3-2-1-9-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-9-10

Määruse kuupäev

Tartu, 11. märts 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Ekseko hagi Osaühingu VIRU AGRO vastu

564 925 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-77068

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu VIRU AGRO määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Aktsiaselts Ekseko (registrikood 10153584), esindaja

vandeadvokaat Ants Karu

Kostja Osaühing VIRU AGRO (registrikood 10626522), esindaja

vandeadvokaat Jüri Sirel

Asja läbivaatamise kuupäev

22. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Muuta tsiviilasjas nr 2-08-77068 Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2009. a määruse

resolutsiooni osas, millega ringkonnakohus arestis Osaühingu VIRU AGRO arvelduskontod

Eestis registreeritud krediidiasutustes, ja lugeda selles osas kohtumääruse resolutsioon

sõnastatuks järgmiselt:Arestida Osaühingu VIRU AGRO arvelduskontod 564 925 krooni

ulatuses BIGPANK AS-is; Aktsiaseltsis Eesti Krediidipank; AS-is LHV Pank; AS-is SEB Pank;

MARFIN PANK EESTI AS-is; Swedbank AS-is; TALLINNA ÄRIPANGA AS-is; AB Bankas

"Snoras" Eesti filiaalis; AS Parex banka Eesti Filiaalis; AS UniCredit Bank Eesti filiaalis;

Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaalis; Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis; Danske Bank A/S

Eesti filiaalis; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis; Pohjola Bank plc Eesti filiaalis; Scania

Finans AB Eesti filiaalis; Siemens Financial Services AB Eesti filiaalis ja Svenska

Handelsbanken AB Eesti filiaalis.

Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Osaühingule VIRU AGRO määruskaebuselt 18. novembril 2009. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

Tagastada Tartu Ringkonnakohtule 21. jaanuaril 2010. a Riigikohtule edastatud

ringkonnakohtu määruses ebatäpsuse parandamise taotlus koos lisaga 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Ekseko (hageja) esitas 18. novembril 2008. a Viru Maakohtule hagi Osaühingu VIRU

AGRO (kostja) vastu 564 925 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks.

2. Viru Maakohus rahuldas 18. septembri 2009. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja 564 045 krooni. Samas jättis maakohus hageja menetluskuludest 99,85% kostja kanda.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse.

3. Hageja esitas 9. novembril 2009. a ringkonnakohtu menetluses hagi tagamise taotluse, paludes

arestida kostja arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti

filiaalides 564 925 krooni ulatuses.

Hagi tagamise taotluse kohaselt ei ole kostjal vara, mille arvel oleks võimalik kohtuotsust täita.

Kinnistusregistri andmetel kostjale kinnisasju enam ei kuulu. Kostja võõrandas talle kuulunud

kinnisasjad 2009. a juulis, st praeguse kohtumenetluse ajal. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei kavatse

kohtuotsust täita, viidates vara puudumisele. Kostja teadis, et hageja on tema võlausaldaja, kuid ei

teatanud talle kinnisasjade võõrandamisest. Äriregistri kommertspandi andmete 6. novembri 2009. a

väljatrüki järgi on kostja vallasvarale seatud AS-i Sampo Pank (praegu Danske Bank A/S Eesti

filiaal) laenu tagamiseks 2 000 000 krooni suurune kommertspant. AS-i Krediidiinfo

maksehäireregistri 9. novembri 2009. a raporti järgi on kostjal 112 krooni suurune intressivõlg.

Avalikest registritest ei nähtu, et kostjale kuuluks muud likviidset vara. Kostja 2008. aasta

majandusaasta aruande kohaselt oli kostja kahjum 4 048 210 krooni. Kostja müügitulu on võrreldes

2007. aastaga vähenenud 2008. aastal peaaegu kümme korda. Arvestades 2009. a üldist

majandusolukorda Eestis, ei ole alust arvata, et kostja majanduslik seis selle aasta lõpuks paraneks.

Samuti palub hageja arvestada, et hageja rahaline nõue kostja vastu on tegelikult suurem summast,

mille ulatuses hageja taotleb kostja vara arestimist, sest hagi tagamisega ei oleks kaetud hageja

menetluskulud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. novembri 2009. a määrusega hageja taotluse, arestides kostja

arvelduskontod BIGPANK AS-is; Aktsiaseltsis Eesti Krediidipank; AS-is LHV Pank; AS-is SEB

Pank; MARFIN PANK EESTI AS-is; Swedbank AS-is; TALLINNA ÄRIPANGA AS-is; AB Bankas

"Snoras" Eesti filiaalis; AS Parex banka Eesti Filiaalis; AS UniCredit Bank Eesti filiaalis; Allied Irish

Banks, p.l.c. Eesti filiaalis; Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis; Danske Bank A/S Eesti filiaalis;

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis; Pohjola Bank plc Eesti filiaalis; Scania Finans AB Eesti

filiaalis; Siemens Financial Services AB Eesti filiaalis ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 377 lg 1 järgi hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 järgi tuleb hagi tagamise avalduses

nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja hagi

tagamise asjaolude põhistused on küllaldased järelduseks, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja taotluses esitatud väiteid kinnitavad

kinnistusraamatu registriosa väljavõtted, äriregistri kommertspandi andmete väljatrükk, samuti

2008. a majandusaasta aruanne. Hagi tagamise taotlus tuleb eeltoodu alusel rahuldada ning

TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel arestida kostja võimalikud arvelduskontod Eestis registreeritud

krediidiasutustes 564 925 krooni ulatuses. TsMS § 378 lg 4 kohaselt on kostja arvelduskontode

arestimine proportsionaalne, kuna see koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada

hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Hageja on tasunud 6. novembril 2009. a tagatise 28 214 krooni 75 senti (5% nõudesummast).

TsMS § 385 järgi tuleb hagi tagamise määrus kostja avalduse alusel tühistada, kui kostja maksab

ringkonnakohtu arvelduskontole 564 925 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja määruskaebuse rahuldada.

Juhuks, kui määruskaebust ei rahuldata, palub kostja alternatiivselt seada hagi tagamise jätkumine

sõltuvusse sellest, kas hageja maksab 200 000 krooni suuruse tagatise, ning määrata selle tasumiseks

hagejale tähtaeg. Tagatise maksmata jätmisel palub kostja vaidlusaluse ringkonnakohtu määruse

tühistada.

Ringkonnakohus arestis kostja arvelduskontod kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes,

märkimata arestitava summa suurust. Selline piiramatus ulatuses arvelduskontode arestimine on

kostjat liigselt koormav, piirates teda rohkem, kui oleks vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse

täitmiseks. Hagi tagamisega on kostja majandustegevus halvatud.

Hagi tagamiseks ei olnud alust. Ringkonnakohus tagas hagi, tuginedes vaid sellele, et kostja on

võõrandanud 2009. a oma kinnisasjad. Eeltoodu ei mõjuta praeguses asjas tehtava otsuse täitmise

võimalikkust. Kinnisvara võõrandamine iseenesest ei saa olla hagi tagamise abinõu kohaldamise

ainsaks põhjuseks. Ka hagi tagamine hageja nõude ulatuses tekitab kostjale olulist kahju ega

võimalda täita jooksvaid rahalisi kohustusi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et

praeguses asjas tehtava kohtuotsuse täitmine muutuks võimatuks.

Juhul kui ringkonnakohtu määrus jääb muutmata, tuleks hagejal anda lisatagatis. Hageja on tasunud

hagi tagamiseks seaduses sätestatud miinimumsumma. Kostja arvelduskontode arestimisest tekib

talle selline kahju vähem kui kuu ajaga ning hageja antud tagatis ei kata kindlasti kostjale tekkivat ja

juba tekkinud kahju. Ka on arvelduskontode arestimine hagi tagamise abinõudest kõige koormavam.

Kostja hindab talle tekkida võiva kahju suuruseks minimaalselt 200 000 krooni olenevalt hagi

tagamise kestusest.

6. Vastuses määruskaebusele peab hageja ringkonnakohtu määrust õiguspäraseks.

7. Ringkonnakohus edastas 21. jaanuaril 2010. a Riigikohtule hageja taotluse ringkonnakohtu

määruses oleva ebatäpsuse parandamiseks. Hageja palus ringkonnakohtul TsMS § 447 lg 2 ja § 463

lg 2 järgi parandada vaidlustatud määrust selliselt, et määruse resolutsiooni oleks märgitud kostja

arvelduskontode arestimine 564 925 krooni ulatuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei vasta määruse põhjendavale osale ja

on seetõttu vastuolus menetlusõiguse normidega. Kuna menetlusõiguse normide rikkumine on

võimalik kõrvaldada Riigikohtus, muudab kolleegium TsMS § 692 lg 4 ja § 695 alusel

ringkonnakohtu määruse resolutsiooni osas, millega ringkonnakohus arestis kostja arvelduskontod

Eestis registreeritud krediidiasutustes. Selles osas tuleb lugeda kohtumääruse resolutsioon

sõnastatuks selliselt, et kostja arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes tuleb arestida

564 925 krooni ulatuses. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata.

9. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti kohaldatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 463

lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei

tulene teisiti. Riigikohus on 16. jaanuaril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07 tehtud määruse p-s 11

selgitanud, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit ning

selge peab olema ka hagi tagamise määruse resolutsioon.

Hageja palus hagi tagamise avalduses arestida kostja arvelduskontod 564 925 krooni ulatuses.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi tagamise avaldus rahuldada ning arestida

kostja võimalikud arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes 564 925 krooni ulatuses.

Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni järgi on arestitud kostja arvelduskontod Eestis registreeritud

krediidiasutustes, märkimata arestitava summa suurust. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega,

et vaidlustatud ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei vasta selliselt TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud

nõuetele. Kolleegium saab kõnealuse menetlusõiguse normide rikkumise kõrvaldada, muutes

ringkonnakohtu määruse resolutsiooni.

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud hagi tagamise määruse tegemisel TsMS § 377

lg-t 1. Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust

arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Kolleegium märgib lisaks, et hagi tagamise eesmärki ja tähendust on Riigikohus käsitlenud

14. veebruaril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06 tehtud määruse p-s 10, samuti 15. aprillil 2004. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04 tehtud määruse p-s 11. Samuti on ringkonnakohus arvestanud TsMS § 381

lg-ga 2, mille kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb

hagi tagamise avalduses põhistada.

Hagi tagamise taotluse kohaselt leidis hageja, et kostjal ei ole vara, mille arvel oleks võimalik

kohtuotsust täita. Hageja põhistas oma seisukohta sellega, et kostjal ei ole kinnisvara, tema

vallasvarale on seatud 2 000 000 krooni suurune kommertspant ning avalike registrite kohaselt ei

kuulu kostjale muud likviidset vara. Samuti märkis hageja, et kostjal on intressivõlg, ta deklareeris

2008. a majandusaasta aruandes kahjumit ning tema müügitulu on möödunud aastaga võrreldes

vähenenud. Hageja on esitanud oma väiteid kinnitavad dokumendid.

Ringkonnakohus järeldas eeltoodust põhjendatult, et hageja kirjeldatud olukorras ei ole kostjal

varalisi võimalusi hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Maakohus rahuldas hageja nõudest 99,85%,

mõistes kostjalt hageja kasuks välja 564 045 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostjal lisaks

tasuda ka 99,85% hageja menetluskuludest. Kostja leiab määruskaebuses ekslikult, et

ringkonnakohus tagas hagi, tuginedes vaid sellele, et kostja on võõrandanud 2009. a oma kinnisasjad.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt arvestas ringkonnakohus hagi tagamisel kõigi hageja esiletoodud

asjaoludega. Samuti valis ringkonnakohus põhjendatult TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi hagi tagamise

abinõuks kostja vara arestimise, sest tuvastatud asjaoludel ei ole kostjal kinnisvara, millele oleks

võimalik seada kohtulikku hüpoteeki. Kostja väited, et hagi tagamine halvab tema majandustegevuse,

on asjakohatud. Kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada.

Ringkonnakohus on ka kooskõlas TsMS §-ga 385 kostjale selgitanud tema õigust taotleda hagi

tagamise abinõu tühistamist, kui ta tasub selleks ettenähtud pangakontole 564 925 krooni või esitab

sama summa ulatuses pangagarantii.

11. Kostja alternatiivselt esitatud taotluse kohta seada hagi tagamise jätkumine sõltuvusse sellest, kas

hageja maksab 200 000 krooni suuruse tagatise, märgib kolleegium järgmist.

TsMS §-s 386 sätestatakse kohtule õigus poole taotlusel hagi tagamise määrust muuta, samuti hagi

tagamine tühistada. Eeltooduga on kolleegiumi arvates hõlmatud ka kohtu õigus otsustada poole

põhjendatud taotlusel TsMS § 383 järgi antud tagatise suurendamise või vähendamise üle.

TsMS § 383 lg 11 esimese lause järgi tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse

tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummast, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui

500 000 krooni. Seega on rahaliste nõuete puhul tagatise andmine hagi tagamise avalduse

lahendamise eelduseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja tasunud enne hagi tagamise

avalduse esitamist tagatisena 28 214 krooni 75 senti, s.o 5% nõudesummast. Tagatise andmise

määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille piire ei ole ringkonnakohus kolleegiumi arvates ületanud.

Tagatist ei ole antud alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ka ei ole kostja põhjendanud oma

väidet talle tekkida võiva kahju kohta. Selleks ei ole piisavad kostja viited, et laenulepingu täitmata

jätmisel tuleb tasuda viivist ja intressi, maksude tasumisega viivitamisest tekib viivis, lepingud

võidakse rikkumise tõttu üles öelda jms. Kostja leiab, et hagejalt tuleks nõuda minimaalselt

200 000 krooni suurust tagatist (olenevalt hagi tagamise kestusest), samas ei selgu määruskaebusest,

miks tuleks pidada kostjal tekkivat kahju just nii suureks.

12. Hageja ringkonnakohtule esitatud ja ringkonnakohtu poolt ekslikult Riigikohtule edastatud taotlus

tuleb kassatsioonimenetluse välise dokumendina tagastada ringkonnakohtule.

13. Kostja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Advokaadibüroo

Seppik & Sirel OÜ. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb

tagastada kostja arvelduskontole.

Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa