3-1-1-16-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-16-10

Otsuse kuupäev

24. märts 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

R. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-11638

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Prefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. märts 2010

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar ja R. K. kaitsja

vandeadvokaadi abi Kaarel Kais

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2010. a kohtuotsus R. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg

2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 11. juuni 2009. a otsusega karistati R. K.-e liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi

rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni) selle eest, et ta juhtis 15. mail 2009 K. vallas Lääne-Viru

maakonnas Tallinn-Narva tee 70. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 127 +/-8 km/h, ületades lubatud

sõidukiirust vähemalt 29 km/h. Lisakaristusena võeti talt LS § 7422 lg 4 ja karistusseadustiku (KarS) § 50 lg

1 p 2 alusel kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Kaarel Kais esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale

kaebuse, milles palus kergendada põhikaristust ja tühistada lisakaristuse. Kaebaja märkis, et R. K. tunnistas

oma süüd ja kahetses toimepandut puhtsüdamlikult. Lisaks võib menetlusalune isik juhtimisõiguse

äravõtmise tõttu kaotada töö.

3. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a otsusega vähendati R. K.-le määratud põhikaristust - teda karistati

rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni), ja tühistati lisakaristus. Maakohus leidis, et R. K. tegu on õigesti

kvalifitseeritud ja tema karistamine on põhjendatud. Samas on kohtuväline menetleja jätnud süüd kergendava

asjaoluna arvestamata R. K. teo omaksvõtu ja kahetsuse, mistõttu tuleb tema karistust vähendada. Puutuvalt

lisakaristusse leidis kohus, et selle kohaldamine oli küll põhjendatud, ent juhtimisõigus tuleb jätta ära

võtmata lähtuvalt kohtuvälise menetleja otsuse segasest formuleeringust. Nii on kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 30.

septembril 2009 - viimatinimetatud kuupäev oli aga maakohtu istungi ajaks juba möödunud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, taotledes

maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaatori hinnangul on

kohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, sest kohtuotsuses puuduvad põhistused. Nii leidis kohus, et

lisakaristuse määramine oli õigustatud, ent jättis põhjendamata, miks ta õigesti määratud lisakaristuse

tühistab. Kassaatori hinnangul ei saa lisakaristust tühistada üksnes seetõttu, et kohtuväline menetleja märkis

otsuses lisakaristuse kandmise lõppemise kuupäeva. Kuna juhtimisõiguse äravõtmine oli põhjendatud, oleks

kohus pidanud tegema lisakaristuse osas uue sisulise otsuse.

5. Kassatsioonivastuses palub menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi K. Kais jätta kassatsiooni

rahuldamata. Kaitsja leiab, et kohtuotsus on korrektselt põhjendatud. Ebaselge väärteootsuse tühistamine

maakohtu poolt oli menetluslikult õige ja kohtuväline menetleja ei peaks hakkama parandama oma vigu

ressursimahuka kassatsioonimenetluse käigus.

6. Riigikohtu istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled varem kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste

juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi

teises lõikes sätestatud süüteo eest (so mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

korral 21 - 40 kilomeetrit tunnis) lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme

kuuni. Menetletavas väärteoasjas võeti kõnealune õigus menetlusaluselt isikult ära kohtuvälise menetleja

otsusega kolmeks kuuks. Lahendades kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust leidis maakohus, et

lisakaristuse kohaldamine oli põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus oma

vastavasisulist järeldust aga põhistanud. Nii ei nähtu maakohtu otsusest, miks pidas kohus vajalikuks R. K.

suhtes lisakaristuse kohaldamist ja seda tähtajaga kolmeks kuuks. Jättes kohtuotsuse põhistamata, rikkus

maakohus väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

8. Väärteoasja menetlemisel on rikutud väärteomenetlusõigust ka VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses - kohtu

otsuse lõpposa järeldus ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Nimelt märkis maakohus otsuse

põhiosas, et lisakaristuse kohaldamine R. K. suhtes on põhjendatud, kohtuotsuse lõpposas aga tühistas kohus

kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas.

9. Seoses olukorraga, kus maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse põhjusel, et sedastab lisakaristuse

kohaldamisel kohtuvälise menetleja poolt teatud ebatäpsusi, kordab Riigikohtu kriminaalkolleegium

varasemas praktikas märgitut, mille kohaselt tuleb maakohtul kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebuse

lahendamisel

kõrvaldada

selline

ebatäpsus

uue

otsuse

tegemisega

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-10, p 8).

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru

Maakohtule.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi