3-2-1-14-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-14-10

Määruse kuupäev

Tartu, 6. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve

Kohtuasi

Elvi Maripuu kaebus Tallinna kohtutäituri Kristiina

Feinmani 16. märtsi 2009. a otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. novembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 2-09-13480

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elvi Maripuu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Elvi Maripuu (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Silja Holsmer

Puudutatud isik TSM Arenduse AS (registrikood 10168640),

esindaja vandeadvokaat Alar Urm

Kohtutäitur Kristiina Feinman

Asja läbivaatamise kuupäev

8. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-13480

osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 27. augusti 2009. a määruse ja tegi uue

määruse, ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Elvi Maripuu kaebus kohtutäitur

Kristiina Feinmani 16. märtsi 2009. a otsuse peale osaliselt. Tühistada kohtutäitur Kristiina

Feinmani 16. märtsi 2009. a otsus osas, millega jäeti Elvi Maripuu varale, s.o Tallinnas Vana-

Viru 15/Mere pst 1 asuvatele korteriomanditele keelumärked. Kohustada kohtutäitur Kristiina

Feinmani uuesti läbi vaatama Elvi Maripuu 25. veebruari 2009. a kaebus osas, milles taotleti

Elvi Maripuu korteriomandite keelumärgete alt vabastamist.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Menetluskulud jätta kohtutäitur Kristiina Feinmani kanda.

5. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius Elvi Maripuu

määruskaebuselt 25. novembril 2009 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elvi Maripuu (võlgnik, avaldaja) esitas 27. märtsil 2009 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Kristiina Feinmani (kohtutäitur) 16. märtsi 2009. a otsuse peale täiteasjas nr 034/2009/262. Võlgnik

vaidlustas kohtutäituri otsust osas, millega kohtutäitur jättis võlgniku varale käsutamise keelumärked

ja täitemenetluse peatamata. Võlgnik palus vaidlustatud osas kohtutäituri otsuse tühistada.

2. Kaebuses esitatud asjaolude kohaselt edastas kohtutäitur eelnimetatud täiteasjas võlgnikule

12. veebruaril 2009 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitemenetlust on

täitmisteate kohaselt alustatud Tallinna notar G. Savisaare 7. mai 2002. a notariaalse dokumendi

nr 4574 alusel ja sellest tulenevalt on nõudeks laenu põhiosa 1 668 459 krooni 8 senti, intress

1 342 785 krooni 24 senti ja viivis 8 312 263 krooni 14 senti.

Võlgnikule kuuluvad Tallinnas Vana-Viru 15/Mere pst 1 asuvad korteriomandid nr 1, 3, 5, 9, 11, 15,

16/17, 18, 19, 21, 22, 23, 24 ja 25 (kinnistusregistriosa numbritega 1521101, 1521201, 1521401,

1521601, 1521701, 1521801, 1521901, 1522101, 1522201, 1522401, 1522501, 1522601, 1522701 ja

1522801, edaspidi ka korteriomandid), mis on koormatud ühishüpoteegiga (hüpoteegisumma

2 000 000 krooni ja kõrvalnõuded 1 000 000 krooni) TSM Arenduse AS-i (täiteasjas sissenõudja)

kasuks. Koos täitmisteatega edastas kohtutäitur võlgnikule ka keelumärke seadmise avalduse, millest

nähtub, et kohtutäitur on otsustanud seada neljateistkümnele korteriomandile keelumärked.

Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale 25. veebruaril 2009 kaebuse, milles palus tühistada

täitemenetluse algatamise, täitmisteate esitamise, vara arestimise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise

otsuse ning täitemenetluse lõpetada.

Kohtutäitur tegi 16. märtsil 2009 otsuse, millega tühistas 12. veebruari 2009. a täitmisteate ja täituri

tasu väljamõistmise otsuse ning otsustas väljastada uued, milles on nõude summaks

3 000 000 krooni. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata täitemenetluse peatamise osas ja jättis

korteriomanditele keelumärked.

Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur põhjendanud täitmisteates keelumärke seadmist enne täitmisteate

võlgnikule kättetoimetamist, mida võimaldab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 145 lg 4. Ei esine

asjaolusid, mis võiks kahjustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. 16. märtsi 2009. a otsuses

põhjendab kohtutäitur nimetatut asjaoluga, et kohtutäituril oli alust arvata, et täitmisteate

kättetoimetamine võlgnikule on keeruline, kuna võlgniku rahvastikuregistrisse kantud aadressil käib

lammutamine. Sellist väidet ei ole esitatud keelumärke seadmise avalduses. Tegemist on asjakohatu

ja tõendamata väitega, võlgnik saab kätte nimetatud aadressile saadetud kirjad. Jääb arusaamatuks,

kuidas saab võlgnikule dokumentide edastamise raskendatus ohustada sundtäitmise eesmärgi

saavutamist.

Korteriomanditele keelumärke panemine on seadusvastane. Keelumärke seadmine on kinnisasja

arestimise üks osa ning ka keelumärke seadmisel tuleb arvestada üldiste arestimisele esitatavate

nõuetega (sh TMS § 53 lg-ga 1). Kohtutäitur ei ole järginud proportsionaalsuse printsiipi,

st sissenõudja nõue tuleb rahuldada võlgnikku kõige vähem kahjustaval viisil ja müüa tuleks üksnes

niipalju võlgniku vara, kui on nõude rahuldamiseks hädavajalik. Võlgnik saab vastutada

maksimaalselt ühishüpoteegi, st 3 000 000 krooni ulatuses. Võlgnikule kuuluvate korterite väärtus on

eksperdihinnangu kohaselt 40 900 000 krooni. Kui sissenõudjal isegi oleks sissenõutav nõue ja

täitemenetlus oleks põhjendatud, piisaks nõude rahuldamiseks ühest võlgnikule kuuluvast

korteriomandist. Eksperdihinnangu vara maksumuse kohta koostas tunnustatud kinnisvarahindaja

10. veebruaril 2009, kohtutäitur otsustas varale keelumärke seada 12. veebruaril 2009. Hinnang

kajastab seega kinnisvara väärtust vahetult enne keelumärke seadmist.

3. Kohtutäitur leidis vastuses kaebusele, et ta on tegutsenud seaduse alusel. Keelumärked on seatud

sissenõudja avalduse alusel (TMS § 23). Oli alust arvata, et täitmisteate kättetoimetamisest tulenev

viivitus võib ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, kuna võlgniku rahvastikuregistrijärgsel

aadressil käis maja lammutamine. Kohtutäitur tegi kaebuse arutelul sissenõudjale ettepaneku vara

osaliselt keelust vabastada, kuid viimane sellega ei nõustunud.

4. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kohtutäituri otsus on õige. Nõustuda ei saa

kinnisvarahindaja eksperdihinnangus märgitud korteriomandite väärtusega 40 900 000 krooni. See on

ülepaisutatud.

5. Harju Maakohus rahuldas 27. augusti 2009. a määrusega kaebuse osaliselt ja tühistas võlgniku

korteriomanditele käsutamise keelumärke seadmise. Täitemenetluse peatamise osas jättis maakohus

kaebuse rahuldamata.

Maakohtu määruse järgi ei olnud alust peatada täitemenetlus mõnel TMS § 46 lg 1 p-des 1-8 näidatud

alusel ning seetõttu ei ole kaebus selles osas põhjendatud.

Keelumärke seadmine võlgniku kinnisasjale järgneb TMS § 145 lg 1 kohaselt üldjuhul kinnisasja

arestimisele. Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise

eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur TMS § 145 lg 4 järgi võlgniku kinnisasja arestida või lasta

keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Nimetatud norm kaitseb sissenõudjat. Kas

esinev oht on küllaldane täitetoimingu tegemiseks enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituri

diskretsiooniotsus, mida tuleb siiski põhjendada. Kaebuse läbivaatamisel on kohtutäitur põhjendanud

keelumärgete tegemist enne täitmisteate saatmist asjaoluga, et võlgniku rahvastikuregistrijärgsel

aadressil olevat maja lammutatakse. Vara arestimise, mis on üldjuhul keelumärke seadmisele järgnev

toiming, eelduseks on täitmisteate kättetoimetamine võlgnikule ja arestimine ilma selleta tooks kaasa

arestimise tühisuse (TMS § 55 p 2). Tõlgendades TMS § 55 koosmõjus § 145 lg-ga 4, oleks

keelumärke seadmine õigustatud, kui esineks kartus, et võlgnik väldib täitmisteate kättetoimetamist,

asudes samal ajal vara varjama ja võõrandama. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist ühishüpoteegiga

koormatud kinnisasjadega, ei kahjusta kinnisasjade käsutamine hüpoteegipidaja huve, sest tema

õigused jäävad kehtima (asjaõigusseaduse § 325 lg 1). Seega ei ole alust väita, et täitmisteate

kättetoimetamisest tulenev viivitus sai kuidagi ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist.

TMS §-st 74 tulenevalt hinnatakse asja arestimisel. Kuna keelumärgete seadmine enne vara arestimist

oli põhjendamatu, on põhjendamatu ka kaebuse lahendamisel võlgniku esitatud eksperdihinnangu

arvestamata jätmine. Kohtutäituril ei ole keelatud kasutada muid meetodeid vara hindamiseks, kui ta

võlgniku väiteid usaldusväärseks ei pea. Üheks selliseks on ka kinnisvara hinna määramine

kinnisvaraportaalides avaldatut hinnates. Sissenõude pööramisel varale tuleb kohtutäituril lähtuda

otstarbekuse põhimõttest ja konsulteerida ka sissenõudjaga (TMS § 53 lg 3). Oluline on arvestada

põhimõtet, et tagada tuleb vara säilimine ja müüa tuleb üksnes niipalju vara, et saab tasuda nii nõude

kui ka kohtutäituri tasu ja täitekulud. Seega on kohtutäituri pädevuses otsustada täitetoimingu

otstarbekuse üle. Arvestades asjaoludega, et kohtutäitur on õigustamatult seadnud keelumärke enne

vara arestimist ja selle hindamist, kinnisasi on koormatud 3 000 000 krooni suuruse hüpoteegiga,

eksperdihinnangu nr 3851 kohaselt on asja võlgnikule kuuluva mõttelise osa väärtus

40 900 000 krooni, ei ole kohtutäitur käitunud otstarbekuse põhimõttest lähtudes. Puudub alus

kahelda eksperdihinnangu õigsuses, kuna see on koostatud 10. veebruaril 2009, seega kaks päeva

enne keelumärgete seadmist ja selle eesmärgiks on olnud määrata objekti turuväärtus pangalaenu

tagatise saamiseks. Sissenõudja ei ole esitanud põhistatud vastuväiteid, miks ja mis ulatuses ta peab

hinnangut valeks, mistõttu kohus neid väiteid kontrollida ei saa.

6. Sissenõudja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada. Lähtutud

on võlgniku esitatud valeandmetest. Võlgniku vara on umbes neljakordselt ülehinnatud.

Korteriomandite hinnaks on A. Sõnajalg (võlgniku variisik) oma pakkumistes märkinud

11 900 000 krooni. Sissenõudja toetab kohtutäituri seisukohti ja leiab, et need on sisuliselt õiged.

Käsutamise keelumärgete registrisse kandmine enne täitmisteate saatmist on kohtutäituri

diskretsiooniotsus ning kohtul ei olnud alust sellise otsuse tegemisse sekkuda.

Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kohtumääruse muutmata. Kohtutäitur

määruskaebusele vastust ei esitanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. novembri 2009. a määrusega maakohtu määruse osas,

millega maakohus rahuldas võlgniku kaebuse ja tühistas võlgniku korteriomanditele käsutamise

keelumärgete seadmise. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis kaebuse

rahuldamata osas, millega kohtutäitur jättis võlgniku korteriomanditele käsutamise keelumärked.

Kohtumäärust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata kaebuse täitemenetluse

peatamata jätmise osas. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus võlgniku

kanda.

Ringkonnakohtu määruse järgi leidis maakohus õigesti, et TMS § 145 lg-s 4 sätestatud õiguse

kasutamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida tuleb siiski põhjendada. Ringkonnakohtu

hinnangul on kohtutäitur seda praegusel juhul teinud ja ta ei ole keelumärgete kandmise kohta otsuse

tegemisel diskretsiooni piire ületanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et TMS § 145 lg-s 4 sätestatud

õiguse kasutamisega oleks kohtutäitur rikkunud võlgniku õigusi ja tekitaks võlgnikule kahju.

Tegemist on ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjadega, millele sissenõudja palus pöörata

sissenõude. Vara osalise käsutamise keelust vabastamisega sissenõudja nõus ei olnud. Seega ei ole

kaebuse lahendamisel tähtsust menetlusosaliste väidetel vara väärtuse kohta. Arvestades asjaolu, et

kohtutäitur oleks pidanud ka korteriomandite arestimise korral TMS § 145 lg 1 järgi laskma

kinnistusraamatusse kanda käsutamise keelumärked, ei täidaks keelumärgete tühistamine lisaks

eelmärgitule otstarbekuse eesmärki. Võlgniku seadusega kaitstud huve ei ole keelumärgete

seadmisega rikutud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja

jätta jõusse maakohtu määrus.

Määruskaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti TMS § 145 lg-t 4. Kohtutäitur on

TMS § 145 lg 4 rakendamist põhjendanud alles pärast võlgnikult kaebuse saamist, kaalutletud otsus

pidi aga eelnema vara arestimisele. Arusaamatu on, kuidas saaks avaldajale dokumentide

kättetoimetamise raskendatus ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Hüpoteegi olemasolu

tõttu ei saaks sissenõudja huvid kahjustada ka siis, kui vara võõrandatakse enne keelumärke seadmist.

Keelumärke seadmisega tekitatakse avaldajale miljonitesse kroonidesse ulatuvat kahju.

Korteriomandid oli kavas koormata täiendava ühishüpoteegiga laenu saamiseks, millega oleks

finantseeritud elektrituuliku püstitamist.

Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et asjas ei ole tähtsust arestitud vara väärtusel, kuna

sissenõudja ei olnud nõus vara osalise käsutuskeelu alt vabastamisega. TMS § 53 lg 1 kehtestab

proportsionaalsuse põhimõtte, keelatud on riivata isiku põhiõigusi rohkem, kui seadusega lubatud

ulatuses. Praegusel juhul oleks sundtäidetav maksimaalselt 3 000 000 krooni, arestitud

korteriomandite väärtus on aga rohkem kui kümme korda suurem.

10. Kohtutäitur ei ole määruskaebusele vastanud. Sissenõudja leiab vastuses, et ringkonnakohtu

määrus on seaduslik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu

27. augusti 2009. a määruse ja tegi uue määruse, ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas

tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Kolleegium saab teha tühistatud osas uue määruse,

millega rahuldab Elvi Maripuu kaebuse kohtutäitur Kristiina Feinmani 16. märtsi 2009. a otsuse peale

osaliselt. Tühistada tuleb kohtutäitur Kristiina Feinmani 16. märtsi 2009. a otsus osas, millega jäeti

Elvi Maripuu varale, s.o Tallinnas Vana-Viru 15/Mere pst 1 asuvatele korteriomanditele keelumärked.

Kohtutäitur Kristiina Feinman on kohustatud uuesti läbi vaatama Elvi Maripuu 25. veebruari 2009. a

kaebuse osas, millega kaebuses taotleti Elvi Maripuu korteriomandite keelumärgete alt vabastamist.

12. Esmalt võtab kolleegium seisukoha määruskaebuse väite kohta, mis puudutab TMS § 145 lg 4

ebaõiget kohaldamist.

TMS § 145 lg 4 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke

registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus

võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Nimetatud sätte sisu kohaselt on tegemist

keelumärke seadmise erinormiga kinnisasjade arestimismenetluses. Kinnisasjale arestimise käigus

keelumärke seadmise üldnorm on TMS § 145 lg 1, mille kohaselt saadab kohtutäitur viivitamata

pärast kinnisasja arestimisakti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse

avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Seega peab üldnormi

kohaselt keelumärke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine.

TMS § 145 lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu - täitmisteate

kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi

saavutamisele. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti,

arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega.

13. Praeguses tsiviilasjas on ringkonnakohus erinevalt maakohtust nõustunud kohtutäituri

kohtumenetluses esitatud väidetega, et TMS § 145 lg 4 rakendamise tingis võlgniku

rahvastikuregistrijärgses elukohas lammutustööde tegemine.

Kolleegium leiab, et iseenesest võib TMS § 145 lg 4 kohaldamise aluseks olla võlgniku n-ö

varjumine täitemenetluse eest nt uude elukohta kolimisega. Kohtud on praeguses asjas tuvastanud aga

ainult selle faktilise asjaolu, et võlgniku elukohas toimusid lammutustööd. Tuvastatud ei ole, kuidas

kujutasid lammutustööd olulist ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Toimiku materjalide

kohaselt (isikukood) on võlgnik 76-aastane, toimikus ei ole andmeid, et võlgnik oleks hoidunud

kõrvale täitmisteate vastuvõtmisest või oleks seda teinud varem mõnes muus menetluses.

Kolleegium leiab, et erinevalt ringkonnakohtust on maakohus õigesti leidnud, et TMS § 145 lg-t 4 ei

olnud alust kohaldada seetõttu, et sissenõudja kasuks on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek,

millega tagatud nõue oli esitatud sundtäitmisele. Riigikohus on 5. märtsil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-8-

10 tehtud määruse p-s 10 jõudnud järeldusele, et võlgniku kinnisasja võõrandamine puuduva

keelumärke tõttu hüpoteegipidaja õigusi ei kahjusta. Keelumärke sissekandmine kohtutäituri avalduse

alusel TMS § 142 lg 1 kohaselt on viidatud määruse järgi siiski õigustatud, vältimaks täitemenetluses

viivitusi (vt viidatud määruse p 9). Küll ei ole kolleegiumi arvates vähemalt üldjuhul vajalik

kinnistusraamatusse kanda keelumärget TMS § 145 lg 4 alusel, kui sissenõudja õigused on kaitstud

hüpoteegiga.

14. Seega on TMS § 145 lg 4 kohaldamise eeldusena vajalik sellise asjaolu olemasolu, mis annab

alust arvata, et keelumärke sissekandmisega viivitamine võib seada ohtu sissenõudja nõude

rahuldamise. Kolleegiumi arvates võib üheks selliseks erandlikuks asjaoluks olla olukord, kus

sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki, ning vara võõrandamise või varjamise kahtlus. Praeguses

asjas ei ole seda asjaolu või mõne muu erandliku asjaolu olemasolu tuvastatud. Samas võib

TMS § 145 lg 4 kohaldamine olla võimalik ka hüpoteegi korral, kui muud asjaolud, nt võlgniku

tegevus, mille eesmärgiks on võõrandada vara, annavad alust arvata, et sissenõudja nõude

rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta võimalik.

15. Järgmisena vastab kolleegium küsimusele, mil viisil peab kohtutäitur otsustama TMS § 145 lg 4

rakendamise. Kohtud on õigesti leidnud, et tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega.

Kolleegiumi arvates ei ole normi rakendamist vaja põhjendada kohtu kinnistusosakonnale esitatavas

keelumärke seadmise avalduses, sest kohtunikuabi sundtäitmisele olulise ohu olemasolu kande

tegemise eeldusena ei kontrolli. Soovituslik oleks, kui kohtutäitur märgiks TMS § 145 lg 4

rakendamise lühikese põhjenduse täitetoimikusse. Kindlasti peab aga kohtutäitur suutma TMS § 145

lg 4 rakendamist põhjendada juhul, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse.

16. Hagita menetluses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse korral ei ole võimalik võtta

seisukohta TMS § 145 lg 4 kohase keelumärke seadmisega võlgnikule tekitatud võimaliku kahju

kohta. Iseenesest ei ole välistatud, et keelumärke seadmisega kahju tekkis. Sellisel juhul peab võlgnik

hagimenetluses esitama ja tõendama kohtutäituri vastutuse eeldused kohtutäituri seaduse § 9

kohaselt. Kahju hüvitamise nõude esitamisel võib olla vajalik arvestada ka sellega, et keelumärke

kandmine kinnistusraamatusse TMS § 142 lg 1 alusel oleks hiljem täitemenetluse käigus olnud

õigustatud, vt eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10. TMS § 145 lg 4 alusel kantakse

keelumärge kinnistusraamatusse aga tavajuhul vaid üsna lühikese ajavahemiku võrra varem kui

TMS § 142 lg 1 alusel.

Lisaks märgib kolleegium, et kui võlgniku arvates on TMS § 145 lg-t 4 rakendatud valesti, tuleb

esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui menetlusosaline ei esita kaebust, kaotab ta

TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Seega ei ole asjakohane ringkonnakohtu määruse lause: "Puuduvad tõendid selle kohta, et TMS § 145

lg-s 4 sätestatud õiguse kasutamisega oleks kohtutäitur rikkunud võlgniku õigusi ja tekitaks

võlgnikule kahju." Sellised tõendid võidakse esitada hilisemas tekitatud kahju eest hüvitise nõudmise

menetluses, kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse menetluses tuleb aga kontrollida TMS § 145

lg 4 kohaldamise eeldusi. Kui neid eeldusi ei olnud, siis oli TMS § 145 lg 4 rakendamine ekslik. See

aga ei tähenda, et keelumärge (keelumärked) tuleb kinnistusraamatust kustutada. Kui täitemenetluse

alustamise eeldused on jätkuvalt täidetud, ei ole alust kustutada TMS § 145 lg 4 alusel seatud

keelumärget. Kahjuhüvitamisnõude kohta märgib kolleegium siiski veel seda, et kohtutäitur peab

TMS § 145 rakendamise otsustamiseks kaaluma ka võlgniku õigustatud huvisid.

17. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus jätnud ebaõigesti vastamata põhilisele õiguslikule

küsimusele, millised tagajärjed on sissenõudja keeldumisel vabastada vara osaliselt arestist. Võlgnik

on väitnud, et kohtutäitur on arestinud oluliselt rohkem vara, kui oleks vajalik sissenõudja nõude

rahuldamiseks. Ringkonnakohus on leidnud, et menetlusosaliste väidetel vara väärtuse kohta ei ole

tähtsust, kuna sissenõudja ei olnud nõus vara osalise arestist vabastamisega.

Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtutäitur on kohustatud ka kinnisasjade

täitemenetlust korraldades juhinduma varale sissenõude pööramise üldsätetest (TMS §-d 52-63).

TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude

rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul

viisil ei ole võimalik.

TMS § 53 lg 1 kohaldamise teeb võimalikuks vara hindamine. Vara hindamisel on võimalik võrrelda

sissenõudja nõude suurust hindamise tulemusel saadud võlgniku varaesemete väärtusega ja selle

alusel otsustada, kui palju vara on vaja arestida. Kolleegium rõhutab, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta

vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega.

TMS § 53 lg 1 lubab nt teatud ulatuses arvestada hindade langemise võimalusega täitemenetluse ajal,

samuti sellega, et sissenõudja nõue võib nt viivise tõttu täitemenetluse kestel suureneda.

Kinnisasju hinnatakse TMS § 142 lg 1 ja § 143 p 4 koostoimes kinnisasja üleskirjutamise käigus, mil

kinnisasja arestimisakti märgitakse kinnisasja hind. Tavajuhul saadetakse avaldus keelumärke

seadmiseks kinnistusosakonnale TMS § 145 lg 1 järgi alles pärast kinnisasja arestimisakti koostamist.

Kolleegiumi arvates ei tähenda keelumärke seadmine TMS § 145 lg 4 alusel, et kinnisasja ei ole vaja

hinnata. Samas möönab kolleegium, et kinnisasja hindamine ei pea olema viivitamatu toiming, kui

võlgnik on pärast TMS § 145 lg 4 alusel keelumärke seadmist täitmisteate kätte saanud ja asunud

tegema koostööd võla tasumiseks. Kinnisasja täitemenetluse eesmärk ei ole kinnisasja müümine

(milleks on vajalik hindamine), vaid sissenõudja nõude rahuldamine. Seega võimaldab TMS

kinnisasja hindamise erandjuhul edasi lükata kuni hetkeni, mil on selge, et sissenõudja nõude

rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa.

Küll annab kinnisasja hindamine mh võimaluse teada saada, kas on järgitud TMS § 53 lg-s 1

sätestatut. Toimiku materjalide kohaselt (tl-d 22-29) on kohtutäitur enda otsuse peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel 6. märtsil 2009, s.o ligi kuu aega pärast keelumärke seadmise avalduse tegemist

12. veebruaril 2009, märkinud, et vara ei ole arestitud ega hind määratud. Kohtulahenditest ei ole

näha põhjuseid, miks ei ole vara hinnatud.

18. Kolleegium on seisukohal, et sissenõudja keeldumine vabastada vara osaliselt arestist ei ole

kohtutäiturile siduv, kui keelu järgimine tooks kaasa TMS § 53 lg 1 rikkumise. Praegusel juhul pidi

kohtutäiturile hiljemalt võlgniku esitatud kaebuse põhjal tekkima kahtlus TMS § 53 lg 1 nõuete

järgimise kohta. Kaebusele oli lisatud keelumärkealuste korteriomandite hindamisakt, mis ei ole küll

kohtutäiturile siduv, kuid pidanuks ajendama korraldama arestitud vara hindamise. Hindamisaktis oli

märgitud arestitud korteriomandite hinnaks ca 40 000 000 krooni, samas on sissenõudja nõue

3 000 000 krooni.

19. Eespool nimetatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada. Kolleegium ei

kasuta TsMS § 691 p-s 5 ettenähtud võimalust jätta jõusse maakohtu määrus, sest maakohtu määruse

resolutsioon tooks sissenõudja õigustatud huvide vastaselt kaasa kõikide keelumärgete kustutamise.

Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et maakohus oleks kaebust osaliselt rahuldades pidanud

määruse resolutsioonis märkima ka seda, et ta tühistab osaliselt kohtutäituri otsuse.

Menetlusökonoomiast lähtudes on kõige otstarbekam lahendus see, kui kohtutäitur selgitab võlgniku

vara hindamisel välja vara hinna, mis võimaldab vajaduse korral TMS § 53 lg 1 alusel osa

korteriomandeid keelumärke alt vabastada. Seetõttu kohustab kolleegium kohtutäiturit vaatama

võlgniku kaebuse keelumärgete tühistamise taotluse osas uuesti läbi. Kaebuse läbivaatamise ajaks

jäävad keelumärked püsima.

20. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta kohtutäituri kanda. Asja ei saadeta

uueks läbivaatamiseks kohtutele. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

21. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve