3-2-1-155-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-155-09

Määruse kuupäev

Tartu, 31. märts 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Põltsamaa valla avaldus võtta E. K-lt ja M. B-lt laste M. K,

S. K ja K. K suhtes ära vanema õigused ning määrata Helme

vald laste eestkosteasutuseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-6297

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põltsamaa valla määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Põltsamaa vald (registrikood 75023496), esindaja

vandeadvokaat Sirje Must

Puudutatud isik Helme vald (registrikood 75004777), seaduslik

esindaja Tarmo Tamm

Puudutatud isikud (lapsed) M. K (isikukood xxxxxxxxxxx), S. K

(isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. K (isikukood xxxxxxxxxxx),

määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau

Asja läbivaatamise kuupäev

1. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-6297 osas,

millega ringkonnakohus ei muutnud maakohtu määrust osas, millega määrati M. K, S. K ja

K. K eestkostjaks Põltsamaa vallavalitsus.

2. Muuta Tartu Maakohtu 11. mai 2009. a määrust tsiviilasjas nr 2-09-6297 osas, millega

määrati M. K, S. K ja K. K eestkostjaks Põltsamaa vald, ja määrata, et M. K, S. K ja K. K

suhtes täidab eestkostja ülesandeid Põltsamaa vald kuni eestkostja määramiseni. Muus osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada tsiviilasjas nr 2-09-6297 tehtud Tartu Maakohtu 10. märtsi 2009. a määruse

resolutsioon tervikuna alljärgnevalt:

3.1 Rahuldada Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus ja võtta ära laps M. K emalt E. K-lt ja lapsed

S. K ja K. K emalt E. K-lt ja isalt M. B-lt koos vanema õiguste äravõtmisega.

3.2 Määrata, et M. K, S. K ja K. K suhtes täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja

ülesandeid Põltsamaa vald.

3.3 Määrus jõustub selle avalikult teatavakstegemisega.

3.4 Saata määrus Elva Väikelastekodule, Põltsamaa Vallavalitsusele, E. K-le ja M. B-le.

3.5 Määrata alaealiste laste esindaja advokaadi Tiia Tafenau tasuks õigusabi osutamise eest

3026 krooni (koos käibemaksuga 3570 krooni 70 senti).

3.6 Eraldada E. K-lt ja M. B-lt elatise väljamõistmise nõue eraldi menetlusse.

3.7 Jätta riigi õigusabi tasu riigi kanda.

3.8 Saata määrus riigi õigusabi tasu väljamaksmiseks Eesti Advokatuurile.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Põltsamaa valla määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni

Põltsamaa valla kontole nr 10152000031001 (SEB).

6. Muu menetluskulu maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta menetlusosaliste endi

kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põltsamaa vald (edaspidi avaldaja) esitas 16. veebruaril 2009 Tartu Maakohtule avalduse, milles

palus võtta E. K-lt (edaspidi ema või vanem) ära vanema õigused laste M. K, S. K ja K. K suhtes ning

M. B-lt (edaspidi isa või vanem) laste S. K ja K. K suhtes, samuti eraldada lapsed perekonnast.

Ühtlasi palus avaldaja määrata laste eestkosteasutuseks Helme valla (edaspidi puudutatud isik), kes

saab täita eestkostja ülesandeid kuni lastele eestkostja määramiseni.

Avalduse põhjenduste kohaselt elavad vanemad alates 2004. aasta sügisest Põltsamaa vallas.

24. novembril 2004 jõudis vallavalitsusse info, et vanemad ei tule pere ülalpidamisega toime. Pere

kanti abivajajana vallavalitsuse sotsiaalregistrisse ja neile on korduvalt makstud toetusi. Emaga on

sõlmitud koduhooldusteenuse leping. Isa kuritarvitab alkoholi ja on vägivaldne ning lapsed on

vanemate sagedaste tülide tunnistajateks. Vanemad ei suuda laste eest hoolitseda ega neid kasvatada.

Vanemate ja laste rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Helme vallas. Puudutatud isikut on

kujunenud olukorrast korduvalt teavitatud. Puudutatud isik on avaldanud, et kui olukord perekonnas

ei parane, tuleb puudused laste hooldamisel ja kasvatamisel kõrvaldada. Kuna laste

rahvastikuregistrijärgne elukoht on Helme vallas, tuleb laste eestkosteasutuseks määrata puudutatud

isik, kes saab täita eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni.

2. Puudutatud isik toetas vanematelt vanema õiguste äravõtmist, kuid vaidles vastu enda eestkostjaks

määramisele, sest vanemad elasid Helme vallas vaid ühe aasta ning perekonna tegelik elukoht on

Põltsamaa vallas, kus vanemad elasid ka varem ja kus elavad ka praegu laste emapoolsed

lähisugulased. Avaldaja kohustub rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 43 järgi kandma end perekonna

elukohana rahvastikuregistrisse, kui perekonnaliikmed 30 päeva jooksul pärast elukoha muutmist

seda ise ei tee.

3. Vanemad ei vaielnud vanema õiguste äravõtmisele vastu. Laste esindaja toetas vanema õiguste

äravõtmist, kuid ei esitanud oma seisukohta eestkosteasutuse määramise küsimuses.

4. Tartu Maakohus võttis 10. märtsi 2009. a määrusega lapsed vanematelt esialgse õiguskaitse korras

ära ja jättis laste elu kuni asjas kohtumääruse tegemiseni avaldaja korraldada.

5. Tartu Maakohus rahuldas 11. mai 2009. a määrusega avaldaja avalduse, võttis vanematelt ära nii

lapsed kui ka vanema õigused ja määras laste eestkostjaks avaldaja.

Kuna laste kodune olukord kujutab endast ohtu laste elule ja tervisele ning vanemad ei suuda

pakkuda laste normaalseks kasvamiseks vajalikku turvalist ja stabiilset keskkonda, tuleb vanematelt

perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 1 alusel lapsed ära võtta ning PKS § 54 lg 1 p 1 alusel võtta ära ka

vanema õigused.

Kuna perekonnal puudub pikemaajaline side Helme vallaga, tuleb laste eestkosteasutuseks määrata

nende elukohajärgne Põltsamaa vald, kelle korraldada jääb laste elu PKS § 53 lg 3 kohaselt. Vanemad

ei ela enam Helme vallas, perekond elab 2004. aastast Põltsamaa vallas ega ole pärast elukoha

muutmist Helme valda enam külastanud. Samuti ei ole perekonnal Helme vallas sugulasi. Vanemad

on ka varem elanud Põltsamaa vallas. Helme vallas elas perekond ainult ühe aasta.

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse eestkostja määramise

osas ja teha selles osas uue määruse, millega määrata laste eestkosteasutuseks puudutatud isiku.

7. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2009. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata.

Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on isiku elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14

lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Piiratud teovõimega alaealise isiku elukohaks

loetakse TsÜS § 15 lg 1 järgi tema vanemate või eestkostja elukoht.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et alates 2004. aastast elab perekond Põltsamaa vallas. Ainuüksi

asjaolu, et vanemad ei ole ennast alates 2004. aastast registreerinud Põltsamaa valla elanike

registrisse, ei tähenda, et nende ja nende laste elukohaks on senini Helme vald, ega seda, et maakohus

oleks pidanud määrama laste eestkostjaks Helme valla.

Menetlus hagita perekonnaasjades on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

56. peatükis. TsMS § 551 lg 2 järgi peab kohus enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse

rakendamist küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui

sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Kui seaduse järgi on menetluses vajalik

valla- või linnavalitsuse osalus, teatab kohus TsMS § 552 lg 1 järgi talle menetlusest. Kohus teavitab

ka muul juhul valla- või linnavalitsust menetlusest ja selle asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine

on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 552 lg 2 järgi küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet

puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Asjas on avaldaja

teinud need menetlustoimingud. Samuti korraldas avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamise määruse

alusel eestkosteasutusena laste elu.

PKS § 94 järgi seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Kuna laste elukohaks on

Põltsamaa vald, määras maakohus põhjendatult laste eestkostjaks avaldaja, kes on PKS § 93 lg 3

alusel kohustatud korraldama eestkostet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles palus

ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega ta määrati laste eestkostjaks, ja teha tühistatud osas

uue otsuse, millega määrata laste eestkosteasutuseks puudutatud isik.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määrasid kohtud vääralt lastele eestkostja, kuigi avaldaja palus

kohtul määrata kindlaks, milline eestkosteasutus peab laste eestkostja ülesandeid täitma.

Perekonnaseaduse järgi ei saa valda ega vallavalitsust määrata lapse eestkostjaks, sest eestkostja peab

olema füüsiline isik. Kohus saab määrata üksnes eestkosteasutuse, kes peab täitma lapse eestkostja

ülesandeid seni, kuni lapsele ei ole määratud eestkostjat.

Kohtud asusid vääralt seisukohale, et laste elukoht on Põltsamaa vallas, kuigi rahvastikuregistri

kandest nähtuvalt on laste elukoht Helme vallas. Eestkosteasutuseks on RRS § 6 lg 2 ja § 48 lg 2 p 3

järgi see kohalik omavalitsusüksus, kelle territooriumil eestkostet vajav isik rahvastikuregistri

andmetel elab, sest see kohalik omavalitsusüksus saab rahvastikuregistri andmete alusel riigieelarvest

vahendeid toimetulekutoetuseks, sotsiaalteenusteks ja -toetusteks. Avaldaja on seni andnud

vanematele ja lastele vältimatut sotsiaalabi ning osutanud sotsiaalteenust sotsiaalhoolekande seaduse

(SHS) § 9 lg 2 alusel, mitte kui eestkosteasutus, ning puudutatud isik on avaldajale tekkinud kulud

SHS § 46 alusel hüvitanud.

10. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta ringkonnakohtu määruse

muutmata ja jätta avaldaja alaealiste eestkostet korraldama.

Kuna eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi ning laste elukoht on TsÜS §-de 14

ja 15 järgi Põltsamaa vallas, määras ringkonnakohus õigesti avaldaja laste eestkostjaks. Asjaolu, et

laste elukoht on rahvastikuregistri kandest nähtuvalt Helme vallas, ei anna alust määrata eestkostjaks

puudutatud isikut. Mh on avaldaja jätnud laste ja nende vanemate elukoha rahvastikuregistrisse

kandmata hoolimata sellest, et vanemad esitasid 28. mail 2009 avaldajale elukohateate. Perekonna

uue elukoha rahvastikuregistrisse kandmata jätmisega on avaldaja suurendanud puudutatud isiku

arvel oma tulubaasi, sest puudutatud isik on laste kulude katteks kandnud avaldajale rohkem raha, kui

ta ise on laste kulude katteks riigieelarvest saanud.

11. Laste määratud esindaja leidis, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Esindaja arvates on

õige see, et eestkosteasutust ei saa määrata laste eestkostjaks, kuid laste huve peaks siiski kaitsma

avaldaja, kes on perekonna probleemidega tuttav ja tegelenud juba aastaid nende lahendamisega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning ringkonnakohtu määrus

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada osas, millega

ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata eestkostja määramise osas. Kuna ringkonnakohus

ei rikkunud menetlusõiguse normi, mis annaks alust saata asi uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule, ja rikkumise saab kõrvaldada Riigikohus, tuleb TsMS § 691 p 5 alusel muuta

maakohtu määrust ja määrata, et alaealiste laste eestkostja ülesandeid täidab kuni eestkostja

määramiseni avaldaja.

Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas,

mille peale on kaevatud.

13. Avaldaja vaidlustas ringkonnakohtu määruse esmalt seetõttu, et ringkonnakohus nõustus

maakohtuga selles, et avaldaja määrati alaealiste laste eestkostjaks, mitte ei määranud PKS § 95 lg 5

järgi eestkosteasutust, kes täidab laste eestkostja ülesandeid kuni lastele määratakse eestkostja.

Kolleegium leiab, et asjas tuli määrata eestkosteasutus, kes täidab eestkostja ülesandeid kuni

eestkostja määramiseni.

Riigikohus on varem asunud seisukohale, et eestkostjaks saab kehtiva õiguse järgi määrata üksnes

füüsilise isiku (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-05, p 14). Kohaliku

omavalitsuse asutus on eestkosteasutuseks, kelle ülesandeks on korraldada eestkostet ja teostada ka

selles valdkonnas järelevalvet. Kuna eestkosteasutust eestkostjaks määrata ei saa, saab kohaliku

omavalitsuse asutus olla üksnes eestkosteasutuseks, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase

määramiseni eestkostja ülesandeid (vt Riigikohtu 30. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-

06, p 16).

Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et asjas ei ole esitatud eestkostja määramise avaldust.

Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles palus mõlemalt vanemalt vanema õigused ära võtta ja

määrata alaealiste laste eestkosteasutuseks laste rahvastikuregistrijärgse eestkosteasutuse. Kolleegium

leiab, et vanema õiguste äravõtmise asjas pidi kohus määrama üksnes eestkosteasutuse, kes laste elu

vanematelt vanema õiguste äravõtmise järel korraldab ning laste suhtes eestkostja ülesandeid täidab.

Vanema õiguste äravõtmine on sätestatud PKS §-s 54. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb

laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu PKS § 54 lg 4 järgi eestkosteasutus. Ühtlasi

täidab eestkosteasutus kuni lapsele eestkostja määramiseni PKS § 95 lg 5 järgi ka eestkostja

ülesandeid. Kui vanema õiguste äravõtmise menetluses ilmneb, et eestkosteasutused vaidlevad selle

üle, kes on pädev lapse elu korraldama ning täitma eestkostja ülesandeid kuni lapsele eestkostja

määramiseni, tuleb kohtul määrata pädev eestkosteasutus.

Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud vääralt, et asjas tuleb lastele määrata eestkostja ning et

eestkostjaks saab määrata eestkosteasutuse.

14. Edasi vaidlevad menetlusosalised selle üle, kumb eestkosteasutus peab vanemlikust hoolitsusest

ilma jäänud laste elu korraldama ja nende suhtes eestkostja ülesandeid täitma.

Menetlusosalised on üksmeelel selles, et pädevaks eestkosteasutuseks on laste elukohajärgne

eestkosteasutus, kuid vaidlevad selle üle, kas lapse elukoht tuleb määrata rahvastikuregistrist nähtuva

lapse elukoha andmete alusel või tuleb lapse elukoht määrata kindlaks TsÜS §-de 14 ja 15 järgi.

Avaldaja arvates on pädev rahvastikuregistrist nähtuva lapse elukoha järgne eestkosteasutus.

Iseenesest on õige avaldaja arusaam, et seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud

andmetel RRS § 6 lg 2 järgi õiguslik tähendus. Muu hulgas on elukoha aadressil RRS § 48 lg 2 p 3

järgi õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud

elukohajärgsusega. Kolleegiumi arvates aga ei ole vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse suhtes

PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesannete täitmine kuni eestkostja määramiseni avaliku ülesande

täitmine RRS § 48 lg 2 p 3 mõttes. Tegemist on eestkostesuhtele sarnase suhtega, mis on eraõiguslik

suhe.

Üldjuhul loetakse lapse elukohaks TsÜS § 15 lg 1 järgi tema vanemate või eestkostja elukoht, kuid

kui vanemad elavad lahus, on lapse elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Samas, kui

laps elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul

lugeda TsÜS § 15 lg 2 järgi ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. Kolleegiumi arvates

saab nende sätete alusel määrata kindlaks ka vanemliku hoolitsuseta jääva lapse elukoha, mis on

hoolitsuseta jäämise hetkel üldjuhul temaga kooselava(te) vanema(te) elukoht, kui vanemad ei ole

andnud nõusolekut lugeda lapse elukohaks muud kohta.

Ülalnimetatut arvestades leidsid kohtud õigesti, et laste elukoht tuleb TsÜS §-de 14 ja 15 alusel

määrata nende tegeliku elukoha järgi ja laste elukohajärgseks eestkosteasutuseks on avaldaja. Kuna

kohtud määrasid vääralt avaldaja laste eestkostjaks, muudab kolleegium selles osas maakohtu

määrust ja määrab, et avaldaja täidab kuni lastele eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid

PKS § 95 lg 5 alusel.

15. Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu sellele, et RRS § 43 järgi saab isiku elukoha aadressi

kanda rahvastikuregistrisse ka selle kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel, kelle territooriumil isik

tegelikult elab. Kui isiku viibimiskoha aadress on teada, küsib kohaliku omavalitsusüksuse pädev

asutus RRS § 43 lg 3 järgi enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja

viibimiskohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut elukoha aadressi rahvastikuregistrisse

kandmiseks. Kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse

järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi

rahvastikuregistrisse kandmisega viibimiskohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse

rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadress linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse

korral asustusüksuse täpsusega. Asjaolu, et avaldaja ei ole vanemate ja laste uut elukoha aadressi

rahvastikuregistrisse kandnud, ei vabasta avaldajat nende laste eestkoste korraldamisest ega

eestkostja ülesannete täitmisest.

Samuti ei saa sellises olukorras pidada avaldajat SHS § 9 lg 2 mõttes valla- või linnavalitsuseks, kes

korraldab väljaspool oma elukohta viibivatele lastele vältimatu sotsiaalabi andmist, sest laste tegelik

elukoht ongi avaldaja halduspiirkonnas.

16. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldajale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada.

17. Maakohus jättis laste esindamisega seotud riigi õigusabikulu riigi kanda ega võtnud seisukohta

muude menetluskulude jaotamise kohta. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse jõusse ja

menetluskulude jaotamise kohta seisukohta ei võtnud.

Kolleegium leiab, et muud menetluskulud, mis jäid maakohtus ning ringkonnakohtus jaotamata,

samuti Riigikohtus kantud kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik. Tambet Tampuu

Eriarvamus

1. Me ei nõustu kohtukoosseisu enamuse seisukohaga, et praegusel juhul on avaldajaks PKS § 95 lg 5

järgi kohustatud isikuks.

RRS § 48 lg 2 p 3 järgi on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku

ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Seadusest tulenev

eestkoste teostamise kohustus on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne ja RRS § 48 lg 2 p 3

on erisäte TsÜS §-de 14 ja 15 suhtes. Seega täidab PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja ülesandeid see

kohalik omavalitsus, kelle territooriumil asub vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse

rahvastikuregistrijärgne elukoht, ning praeguses asjas täidab laste suhtes eestkostja ülesandeid

puudutatud isik, s.o Helme vald.

2. Märgime, et käesolevast määrusest ei selgu selle määruse õiguslik mõju. Käesolev määrus ei ole

seaduse järgi laste rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Maakohtu

määruse jõustumise järel tekib õiguslikult ebaselge olukord, kus laste elukohaks on RRS § 48 lg 2 p 3

järgi puudutatud isiku territoorium ning viimasel on laste registrijärgse elukoha tõttu avalike

ülesannete täitmisel teatud õigused, kuid tal ei ole laste suhtes PKS § 95 lg 5 järgi eestkostja õigusi

ega kohustusi (määruse järgi kuuluvad need avaldajale).

Maa-, ringkonna- ega Riigikohtu määrusest ei nähtu, millisest hetkest alates vastutab avaldaja

PKS § 95 lg 5 järgi laste suhtes eestkostja ülesannete täitmise eest ning mis ajani see vastutus kestab

juhul, kui lapsed asuvad elama teise kohaliku omavalitsuse territooriumile. Tuvastamata on seegi, kas

lapsed üldse elasid maa-, ringkonna- ja Riigikohtu määruste tegemise ajal avaldaja territooriumil.

1. juulil 2010 jõustuva perekonnaseaduse (uus PKS) § 176 lg 1 esimese lause järgi täidab kuni

eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla-

või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Kui enne uue perekonnaseaduse

jõustumist ei muudeta laste rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, täidab alates 1. juulist 2010

uue PKS § 176 lg 1 järgi laste suhtes eestkostja ülesandeid puudutatud isik. Viimasel on uue

PKS § 176 lg 3 kolmanda lause järgi õigus nõuda, et kohus määraks eestkostjaks lapse uue

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse valla- või linnavalitsuse, kui esialgse rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgse valla- või linnavalitsuse edasi eestkostjaks jäämine ei ole kauguse tõttu või

muudel kaalukatel põhjustel lapse huvides.

3. Oleme seisukohal, et vanema õiguste äravõtmise menetluses (PKS § 54 kohaldamisel) ei ole kohtul

seadusest tulenevat pädevust määrata kindlaks eestkosteasutust, kes peab korraldama lapse elu

PKS § 54 lg 4 järgi või asuma eestkostja puudumise korral täitma lapse suhtes eestkostja ülesandeid

PKS § 95 lg 5 järgi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole hagita menetlusena ette nähtud PKS § 95 lg 5 järgi

eestkostja ülesandeid täitva kohaliku omavalitsuse kindlaksmääramist. Küsimus, kes täidab PKS § 95

lg 5 järgi vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse suhtes eestkostja ülesandeid, on seaduses selgelt

reguleeritud (vt käesoleva eriarvamuse p-d 1 ja 2). Seega ei ole avaldajal õiguslikku huvi esitada

eestkosteasutuse kindlaksmääramiseks ka tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 järgi.

Ülaltoodu kohaselt ei kuulu eestkosteasutuse kindlaksmääramine maakohtu pädevusse ning

maakohus pidi selles osas avalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 1 ja TsMS § 477 lg 1 alusel

keelduma. Riigikohtul nagu ka alama astme kohtutel oli TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi kohustus jätta

avaldus selles osas läbi vaatamata.

Taotlus lapse elukoha kande muutmiseks rahvastikuregistris on käsitatav haldusmenetlusena, millest

tekkida võivad vaidlused on avalik-õiguslikud ning kuuluvad seetõttu halduskohtu pädevusse.

Kohalik omavalitsus saab meie arvetes vaielda teise kohaliku omavalitsusega eestkosteasutuse

õiguste ja kohustuste kuuluvuse üle, esitades halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 3 järgi

tuvastuskaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks.

Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik