3-2-1-19-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-19-10

Määruse kuupäev

Tartu, 31. märts 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Arvo Laisaare avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-23711

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Brilkovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Arvo Laisaar (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius

Kostja Sergei Brilkov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Asja läbivaatamise kuupäev

8. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-23711.

Teha uus määrus, millega välja mõista Sergei Brilkovilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Arvo

Laisaare kasuks menetluskulud 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tagastada Dmitri Brilkovile Sergei Brilkovi määruskaebuselt 1. detsembril 2009. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Arvo Laisaar (hageja) esitas 12. juunil 2008 Harju Maakohtule hagi Sergei Brilkovi (kostja) vastu

põhivõla 76 000 krooni ja viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Harju Maakohus rahuldas 11. detsembri 2008. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 76 000 krooni ja viivise 76 000 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja esitas 15. jaanuaril 2009 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse.

Avalduses on menetluskuludena näidatud riigilõivuna 4500 krooni ja õigusabikuluna 45 205 krooni

80 senti.

4. Kostja esitas avalduse peale vastuväite ning leidis, et kuni 11. septembrini 2008 kehtinud Vabariigi

Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 sätestas, et hagi puhul, mille hinnaks on 76 000 krooni,

on teiselt poolelt väljamõistetava menetluskulu piirmääraks 23 000 krooni. Hageja on kandnud kõik

kulud enne seda, kui jõustus Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137, mistõttu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt saab kuludest hüvitada üksnes kuni

23 000 krooni. Hageja kulud ei ole põhjendatud ega sisuliselt vajalikud.

Riigilõivu suurusele 4500 krooni kostjal vastuväiteid polnud. Kostja pidas vajalikeks ja põhjendatud

menetluskuludeks TsMS § 175 lg 1 mõttes hageja õigusabikuludest mitte rohkem kui 18 089 krooni

40 senti (koos käibemaksuga) ning riigilõivu 4500 krooni, kokku 22 589 krooni 40 senti, mis jääb

alla määruses nr 306 sätestatud piirmäära. Kuna piirmäär 23 000 krooni on aga kõigi kohtuastmete

peale, tuleks kostjalt välja mõista põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mis ei oleks suuremad kui

15 000 krooni.

5. Harju Maakohtu kohtunikuabi tegi 3. juulil 2009 määruse, millega rahuldas hageja avalduse.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 49 705 krooni 80 senti menetluskulusid.

Määruse kohaselt on Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 kehtetuks tunnistatud ja

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" kohaselt on lepingulise esindaja kulude

sissenõudmise piirmääraks hagi puhul, mille hinnaks on kuni 100 000 krooni, maksimaalselt

50 000 krooni. Hagi hind oli 76 000 krooni. Hageja esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude

45 205 krooni 80 sendi tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga.

Kohtumenetlus oli seotud keeruliste ja mitmeti tõlgendatavate õiguslike küsimustega, mis tingis

hagejal vajaduse kanda õigusabikulusid. Avalduse lisades on selgitatud hageja esindaja tehtud

toiminguid. Tsiviilasja sisu nõudis suuremat ajakulu, kui kostja on vajalikuks pidanud. Samuti on

kohtumenetlusega seotud nõupidamised kliendiga, vastuste analüüs ja kompromissiläbirääkimised,

mida on peetud kohtumenetluse jooksul. Eeltoodu alusel on hageja lepingulise esindaja kulud

taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud.

6. Kostja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning

teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks mitte üle

15 000 krooni.

Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas selle TsMS § 663 lg 6

alusel Harju Maakohtu kohtunikule. Harju Maakohtu kohtunik jättis 15. septembril 2009

määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle edasi Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26. novembri 2009. a määrusega määruskaebuse osaliselt ja

muutis kohtunikuabi määrust väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude katteks 36 360 krooni.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt tehakse tulenevalt TsMS §-st 6 tsiviilasja menetlustoiming

toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega lähtutakse menetluskulude kindlaksmääramisel

kulude jaotamise ajal kehtinud seadusest. Kuna menetluskulude jaotus poolte vahel on kindlaks

määratud Harju Maakohtu 11. detsembri 2008. a otsusega, tuleb kohaldada Vabariigi Valitsuse

4. septembri 2008. a määrust nr 137.

Põhjendatud on kostja väide, et väljamõistetud menetluskulude suurus ei ole mõistlik ega vajalik.

Hageja kasuks tuleb kostjalt osaliselt välja mõista kohtuvälised kulud. Kohtuväliste kulude

väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Hageja esitatud arvestus kohtuväliste

kulude ja esindamiseks kulunud aja kohta ei vasta asja keerukusele ja tegelikult toimunud

kohtumenetlusele. Tegemist ei olnud pikalt kestnud keeruka vaidlusega, asjas toimus vaid üks

kohtuistung. Hageja kasuks tuleb välja mõista õigusabile kulutatu 12. juunil 2008 koostatud

hagiavalduse eest 10 tunni ulatuses ja lisaks koostatud seisukohtade eest 5 tunni ulatuses. Hagejale

tuleb hüvitada õigusabikulud 15 tunni ulatuses, s.o kokku 31 860 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista menetluskulud 36 360 krooni, s.o lepingulise esindaja tasu 31 860 krooni ja riigilõiv

4500 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas,

milles ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uue

määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud

ulatuses, või saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse normi, leides, et

menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse kulude jaotamise ajal kehtinud seadusest. Kostja

positsioon ei saa muutuda menetluse kestel halvemaks pelgalt seetõttu, et pärast seda, kui hageja

kandis õigusabikulusid, tõsteti kostjalt väljamõistetava hageja lepingulise esindaja õigusabikulu

piirmäära. TsMS §-st 6 tuleneb, et nende menetluskulude suurus, mis on kantud enne uue määruse

jõustumist, allub varasemale piirmäärale (menetlustoimingu ehk õigusabi osutamise ajal kehtivale

seadusele). Üksnes need menetluskulud, mis on kantud pärast uue kohtumääruse jõustumist, alluvad

uuele piirmäärale. Määrusel nr 137 ei ole tagasiulatuvat mõju. Ringkonnakohus on mõistnud kostjalt

välja hageja kasuks lepingulise esindaja menetluskulud, ületades Vabariigi Valitsuse kehtestatud

piirmäära.

Kostja peab vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks TsMS § 175 lg 1 mõttes hageja

õigusabikuludest mitte rohkem kui 18 089 krooni 40 senti (koos käibemaksuga) ning riigilõivu

4500 krooni, kokku 22 589 krooni 40 senti, mis jääb alla määruses nr 306 sätestatud piirmäära.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskulude

suuruse kohta, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-t 5. Kuna määruse nr 306 kohaselt on praeguses

tsiviilasjas piirmääraks 23 000 krooni ning see on kõigi kohtuastmete peale, tuleks kostjalt välja

mõista vajalike ja põhjendatud menetluskulude katteks mitte rohkem kui 15 000 krooni.

9. Hageja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695

ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik

TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 30 000 krooni - lepingulise esindaja tasu 25 500 krooni ja riigilõiv 4500 krooni.

11. Kassatsioonimenetluses tuleb esmalt lahendada küsimus, kas menetluskulude kindlaksmääramisel

tuleb aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 "Lepingulise esindaja

ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (edaspidi määrus nr 306)

kehtestatud piirmäärad, mis kehtisid menetluse alustamise ajal, või tuleks kohaldada Vabariigi

Valitsuse 4. septembri 2008. a määrust nr 137 (edaspidi määrus nr 137), mis kehtis siis, kui maakohus

tegi otsuse, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus poolte vahel, ning menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal.

Vastusest sellele küsimusele sõltub kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurus, sest alates

12. septembrist 2008 kehtivad kõrgemad piirmäärad, kui olid sätestatud määruses nr 306. Nimetatud

kuupäeval jõustus määrus nr 137, millega kehtestati uued lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

12. Kolleegium jääb Riigikohtu 6. jaanuari 2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja

8. detsembri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09 väljendatud seisukoha juurde, et

menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi

sai isik ette näha. Praegusel juhul said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude

hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega nr 306. Lisaks

märgib kolleegium, et asja materjalide kohaselt soovib hageja hüvitist nende toimingute eest, mis

tehti määruse nr 306 kehtivusajal.

13. Tsiviilasja hind oli praegusel juhul TsMS § 133 lg 2 järgi 80 880 krooni (põhinõue 76 000 krooni

ja põhinõuet ületav viivisenõue mõistlikus ulatuses ehk 4880 krooni), millelt hageja on tasunud

maakohtus riigilõivu 4500 krooni. Tsiviilasjas hinnaga kuni 90 000 krooni sai määruse nr 306 § 1 lg 1

järgi maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks olla 25 500 krooni.

14. Ringkonnakohus on pidanud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks hüvitada hageja

õigusabikulud 15 tunni ulatuses. Maakohus märkis, et avalduse lisades on selgitatud hageja esindaja

tehtud toiminguid. Kolleegium nõustub selles osas kohtutega ja leiab, et praegusel juhul on

põhjendatud kohaldada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude piirmäära 25 500 krooni.

Kostjal riigilõivule 4500 krooni vastuväiteid polnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

lepingulise esindaja tasu 25 500 krooni ja riigilõiv 4500 krooni, kokku 30 000 krooni

menetluskulusid.

15. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

16. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Dmitri Brilkov.

Kostja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Dmitri Brilkovile.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik