3-3-1-7-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-7-10

Määruse kuupäev

5. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Ilona Annuki (Annuk) kaebus Kambja Vallavalitsuse

12. veebruari 2009. a korralduse nr 1281 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-557

Menetluse alus Riigikohtus

Ilona Annuki määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Ilona Annuki määruskaebus rahuldamata.

Tühistada Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri

2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-557 ja teha uus määrus, millega jätta Ilona Annuki kaebus

Kambja Vallavalitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 1281 tühistamiseks läbi vaatamata.

Kautsjon arvata riigituludesse.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Cambi taotluse alusel kooskõlastas Kambja Vallavalitsus 12. veebruari 2009. a korraldusega

nr 1281 Kambja katlamaja soojusenergia piirhinna.

2. Selle korralduse tühistamise taotluses esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ilona Annuk.

Halduskohtu istungil 7. juulil 2009 esitas vastustaja taotluse asjas menetluse lõpetamiseks HKMS

§ 24 lg 1 p 1 alusel. Tartu Halduskohus lõpetas 10. juuli 2009. a määrusega menetluse I. Annuki

kaebuses Kambja Vallavalitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse tühistamiseks halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. Kohtu põhjenduste kohaselt on tegemist

üldaktiga, mis pole halduskohtus vaidlustatav. Kuigi korraldusega hõlmatud territoorium ning ka

adressaatide ring on kaudselt määratletavad, on kooskõlastus antud määramata ajaks ja regulatsioon

pole piisavalt konkreetne.

3. Tartu Halduskohtu osundatud määruse peale esitas I. Annuk määruskaebuse. Kaebaja taotles

määruse tühistamist ning tema poolt esitatud kaebuse halduskohtu pädevusse kuuluvaks lugemist.

Kaebaja leidis, et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri. Mõistlik on lahendada ka soojusenergia

ja sooja vee piirhinna määramisega seotud küsimused halduskohtumenetluses, sest see võimaldab

isikul kõige efektiivsemalt kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Sellise õiguse realiseerumine on

võimalik üksnes siis, kui käsitada õigusakti, millega kooskõlastatakse soojusenergia ja sooja vee

piirhinnad, üldkorraldusena. Objektiivne õigus kehtestab üldkorraldusele kaks tingimust - see on

suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele ja sellega muudetakse avalik-õiguslikku

seisundit. Soojuse hinna kehtestamise puhul on objektiivsete tunnuste alusel õigusakti adressaatide

ring piisavalt konkreetselt kindlaks määratav - kõik OÜ Cambi kliendid. Vaidlusalune õigusakt on

täitmiseks kohustuslik ainult OÜ Cambi klientidele.

4. Vastustaja väidab, et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri, ei anna iseendast alust käsitada

vaidlustatud õigusakti üldkorraldusena. Ka juhul, kui piirhinna kooskõlastamist käsitada

üldkorraldusena, ei saa see kahjustada kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Piirhinna

kooskõlastamine ei ole tarbijatele müüdava teenuse hinna kehtestamine, vaid määrab hinna piirmäära.

Piirhinna kehtestamise kohustuse täitmisel täidab kohalik omavalitsus seadusega pandud kohustusi.

Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 lg 3 kohaselt kooskõlastab piirhinna valla- või linnavalitsus. Piirhinna

kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis Konkurentsiametil.

5. Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrusega jäeti Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei pidanud põhjendatuks

määruskaebuse seisukohta, et tegemist on HMS § 51 lg-s 2 sätestatud üldkorraldusega, mis on

haldusaktina vaidlustatav halduskohtus. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et tegemist on

õigustloova aktiga, mida halduskohus ei kontrolli. Asjaolu, et tegemist on konkreetse

soojusettevõttega, kelle teenuse hinnad kehtestatakse, ja et korralduse adressaadid on üldiste tunnuste

alusel selgelt määratletavad (kõik isikud, kes tarbivad teenust Kambja valla territooriumil), ei

tähenda, et tegemist on haldusaktiga.

6. Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrusepeale esitas I. Annuk määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Määruskaebuses leitakse, et vaidlusaluse akti puhul ei ole tegemist üldaktiga, vaid

üldkorraldusega. Üksikakt võib olla ka reaktsioon konkreetsele sündmusele või olukorrale, ilma et

puudutatud isikute ring või ajaline kestus oleks akti andmise ajal teada või otseselt ajaliselt piiritletav.

Riigikohus on leidnud 31. oktoobri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-54-97, et ka vangla

kodukord on oma sisult üldkorraldus. Samas ei ole ka kodukorra puhul selle kehtivuse aeg

määratletud. Kohtu viidatud kaugkütteseadusest ei nähtu, et piirhinnad kooskõlastatakse üldaktiga.

KKütS § 9 lg 3 kohaselt on kohalikul omavalitsusel pädevus kooskõlastada soojusenergia piirhinnad.

Kooskõlastamine ei saa toimuda üldakti andmise teel. Piirhinna kooskõlastamisega seonduvad

küsimused tuleb lahendada halduskohtumenetluses, sest see võimaldab isikul kõige efektiivsemalt

kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Seda enam, et vaidlusalune õigusakt põhjustab kaebajale rahalisi

kulutusi ning mõjutab seega tema materiaalset heaolu.

8. Kambja Vallavalitsus on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a määrus on õige ja selle

tühistamiseks alused puuduvad. Samale seisukohale asus ka ringkonnakohus. Vastustaja leiab, et

I. Annuki isiklikuks subjektiivseks õiguseks ei saa olla kaugkütte piirhinna vaidlustamine. KKütS § 8

lg 1 kohaselt ei ole tarbijaks ühe korteriomandi omanik, vaid isik, kelle valduses on tarbijapaigaldis,

seega antud juhul majaühisus või korteriühistu. Kaebuse esitaja on oma korteriomandi kaudu vaid

mõttelises osas tarbijapaigaldise omanik. Tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema

valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Kaebusest tuleneb, et kui antud kaebus kuuluks

halduskohtu pädevusse, tuleks menetlusosalistena kaasata lisaks võrguettevõtjale ka kõik tarbijad,

kuna kaebus puudutab nende õigusi ja vabadusi samavõrd kui kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kaugkütteseaduse § 9 lg-st 3 tulenevalt juhul, kui müüdava soojuse piirhindade kooskõlastamine ei

kuulu Konkurentsiameti pädevusse, kooskõlastab soojusettevõtja jaoks nimetatud piirhinna valla- või

linnavalitsus. KKütS § 9 lg 4 kohaselt võib soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse

piirhinna, müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda. Käesolevas asjas on vaidlus

eeskätt selle üle, kas piirhinna kehtestamise otsustus on haldusakt või õigustloov akt.

Kolleegium möönab, et haldusakti ja õigustloova akti eristamine kehtiva õiguse ja halduspraktika

pinnalt võib olla problemaatiline. Käesoleval juhul aga kolleegium nõustub kaebajaga, et kohaliku

omavalitsuse korraldused, millega müüdava soojuse piirhind kehtestatakse, on haldusaktid. Müüdava

soojusenergia piirhinna kooskõlastamise korraldus on antud Kambja Vallavalitsuse ja soojusettevõtja

OÜ Cambi vahelise avalik-õigusliku suhte raamides. Kaugkütteseaduse alusel tekkinud kohaliku

omavalitsuse ja soojusettevõtja õiguslikud suhted on olemuselt kontsessioonisuhted. Nimetatud

korraldusega anti OÜ-le Cambi õigus müüa soojust kooskõlastatud piirhinnaga konkreetses

võrgupiirkonnas ning pandi talle kohustus mitte ületada soojuse müümisel kooskõlastatud piirhinda.

Kohtute järeldus, et vaidlustatud aktiga ei reguleerita konkreetset üksikjuhtumit, on ekslik.

Eelnimetatud korraldusel on vahetu mõju adressaadile - OÜ-le Cambi. Vaidlustatud korralduse

iseloomust lähtuvalt loeb kolleegium Kambja Vallavalitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse

haldusaktiks HMS § 51 lg 1 tähenduses. Seega on Kambja Vallavalitsuse eelnimetatud korraldus

halduskohtus vaidlustatav.

10. Asjaolu, et kontsessioonisuhete alusel OÜ Cambi müüb vastavas võrgupiirkonnas soojust ning

selle juures on ta seotud kohustusega mitte ületada piirhinda, ei muuda vastavate võlaõiguslike suhete

subjekte piirhinda kooskõlastava haldusakti adressaatideks. Vaidlustatud korraldusel puudub vahetu

mõju konkreetse soojatarbija õigustele ja kohustustele, sest piirhind ei määra konkreetse lepingu

järgset hinda. Konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja seeläbi ka tarbija õigustele ja

kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju ning ka see saab avalduda

üksnes läbi võlaõigusliku suhte.

11. HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebusega kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või

toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebusest lähtuvalt on I. Annuk

vaidlustatud korraldusega hõlmatud küttepiirkonda kuuluvas kortermajas korteriomanik. Kohtuasja

materjalidest ei nähtu ning kohtud pole tuvastanud, kas I. Annuk on soojatarbija kaugkütteseaduse

tähenduses. Kuid ka eeldades, et I. Annuk on soojusenergia tarbimiseks sõlminud võlaõiguslepingu,

puuduvad I. Annukil halduskohtus kaitstavad õigused, mida oleks saanud rikkuda Kambja

Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus. Seetõttu tuleb eelnevat arvestades ning tuginedes HKMS § 23

lg 3 p-le 1 jätta I. Annuki kaebus läbi vaatamata.

12. I. Annuki määruskaebus jääb rahuldamata. Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a määrus ning Tartu

Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus tuleb tühistada. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann