3-2-1-18-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-24806 Määrata Niguliste Advokaadibüroo Osaühingule riigieelarvest makstavaks tasuks Veera
Legislator headnote
AI generated3-2-1-18-10 · Riigikohus: oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-24806 Määrata Niguliste Advokaadibüroo Osaühingule riigieelarvest makstavaks tasuks Veera
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-18-10
Otsuse kuupäev
Tartu, 7. aprill 2010. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Veera Eliferevskaja (ka Jeliferevskaja) hagi Ramon Ruotsi ja
Leena Laidineni vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas
nr 2-08-24806
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veera Eliferevskaja (ka Jeliferevskaja) kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Veera Eliferevskaja (ka Jeliferevskaja) (isikukood
xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Kostjad Ramon Ruotsi (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Leena
Laidinen (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Alar
Urm
Asja läbivaatamise kuupäev
8. märts 2010. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-24806
muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Määrata Niguliste Advokaadibüroo Osaühingule riigieelarvest makstavaks tasuks Veera
Eliferevskajale (ka Jeliferevskaja) osutatud riigi õigusabi eest kassatsiooniastmes 3960 (kolm
tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni.
3. Arvata Veera Eliferevskaja (ka Jeliferevskaja) kassatsioonkaebuselt 11. detsembril 2009. a
tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Veera Eliferevskaja (ka Jeliferevskaja) (hageja) esitas 19. juunil 2008. a Harju Maakohtule hagi
Ramon Ruotsi (kostja I) ja Leena Laidineni (kostja II) vastu, milles palus lõpetada kostjate
ebaseaduslik tegevus (sulgeda kostjate paigaldatud gaasikütte väljalasketorud).
Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Xxxx xx-x asuva korteri omanik. Kostjad I ja II on
vastavalt samas majas asuvate korterite nr x ja nr x omanikud. Kostjad paigaldasid oma korterisse
gaasikütte ning suunasid gaasikütte väljalasketorud (edaspidi väljalasketorud) hageja korteri akna
juurest läbi elamu seina. Selline ehitustehniline lahendus rikub hageja tervist. Hagejal on tervisehäire,
mille tõttu ta ei talu gaasilõhna ja vajab värsket õhku. Kostjatel ei olnud väljalasketorude
paigaldamiseks nõutavat projekti, kooskõlastust ega ehitusluba. Asjaõigusseaduse kohaselt peavad
kaasomanikud kasutama ühist asja kõigi kaasomanike huve arvestades, käituma kooskõlas hea usu
põhimõttega ja hoiduma kaasomanike õiguste kahjustamisest.
2. Kostjad ei tunnistanud hagi. Kostja I leidis, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja I
paigaldas gaasiseadme nõuetekohaselt ja ta ei põhjusta lubamatut õhusaastet. Hageja on pöördunud
2006. aastal tervisekaitsetalitusse, kuid gaasipaigaldise kahjuliku mõju kontrollimisel selgus, et see ei
kahjusta hagejat. Kostja II vastuväidete kohaselt tellis ta enne gaasikütte paigaldamist projekti. Kõik
majaelanikud (v.a hageja) nõustusid kostja II lahendusega gaasiküttele üleminekul.
Väljalasketorudest ei eraldu tervisele kahjulikke aineid.
3. Harju Maakohus jättis 4. mai 2009. a otsusega hagi rahuldamata.
Maakohus tuvastas, et kostjad I ja II paigaldasid oma korterisse gaasikütte, viies väljalasketorud läbi
maja välisseina vastavalt 2005. ja 2006. aastal. Samasse seina maja teisel korrusel avanevad hageja
korteri kolm akent. Hagejale on määratud invaliidsuse esimene grupp ning tal on diagnoositud
hingamisteede haigused.
Hageja on esitanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 järgi negatoorhagi. Viidatud sätte järgi on omanikul
õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud
valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda
rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostjate paigaldatud väljalasketorud ei piira põhjendamatult
hageja võimalusi korterit kasutada. Tõenditest nähtub, et väljalasketorud ei erita inimese tervisele
kahjulikke aineid või ei pääse sellised ained hageja korterini. Hageja ei ole esitanud õhusaaste kohta
ühtegi tõendit. Üldteadaolevalt ei eritu gaasi põlemisel aineid, mis väikeses koguses võiksid ohustada
inimese tervist. Tallinna Tervisekaitsetalituse 22. märtsi 2006. a kirjast hagejale nähtub, et
Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabor tegi hageja korteris ja selle ümbruses uuringu, mille
tulemuste järgi ei tekita gaasikatla töö õhu saastumist. Samas leiti, et korteri nr 3 gaasikatla
paigaldamistööd on tehtud vastavalt projektile ja tehnilisele dokumentatsioonile. Õhu uurimise
protokollist tuleneb, et õhusaastet kontrolliti hageja korteri sees ja aknast välisõhus ajal, kui
korteri nr 3 gaasikatel töötas. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et hageja tervisehädad oleksid
seotud vaidlusaluste väljalasketorude paigaldamisega. Asjas ei ole tähtsust, kas kostjatel oli
väljalasketorude paigaldamiseks ehitusluba ning kohaliku omavalitsuse väljastatavad kooskõlastused.
Viidatud dokumentidel on haldusõiguslik tähendus ning nende olemasolu või puudumine ei mõjuta
ega tekita omaniku õigust nõuda omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist.
Asjas ei ole tähtsust, kas kostjatel oli väljalasketorude paigaldamiseks teiste korteriomanike nõusolek,
sest hageja on hagi alusena tuginenud üksnes asjaolule, et kostjate tegevus kahjustab hageja tervist.
Hageja esitas kohtuistungil uue seisukoha, et väljalasketorude paigaldamiseks oli vaja AÕS § 74 lg 1
kohaselt kõigi kaasomanike nõusolekut. Eeltoodu ei ole üksnes faktiliste väidete täiendamine, vaid
uue põhilise asjaolu esitamine negatoorhagi raames. Kuivõrd hageja ei ole hagi aluse muutmist
kirjalikult esitanud, ei ole kohtul võimalust sellele asjaolule tugineda (tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 376 lg 3 ja § 334 lg 1).
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada
ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. oktoobri 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja
apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ning ei
pidanud vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt korrata.
Ringkonnakohus leidis, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Hageja on kaebuse
põhilises osas korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohtuotsuses piisava
põhjalikkusega vastatud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Asjas on tõendatud, et
Xxxx xx gaasitorustik ja katel paigaldati seaduslikult. Gaasitorustiku vastavust projektile ja
ehitusnõuete täitmist on 27. detsembril 2006. a kontrollinud OÜ Tehnoloogiakeskus. Samuti on
tuvastatud gaasipaigaldise kasutamise ohutus. Majaelanikud, v.a hageja, on gaasiküttesüsteemi
ehitamisega nõustunud. Tallinna Tervisekaitsetalitus teatas hagejale tema avaldust kontrollides, et
gaasikatla töö ei saasta õhku.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi
rahuldada.
Kohtud leiavad ekslikult, et hageja ei ole oma väidet paigaldatud väljalasketorude tervist kahjustava
toime kohta tõendanud. Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabori õiendist nähtub, et mõõtmine
toimus 2006. aasta juulis. Kui gaasikatel oli töötanud 20 minutit, suurenes hageja korteris
süsinikdioksiidi ja metaani hulk. Hageja taotles uue ekspertiisi määramist, et teha mõõtmised
kütteperioodil, kui katel on pidevalt töös. Maakohus nõudis taotluse rahuldamiseks hagejalt
ekspertiisitasu, mille maksmine ei olnud hagejale jõukohane, ning ekspertiis jäi tegemata. Pidevalt
süsinikdioksiidi ja metaani sees viibimine ei ole kindlasti tervislik.
Maja välisfassaadi küttetoru paigaldamine on tegevuseks, mis eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut.
Hageja nõude aluseks on ka asjaolu, et kaasomanikel on vaidlus asja kasutamise üle. Kaasomandi
kasutamine viisil, kus hageja on kohustatud taluma asja kasutamisega seotud negatiivseid mõjusid, ei
ole õiguspärane ning kahjustab hageja võimalust oma kaasomandit kasutada.
7. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust alusetuks ja vaidles sellele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et hageja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse
tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning
kassatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium ei
korda TsMS § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
9. Vastuseks kassatsioonkaebuse seisukohale, et kostjate paigaldatud gaasiküte kahjustab hageja
tervist, märgib kolleegium, et kohtute hinnangul asjas esitatud tõendid eeltoodut ei kinnita.
TsMS § 688 lg-test 3-5 tuleneb, et Riigikohtul ei ole pädevust hinnata seda, kas alama astme kohtud
on asjaolusid õigesti tuvastanud, ning tuvastada ise hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtud ei ole
asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
10. Kassatsioonkaebuse väite kohta, et väljalasketorude paigaldamine maja välisfassaadi eeldab kõigi
kaasomanike nõusolekut, selgitab kolleegium järgmist.
Maakohus järeldas õigesti, et hageja see väide on käsitatav hagi aluse muutmisena. TsMS § 376 lg 1
esimeses lauses sätestatakse, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib
hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Asja materjalidest nähtuvalt
leidis hageja 19. juunil 2008. a esitatud hagiavalduses, et kostjate gaasiküte (väljalasketorude
paigaldamine elamu välisfassaadi) kahjustab tema kui kaasomaniku õigusi, ja palus selle tegevuse
lõpetamist (tlk 1-2). Maakohtu 31. märtsi 2009. a istungil esitas hageja esindaja suulise seisukoha, et
väljalasketorude paigaldamiseks on vaja kõigi kaasomanike, eelkõige selle isiku, kelle omandiosa
väljalasketoru kõige enam mõjutab, nõusolekut (tlk 85). Sellekohast kirjalikku avaldust hageja ei
esitanud. Kostja I esindaja leidis, et kõigi kaasomanike nõusolek ei ole vajalik (tlk 85). Maakohus ega
ka kostjad pole andnud TsMS § 376 lg 1 kohast nõusolekut hagi aluse muutmiseks. TsMS § 376 lg 3
esimese lause järgi kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, st ka hagi
aluse või muutmise avaldus peab olema TsMS § 334 lg 1 kohaselt kirjalikus vormis. Hagi aluse
tähendust on Riigikohus käsitlenud 29. jaanuaril 1997. a tsiviilasjas nr 3-2-1-14-97 tehtud määruses,
leides, et hagi aluse all tuleb mõista neid hageja loetletud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob
oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et hagi alust
või eset ei ole võimalik kohtuistungil suuliselt muuta (vt Riigikohtu 10. juuni 2008. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-46-08, p 15 ja 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-08, p 12).
Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hagi alust ei ole võimalik suuliselt muuta, ei saa kohus hageja
esiletoodud uute asjaoludega arvestada.
Praeguses asjas lahendasid kohtud hageja nõuet lõpetada kostjate tegevus, millega kahjustatakse
AÕS § 72 lg 5 järgi hageja kui kaasomaniku õigusi. Kolleegium selgitab, et kohus saab lahendada
hageja nõude kostjate tegevuse lõpetamiseks väljalasketorude kasutamisel tulenevalt asjaolust, et see
eeldas AÕS § 74 lg 1 järgi kõigi kaasomanike kokkulepet, kui hageja pöördub sellekohase hagiga
kohtusse.
11. Riigikohus rahuldas 1. detsembri 2009. a määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Hageja esindaja esitas 19. novembril 2009. a taotluse, milles palus hüvitada riigieelarvest tasu
hagejale kassatsiooniastmes osutatud õigusabi eest. Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale
õigusabi 11 tundi, s.o 22 pooltundi (kohtuotsusega tutvumine, kassatsioonkaebuse koostamine ja
esitamine, kliendiga kohtumine), mille eest on kokku ettenähtud tasu 3300 krooni. Koos
käibemaksuga palus esindaja määrata hüvitatavaks summaks 3960 krooni.
Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23
lg 1 ja justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja
kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu määruskaebuse
koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24
lg 1 ja korra § 6 järgi advokaadibüroodele välja Eesti Advokatuur.
12. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb
menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude jaotuse osas
esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus jääb muutmata ringkonnakohtu otsus. Pooled võivad
TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult
30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
13. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149
lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu