3-2-1-16-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-16-10

Määruse kuupäev

Tartu, 7. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Valeri Bõtðihhini hagi Aktsiaseltsi BKM Kamma vastu

500 000 krooni ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-90573

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Bõtðihhini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Valeri Bõtðihhin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Martin Tamme

Kostja Aktsiaselts BKM Kamma (registrikood 10093043),

esindaja vandeadvokaat Alice Salumets

Asja läbivaatamise kuupäev

15. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-90573.

Saata asi samale ringkonnakohtule Valeri Bõtðihhini vastuapellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas AS-le Valeri Bõtðihhini

määruskaebuselt 2. detsembril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valeri Bõtðihhin (hageja) esitas 29. detsembril 2008. a Harju Maakohtule AS BKM Kamma

(kostja I), Juri Pogiba (kostja II), Viktor Pogiba (kostja III), Vitor Rezuni (kostja IV), Vassili Rezuni

(kostja V) ja Pavel Maksimovi (kostja VI) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista

põhivõla 500 000 krooni ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 6. aprillist

2003. a kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõue oli 23. detsembri 2008. a seisuga 279 996 krooni

60 senti.

2. Harju Maakohus keeldus 2. veebruari 2009. a määrusega hagi kostjate III, V ja VI vastu

menetlusse võtmast.

3. Harju Maakohus eraldas 20. aprilli 2009. a määrusega hageja nõude kostjate II ja IV vastu

iseseisvaks menetluseks.

4. Harju Maakohus rahuldas 31. augusti 2009. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja

kasuks välja 500 000 krooni. Viivisenõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskuludest jättis

maakohus hageja tasutud riigilõivu kostja I kanda. Ülejäänud menetluskuludest jättis maakohus 1/4

hageja ja 3/4 kostja I kanda.

5. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

rahuldamata viivisenõue ning 1/4 menetluskuludest jäeti hageja kanda, ja teha asjas selles osas uus

otsus, millega viivisenõue rahuldada ja menetluskulud jätta kostja I kanda.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobri 2009. a määrusega vastuapellatsioonkaebuse käiguta

ja andis hagejale tähtaja tasuda veel 33 000 krooni riigilõivu. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja

soovib nõude rahuldamist 311 167 krooni 81 sendi ulatuses, tuleb tal tasuda riigilõivu 35 000 krooni.

Hageja on tasunud vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 2000 krooni.

8. Hageja esitas 5. novembril 2009. a vastuapellatsioonkaebuse täienduse, milles leidis, et

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137 lg 1 järgi vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda

ei tule, kuna maakohtu otsust vaidlustati üksnes viivisenõude osas, mis on väiksem põhinõudest.

Hageja palus menetleda vastuapellatsioonkaebust ulatuses, mida võimaldab tasutud riigilõiv.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. novembri 2009. a määrusega hageja vastuapellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale.

Ringkonnakohus leidis, et vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna

hageja ei tasunud tähtpäevaks 33 000 krooni riigilõivu. Hageja taotlust võtta vastuapellatsioonkaebus

menetlusse osas, mille pealt on riigilõiv tasutud, ei saa rahuldada, sest hageja ei ole loobunud

ülejäänud nõudest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hageja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud menetlema vastuapellatsioonkaebust osas, mida

võimaldas tasutud riigilõiv 2000 krooni. Hageja esitas sellekohase selge taotluse 5. novembril 2009. a

esitatud menetlusdokumendis. Apellatsioonieseme täpsustamiseks ei pea selgesõnaliselt deklareerima

nõudest loobumist muus osas, nagu leidis ringkonnakohus.

Kuivõrd vastuapellatsiooni esemeks on nõue, millelt maakohtus riigilõivu tasuda ei tulnud, siis

TsMS § 137 lg 1 järgi ei tulnuks riigilõivu üldse tasuda. Kuna mingis ulatuses tuleks riigilõivu siiski

tasuda, määras hageja TsMS § 135 järgi tsiviilasja hinna. Kui ringkonnakohus sellega ei nõustunud,

oleks ta pidanud TsMS § 136 järgi ise hinna määrama, mida ringkonnakohus aga ei teinud.

11. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel

saata ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja oleks pidanud

vastuapellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu 35 000 krooni. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub

riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel

tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. TsMS § 133 lg 1

kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning sama paragrahvi teise lõike järgi ei arvestata

hagihinda arvutades kõrvalnõudena esitatud viivisenõuet, kui kõrvalnõuete summa ei ole põhinõudest

suurem. Praeguses asjas oli hagis kõrvalnõudena esitatud viivisenõue väiksem kui põhinõue. Hageja

esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse üksnes osas, millega viivisenõue jäeti

rahuldamata. Sellises olukorras hageja vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda ei tulnud

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 28).

Kuna hagi on esitatud enne 1. jaanuari 2009. a, ei saa praeguses asjas kohaldada TsMS § 137 lg-t 4,

mille kohaselt otsuse vaidlustamise korral kõrvalnõuete osas võetakse otsuse tegemiseni arvestatud

kõrvalnõuded kaebuse hinna määramisel arvesse täies ulatuses, sõltumata sellest, kas otsus

vaidlustatakse ka põhinõude osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, p 10).

14. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud Advokaadibüroo Varul Vilgerts

Smaliukas AS (endise ärinimega AS Advokaadibüroo Paul Varul). Kostja on TsMS § 149 lg 8

kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral

tagastada Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas AS-le.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull