3-2-1-23-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-23-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Raul Heno hagi OÜ Nemm Auto vastu 90 894 krooni

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-2720

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raul Heno kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

81 537 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Raul Heno (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Indrek Veso

Kostja OÜ Nemm Auto (registrikood 10738149), esindaja

vandeadvokaat Anu Pärtel

Asja läbivaatamise kuupäev

15. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-2720 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Raul Henole kassatsioonkaebuselt 15. detsembril 2009. a tasutud kautsjon

815 (kaheksasada viisteist) krooni 40 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raul Heno (hageja) esitas 22. jaanuaril 2008. a Tartu Maakohtule hagi OÜ Nemm Auto (kostja)

vastu 90 894 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja ning AS Hansa Liising Eesti 25. mail 2007

müügilepingu, mille alusel AS Hansa Liising Eesti ostis kokkuleppel hagejaga kostjalt sõiduauto

Audi A6. Samal kuupäeval anti üleandmis-vastuvõtmisaktiga sõiduauto hagejale üle. Kuna auto

ostmise päeval ei olnud võimalik Tartus selle tehnilist seisukorda kontrollida, tegi hageja seda

Tallinnas kaks nädalat hiljem. Autole tehti tehniline kontroll ja vajalik pisiremont. Hageja kasutas

autot heaperemehelikult, käies autoga hoolduses, remonditöökojas ja autopesulas. Autol oli täiskasko

kindlustus ja kindlustusterritooriumiks oli Eesti Vabariik. Autot hoiti hageja elukohajärgse

korterelamu esisel lahtisel parkimisplatsil. Viimati käis hageja hoolduses 9. oktoobril 2007, et lasta

auto talveks ette valmistada - autol vahetati Itaalia jahutusvedelik külmakindlama vastu ja paigaldati

esimesed porikummid. Kuna korralist hooldust tehakse sõiduautole Audi A6 15 000 kilomeetri

läbisõidu järel ja 9. oktoobriks 2007 oli auto läbinud 11 000 kilomeetrit, siis korralist hooldust veel

vaja teha ei olnud. 9. oktoobril 2007 vee äravoolulutte ei kontrollitud. Hageja sai autot kasutada neli

kuud.

10. oktoobril 2007 pesi hageja autot AS Eesti Statoil autopesulas. Pärast pesulast väljasõitu auto

mootor seiskus ega käivitunud enam. Auto toimetati OÜ Reval Auto teenindusse, kust 11. oktoobril

2007 teavitati hagejat telefoni teel, et sõiduauto mootor on kasutuskõlbmatu, kuna vesi on tunginud

mootorisse ja seda kahjustanud. Hageja tellitud ekspertiisi käigus selgus, et vesi ei voolanud

aknavannist ära, kuna äravoolu kummilutid olid ummistunud okaspuu okastega ning seetõttu täitus

pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu mootorisse. Hiljem

selgus, et ummistuse põhjustanud okkad on pärit Vahemeremaadest. 16. novembril 2007 esitas hageja

kostjale nõude varjatud puudusega müüdud sõiduauto Audi A6 mootori parandamiseks või

asendamiseks. Kostja ei tunnistanud varjatud puudust, oletades hoopis, et hageja on ise põhjustanud

mootori kahjustumise. Kuna uue mootori ost ja remondikulud pidid kujunema suureks, võttis hageja

koos abikaasaga pangast reservlaenu. Uue mootori ostmiseks võitis hageja kõigepealt 25. novembril

2007 eBay internetioksjoni ja viis päeva hiljem tegi saadud laenurahaga välismakse Saksamaa

firmale Kfz-Teile Köllnick. 27. detsembril 2007 lõpetati OÜ Reval Auto teeninduses mootorivahetus,

mille kohta esitatud arve maksis hageja reservlaenuga. Hageja lootis autot ostes, et selle tehniline

seisund ostmise hetkel vastab sarnaste kasutatud sõiduautode kvaliteedile. Kostja esitatud

hooldusraamatu kohaselt oli sõiduautot korrapäraselt hooldatud Itaalia Audi esinduses. Sellest

tulenevalt ei võinud hageja arvata, et temale müüakse varjatud puudusega sõiduauto. Kuna auto

lepingutingimustele mittevastavus sarnaste kasutatud autode puhul, mis on käinud korralises

hoolduses, ilmnes vähem kui kuue kuu jooksul pärast auto ostmist, oli selline puudus olemas juba

auto ostmise ajal. Kuivõrd kostja keeldus täitmast hageja nõuet mootori parandamiseks, parandas

hageja oma kuludega auto mootori ise. Vana mootori müüs hageja 8000 krooni eest. Hageja nõudis

kostjalt varjatud puudusega müüdud sõiduauto mootori remondikulude eest hüvitist 90 894 krooni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

AS Eesti Statoil arved on vormistatud hageja nimele, olles seega seotud hageja sõiduauto pesemise

või tankimisega. Mootorivahetuse kohta esitatud arve sisaldab nii aja- kui ka materjalikulu.

Kalkulatsioonis esitatud summa erineb arvel toodud summast, kuna hageja jättis arvestusest välja

tagumiste porikummide ostu ja paigalduse hinna 2410 krooni koos käibemaksuga, sest nimetatud

kuluartiklid ei ole otseselt seotud mootori vahetuse või sellele veekahjustuse tõttu tekkinud vigastuste

kõrvaldamisega. Hagejale müüdud sõiduauto müügikuulutuses kostja kodulehel lubas kostja lisaks

makse- ja vahetusvõimalusele ka garantiid, millest kostja nüüd soovib kõrvale hoida. Hageja leiab, et

tema 4-kuuline auto kasutamine ei saanud mitte kuidagi viia selleni, et vee äravoolulutid aknavannis

ummistuvad sedavõrd, et vesi ei jõua sealt välja voolata isegi ööpäeva jooksul. Aknavann pidi olema

täitunud juba auto ostmise ajal okaste ja muu prahiga, mis vajusid koos veega äravooluluttidesse ja

tekitasid ummistuse.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja nõue ei ole põhjendatud. Hageja esitatud tõendid kinnitavad

vaid ummistuse tekkimist, mitte asjaolu, mis ummistuse põhjustas. Kuna sõidukeid kasutatakse

välitingimustes, võib nii sõiduki kapoti alla kui ka mõnedesse detailidesse sattuda mustust, okkaid,

lehti vms. Hageja oli teadlik, et tegemist on kasutatud autoga, mistõttu on üsna mõistlik eeldada, et

mõningane praht on kapoti alla sattunud, mis aga ei luba üheselt väita, et tegemist on varjatud

puudusega. Kui lähtuda hageja seisukohast, siis võiks auto mootor seiskuda ka tugeva vihmasaju

korral, kui vesi satub aknavanni ja võimaliku ummistuse tõttu mootori silindrisse. Meelevaldne on ka

hageja väide, nagu oleks okkad ja muu praht kogunenud pikema aja jooksul. Hagejale müüdud

sõiduki hooldusraamatu järgi oli müüdud sõidukit hooldatud Itaalia Audi esinduses. Väidetavalt

kontrollitakse vee äravooluluttide seisundit korralise hoolduse käigus. Hageja on ise märkinud, et viis

9. oktoobril 2007 auto hooldusesse, et valmistada seda ette talveks. Seega võib eeldada, et hageja

kasutuses olevale sõidukile tehtigi korraline hooldus, mistõttu tekib küsimus, kuidas teenindus

korralise hoolduse käigus ei tuvastanud midagi vee äravooluluttide seisundi kohta. Asjakohatu on

hageja väide osutatud puuduse olemasolu kohta juba lepingu sõlmimise ajal. AS Eesti Statoil arved ja

kviitung hõbepesu kohta ei tõenda asjaolu, et pesulas käidi just vaidlusaluse sõidukiga. Kostjale jääb

selgusetuks, kuidas on hageja arvestanud mootorivahetuse maksumuseks 26 540 krooni, kui arve

nr 61658 kohaselt on mootorivahetuse maksumuseks 11 714 krooni 76 senti.

3. Tartu Maakohus rahuldas 16. detsembri 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 81 537 krooni. Maakohus jättis menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tegutses kostja autot müües oma majandustegevuse raames ja

hageja oli järelmaksuga müügilepingut sõlmides tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 mõttes.

25. mail 2007 sõlmitud müügileping on tarbijaleping VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Hageja nõude

(tarbijalemüügilepingu alusel ostjale üleantud lepingutingimustele mittevastava asja parandamisest

tekkinud kulude hüvitamise nõude) rahuldamise eeldusteks on müüdud asja lepingutingimustele

mittevastavus ja müüja vastutus selle eest. Tarbijalemüügi puhul on VÕS § 217 lg-s 1 sätestatu

tarbijast ostja kasuks imperatiivne (VÕS § 237 lg 1). VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu

hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase

kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja

poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või

etikettidel.

Nii hagejale kui ka kostjale oli müügilepingut sõlmides teada, et tegemist on kasutatud sõiduautoga,

mis on toodud Itaaliast. Asja materjalidest nähtub, et sõiduauto ehitusaasta on 2002. Kostja

seadusliku esindaja väitel hindas ta 15 aastat autode müügiga tegelenud isikuna sõiduki väga heas

seisukorras olevaks, sest vaid sellisel juhul lisatakse müügikuulutusele märkusena juurde garantii.

Vaidlusaluse sõiduauto müügikuulutusele on tehtud märge garantii kohta. Lubatud garantiist tekkis

hagejal põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Mõlemad pooled lähtusid lepingut

sõlmides asjaolust, et sõiduautole oli kuus kuud tagasi tehtud hooldus Itaalias Audi esinduses.

Kuigi tarbijast ostjal ei ole asja ülevaatamise kohustust, lasi hageja 11. juunil 2007 teha autole

müügijärgse kontrolli ja vajaliku pisiremondi. Samas oli asja ülevaatamise kohustus kostjal sõiduauto

Itaaliast ostmisel, sest siis oli kostja müügilepingut sõlmides ise ostjaks ja tehing tehti kostja

majandustegevuse raames. Ülevaatusel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Samas tuleb

ülevaatusel eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi varjatud puudustest. 2. novembri

2007. a eksperdiarvamuse nr 07/147 kohaselt oli vee äravool aknavannist takistatud aku kinnituskoha

all oleva äravoolu trapi ja äravoolu kummiluttide ummistuse tõttu, mille põhjustasid trappi ja

luttidesse sattunud okaspuuokkad. Maakohus leidis, et tegemist on puudusega, mida pooltel ei olnud

võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (varjatud puudusega). Lepingutingimustele

mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga

võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kuna äravoolu trapi ja kummiluttide ummistuse

tõttu täitus pidurivõimendi paun veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu

automootori silindrisse, pidas ekspert mootori seiskumise põhjuseks hüdraulilist lööki, mille tekitas

vee sattumine mootori silindrisse. Audi ametliku maaletooja OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme

Villu Vackermanni vastusest hageja 29. novembri 2007. a järelepärimisele nähtub, et neil ei ole

informatsiooni analoogsete juhtumite kohta. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus

kasutuskõlbmatuks hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja

müüs hagejale varjatud puudusega sõiduauto ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217

lg 2 p 6 tähenduses. Viidates VÕS § 218 lg-tele 1 ja 2, leidis maakohus, et lepingutingimustele

mittevastavus ilmnes 10. oktoobril 2007, seega kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmisest 25. mail

2007, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja

jaatada müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Selles vaidluses ei ole selline

eeldus vastuolus asja või puuduse olemusega.

Lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas aknavannist takistatud vee äravool trapi ja

kummiluttide ummistuse tõttu. Eksperdiarvamuse kohaselt olid ummistajateks nii Himaalaja seedri

kui ka merimänni okkad. Kumbki ei kasva Eestis vabas õhus. Merimänd kasvab looduslikult

Vahemeremaades (kesk- ja lääneosas) ning Himaalaja seedrit kasvatatakse Lääne-, Kesk- ja Lõuna-

Euroopa parkides. Kuna tarbijalemüügi puhul välistab VÕS § 237 üldjuhul igasuguse müüja seaduses

sätestatud vastutust piirava kokkuleppe kehtivuse ja kohus ei ole tuvastanud erandite esinemist müüja

suhtes sätestatud vastutusstandardist, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest

VÕS § 218 lg 2 alusel. VÕS § 222 kohaselt saab ostja lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda

lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või asendamist. Asja materjalidest nähtuvalt

nõudis hageja 16. novembril 2007, et kostja parandaks või asendaks temale müüdud Audi A6

mootori, mida müüja ei teinud. Hageja tellis Saksamaalt uue mootori ja lasi auto korda teha

OÜ Reval Auto Tallinna esinduses. Kohtule esitatud kulude kalkulatsioonist nähtuvalt kandis hageja

mootori purunemise tõttu erinevaid kulusid kogusummas 90 894 krooni. Kohtuistungil vaidlustas

kostja esitatud kalkulatsioonist vaid mootori remondiga seotud kuludest mootori vahetuse

maksumuse, leides, et nimetatud summast tuleb maha arvata 1357 krooni, kuna see kulu ei ole seotud

mootori remondiga. Hageja nõustus kostja sellekohase vastuväitega. Samas juhtis kostja kohtu

tähelepanu asjaolule, et hageja on kasutuskõlbmatu mootori müünud ning saanud selle eest

8000 krooni. Kuivõrd hageja on kasutuskõlbmatu mootori, millele kostjal oleks õigus VÕS § 222 lg 3

kohaselt, võõrandanud, tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat vähendada 8000 krooni

võrra VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodu alusel rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 81 537 krooni (90 894 - 1357 - 8000). Kuivõrd hageja viitas VÕS §-le 113

esimest korda kohtuvaidlustes, jättis maakohus hageja viivisenõude tähelepanuta.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et auto ei ole lepingutingimustele mittevastav, vaid hageja ise või asja hageja poolt

hooldama tellitud isik ei ole järginud asja kasutamisel hoolsusnõudeid. Maakohus jättis hindamata,

kas auto ülevaatamine 11. juunil 2007 oli korraline või erakorraline, ning selle, kas võimalik äravoolu

trapi luttide ülevaatus oleks võinud olla ka selle ülevaatuse osaks. Maakohus jättis tähelepanuta, et

hageja tellis hooldustööd ja lisatööd. Hooldustööd pidid hõlmama ka äravoolu trappide ja luttide

kontrolli. Eksperdiarvamuse p-s 4 märgib ekspert, et vee äravoolu kummiluttide seisukord ja okastega

täituvus võib selguda pärast nende leidmist mootori ja käigukasti vahelisest ruumist, kuhu mõlemad

aknavanni tühjendamise käigus kukkusid. Seega ei saanud ekspert järeldada, et kummilutid olid

ummistunud just okastega või et nad üldse olid ummistunud, kuivõrd ekspert ei ole saanud tulenevalt

arvamuse p-st 4 neid vaadelda. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust, leides, et asi ei

vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 6 tähenduses.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. novembri 2009. a otsusega maakohtu otsuse, rahuldas

apellatsioonkaebuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja vastutab hagejale mootori purunemise tõttu

tekkinud kahju eest. Hageja väitel rikkus kostja müügilepingut, kuna asjal oli varjatud puudus,

milleks oli aknavanni äravoolu avade (kummiluttide) ulatuslik ummistus. A. Leppiku arvamuse

kohaselt viis mootori seiskumiseni tõenäoliselt järgmine sündmuste ahel: auto survepesu käigus täitus

aknavann veega, kuna vee äravool oli takistatud aku kinnituskoha all oleva äravoolu trapi ja äravoolu

kummiluttide ummistuse tõttu. Ummistuse põhjustasid trappi ja luttidesse sattunud okaspuuokkad.

Pidurivõimendi paun täitus veega, mis mootori käivitamisel imeti vaakumtoru kaudu automootori

silindritesse (toimiku I kd, lk 23). Hageja nimetas nõude materiaalõigusliku alusena VÕS § 217 lg 2

p 6, mille kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki

asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja

arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes

avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.

Ringkonnakohtu arvates ei ole vee äravoolu kanalite ummistus umbes pool aastat pärast ostmist

käsitatav asja varjatud puudusena. Tegemist oli puudustega asja hooldamisel. Kuna hageja pesi autot

survepesuga autopesulas korduvalt (vähemalt neljal korral enne mootori seiskumist), enne kui

aknavannide äravool lõplikult ummistus, siis ei saanud olla tegemist varjatud puudusega.

Müügihetkel ei olnud aknavannid nii ummistunud, et see oleks põhjustanud mootori seiskumise.

Vahemeremaade päritolu okaste leidmine küll viitab võimalusele, et auto aknavanni äravooluavasid ei

olnud nõuetekohaselt puhastatud, kuid hageja esitatud tõendite alusel pidi äravooluavade

ummistamiseks veel midagi toimuma - aknavannis olev mustus pidi ümber paiknema, muunduma või

juurde tekkima. Vastasel korral oleks ummistuse tagajärg pidanud saabuma juba esimesel autopesul

pärast ostmist.

Õige on kostja väide, et eksperdiarvamusega ei saa lugeda tõendatuks, et kahju tekitasid okkad, mis

olid auto müümise hetkel aknavannis. Ekspert kirjeldab alapealkirja all !kokkuvõte" tõenäoliselt

toimunud sündmuseid. Kuna tegemist ei olnud ringkonnakohtu hinnangul varjatud puudusega,

polnud ummistuse põhjus asja lahendamisel tuvastamist vajav asjaolu.

Tegemist polnud VÕS § 217 lg 2 p-s 6 toodud juhuga, mil asi ei vasta lepingutingimustele. Hageja

esitatud asjaolud ei anna alust kohaldada ka teisi VÕS § 217 lg-s 2 toodud aluseid. Kuna asi vastas

lepingutingimustele ja mootori purunemise tingis eksperdi arvamuse kohaselt tõenäoliselt

aknavannide äravoolu kanalite ummistuse tõttu mootorisse sattunud vesi, mis ei ole asja varjatud

puudus, vaid asja hooldamisest tekkinud probleem, siis ei vastuta kostja puudustega asja müümise

eest hagejale. Asjas esitatud asjaolude alusel puuduvad ka muud müügilepingu rikkumisest tulenevad

vastutuse alused.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu

otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 442 lg-st 8 hinnanud kõiki hageja esitatud väiteid ega tõendeid ega põhjendanud hageja

esitatud väidete ja tõendite ebakohasust hagi rahuldamata jätmisel.

Kostja poolt hagejale üleantud auto ei vastanud lepingutingimustele tulenevalt sellise kasutatud asja

olemusest. Kostja reklaamis autot garantiiga, millest hagejal tekkis arusaam, et tegemist on

põhjalikult kontrollitud, kvaliteetse, tehniliselt korras ja usaldusväärse kasutatud autoga.

Kostja on nõustunud, et Himaalaja seedri ja merimänni okkad põhjustasid auto mootoririkke. Samas

ei ole ringkonnakohus sellist kostja seisukohta arvesse võtnud ega põhjendanud, miks ei analüüsitud

Itaalias tehtud korralise hoolduse seost tekkinud rikkega. Ringkonnakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse normi, kui jättis Itaalia Audi esinduses tehtud korralise hoolduse hindamata, kuna

ringkonnakohus on jätnud hagi rahuldamata põhjusel, et pärast auto müüki ei ole tehtud nõuetekohast

hooldust.

Kui aknavann oleks üle vaadatud ja puhastatud Itaalias tehtud korralise hoolduse käigus, siis ei oleks

auto aknavannis olnud sedavõrd suurt kogust Himaalaja seedri ja merimänni okkaid, mis neli kuud

pärast auto ostmist põhjustasid mootoririkke. Ekspert ei tuvastanud muud olulist põhjust ummistuse

tekkel kui Himaalaja seedri ja merimänni okkad.

OÜ Reval Auto on 17. detsembril 2007 märkinud vastuseks hagejale, et vee äravoolu luttide seisundit

kontrollitakse korralise hoolduse käigus. Auto ostujärgsel kontrollimisel seda ei kontrollita. Hageja

lasi teha OÜ-s Reval Auto müügijärgse kontrolli ja pisiremonttöid, mitte korralist hooldust. Itaalias

auto korralise hoolduse käigus oleks pidanud eemaldatama okkad aknavannist. Väheusutav on, et

auto aknavanni kogunes mõne kuuga pärast korralist hooldust niivõrd suur kogus Himaalaja seedri ja

merimänni okkaid, et need põhjustasid pool aastat pärast korralist hooldust aknavanni ummistuse ja

mootoririkke.

Hageja süüks ei saa panna okaste ümberpaiknemist, mil need lõplikult ummistasid vee äravoolu

kummilutid, kuna okaste ümberpaiknemine auto kasutuse ajal oli vältimatu füüsikaline mõju.

Tegemist on varjatud puudusega, kuna asjaolu, et aknavanni äravoolu ummistus võib põhjustada

mootoririkke, on erakordne juhus. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud VÕS § 218 lg 2 kohaldamata

jätmist, millele hageja on pidevalt tuginenud. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et tegemist pole

varjatud puudusega. Ringkonnakohus on sellisele seisukohale jõudnud tõendite väära hindamise ja

osa tõendite hindamata jätmise tõttu. Kuna autole oli tehtud Itaalias korraline hooldus enne

mootoririket, mille käigus oleks pidanud aknavanni puhastama, siis on alusetu väita, et tegu ei olnud

varjatud puudusega, kuna just välismaise päritoluga okkad põhjustasid ummistuse.

8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see läbi vaatamata või rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi

tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Tulenevalt VÕS § 365 lg-st 1 võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja

nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades

on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja

õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tarbija VÕS § 34

mõttes ning et hageja saab tugineda tarbijalemüügi sätetele.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üleantud auto vastas lepingutingimustele või mitte.

Hageja väitel ei vastanud üleantud auto lepingutingimustele tulenevalt sellise kasutatud asja

olemusest. Kostja reklaamis autot garantiiga, millest hagejal tekkis arusaam, et tegemist on

põhjalikult kontrollitud, kvaliteetse, tehniliselt korras ja usaldusväärse kasutatud autoga. Auto

aknavannis oli suur kogus Himaalaja seedri ja merimänni okkaid, mis põhjustasid vee äravoolu trapi

ja äravoolu kummiluttide ummistuse ja mootoririkke. Hageja arvates on tegemist varjatud puudusega.

Kostja sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja pesi autot survepesuga autopesulas

korduvalt (vähemalt neljal korral enne mootori seiskumist), enne kui aknavannide äravool lõplikult

ummistus, siis ei saanud olla tegemist varjatud puudusega. Tegemist oli ringkonnakohtu arvates

puudusega asja hooldamisel.

12. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi

puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada,

lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt

asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.

Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi

arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega

kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele

mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi,

mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Maakohtu otsuse kohaselt

nähtub Audi ametliku maaletooja OÜ Reval Auto Tallinn juhatuse liikme Villu Vackermanni

vastusest, et neil ei ole informatsiooni analoogsete juhtumite kohta. Kasutatud asjade puhul võib asja

puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Kuna asjas on tuvastatud

eksperdiarvamuse alusel, et okkad olid pärit puudelt, mida Eestis ei kasva, olid okkad aknavannis

olemas eelduslikult juba asja üleandmise hetkel.

Kolleegium nõustub hagejaga, et kui auto hooldusraamatusse oli märgitud, et autole on tehtud enne

Itaalias korraline hooldus, ning kui kostja reklaamis autot garantiiga, võis hageja mõistlikult võttes

eeldada, et tegemist on kontrollitud, kvaliteetse ja korras kasutatud autoga.

Andes eeltoodud asjaoludel hagejale üle auto, mille aknavann ja vee äravoolu kummilutid olid

täitunud okastega, mis olid pärit okaspuudelt, mida Eestis ei kasva, andis kostja hagejale üle varjatud

puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 6 mõttes. Väär on seega

ringkonnakohtu järeldus, et autol ei saanud esineda varjatud puudust.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul mh võtta seisukoht, kas okaste olemasolu aknavannis

ja vee äravoolu kummiluttides on põhjuslikus seoses tekkinud ummistusega ja selle tagajärjel

tekkinud mootoririkkega. Selleks tuleb vastata küsimusele, kas ka ilma okasteta oleks tekkinud

ummistus, mis tõi kaasa aknavanni täitumise veega ja mootoririkke.

13. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ekspert ei ole eksperdiarvamuse p-st 4 tulenevalt

saanud vaadelda kummilutte. Sellele kostja väitele ringkonnakohus vastanud pole. Samuti on kostja

apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja lasi teha 11. juunil 2007 autole hoolduse, mis pidi hõlmama

ka vee äravoolu trappide ja luttide kontrolli. Ka sellele väitele pole ringkonnakohus vastanud. Ka

maakohus pole tuvastanud, mis liiki hooldus hageja autole 11. juunil 2007 tehti. Kuna

ringkonnakohus pole kõigile kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele TsMS § 654 lg 5 alusel

vastanud ning Riigikohus on TsMS § 688 lg 4 järgi seotud alama astme kohtute tuvastatud faktiliste

asjaoludega ega uuri TsMS § 688 lg 5 järgi ise tõendeid, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, võttes arvesse Riigikohtu juhiseid. Ringkonnakohus

peab asja uuel läbivaatamisel võtma muu hulgas seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud

väidete kohta.

14. Kui asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohus tuvastab, et kahju tekkis osaliselt hagejast

tulenevatel asjaoludel, annab see aluse VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks. Selliseks asjaoluks võib muu

hulgas olla ka see, kui hageja lasi 11. juunil 2007 teha autole korralise hoolduse, kus tuli kontrollida

ka vee äravoolu trappe ja lutte.

15. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

16. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa