3-3-1-11-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-11-10

Otsuse kuupäev

4. märts 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Rakvere Linnavalitsuse kaebus Riigihangete Ameti juures asuva

vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsuse nr 56-09/109461

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-09-1430

Menetluse alus Riigikohtus

Rakvere Linnavalitsuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rakvere Linnavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-1430 ja

saata asi lahendamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riiklikus riigihangete registris avaldati 20. novembril 2008 hanketeade, mille kohaselt otsustas

Rakvere Linnavalitsus viia läbi avatud hankemenetlusega riigihanke "Rakvere lasteaed Kungla

rekonstrueerimine" (registreerimisnumber 109461).

2. Facio Ehituse AS esitas 5. detsembril 2008 Riigihangete Ameti juures asuvale

vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles leidis, et nimetatud riigihanke

hankedokumentide p-des 4.1.1, 4.1.2, 4.1.3, 4.1.4, 4.4, 5.2 ja 10 sätestatud tingimused ei ole

kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega.

3. Vaidlustuskomisjon rahuldas 6. jaanuari 2009. a otsusega vaidlustuse osaliselt ja kohustas Rakvere

Linnavalitsust viima vaidlustatud p-d 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.3 (osaliselt), 4.1.4, 4.4, 5.2 ja 10.1 vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

4. Rakvere Linnavalitsus muutis hankedokumente ja avaldas 21. jaanuaril 2009. a uue hanketeate.

5. Rakvere Linnavalitsuse 10. novembri 2008. a korraldusega nr 1131 moodustatud komisjoni

11. märtsil 2009. a pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavuse kontrollimise ja hindamise

protokolli kohaselt otsustati mitte tunnistada vastavaks Facio Ehituse AS poolt esitatud pakkumust.

6. Rakvere Linnavalitsuse 16. märtsi 2009. a korraldusega nr 242 tunnistati edukaks pakkumuseks

OÜ Ferdmaster pakkumus ja otsustati sõlmida temaga hankeleping. Korralduse kohaselt ei olnud

Facio Ehituse AS pakkumuse tagatise andjal hankedokumentides nõutud reitingut.

7. Facio Ehituse AS esitas 25. märtsil 2009 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus

tunnistada Rakvere Linnavalitsuse 16. märtsi 2009. a korraldus nr 242 kehtetuks.

8. Vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsusega nr 56-09/109461 Facio Ehituse AS vaidlustus

rahuldati ja tunnistati Rakvere Linnavalitsuse 16. märtsi 2009. a korraldus nr 242 kehtetuks.

9. Rakvere Linnavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni 9. aprilli

2009. a otsuse tühistamiseks.

10. Tallinna Halduskohus võttis 10. juuli 2009. a määrusega Rakvere Linnavalitsuse kaebuse

menetlusse ja kaasas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 2 p 4 alusel vastustajana

menetlusse Facio Ehituse AS ning HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel kolmanda isikuna OÜ Ferdmaster.

Halduskohus märkis, et kuna riigihangete vaidlustamise menetlus on eripärane, on tavapärasest

erinev ka menetlusosaliste ring. Kuigi selle vaidluse esemeks on vaidlustuskomisjoni otsus, ei saa

vaidlustuskomisjoni käsitada haldusorganina, kelle haldusakti või toimingu peale on kaebus esitatud

ehk vastustajana HKMS § 14 lg 2 p 2 tähenduses. Vaidlustuskomisjon on organisatsiooniliselt

haldusaparaati kuuluv, kuid sisult kohtulaadne institutsioon, kelle otsuseid halduskohus kaebuste

alusel kontrollib, ent kes ise ei ole kohtumenetluses menetlusosaliseks. Halduskohtus toimuvas

menetluses on menetlusosalisteks samad isikud, kes olid menetlusosalisteks vaidlustuskomisjonis

toimunud menetluses. Vaidlustaja, kelle kasuks tehtud vaidlustuskomisjoni otsuse peale on

halduskohtule kaebus esitatud, peaks loogiliselt osalema kohtumenetluses poolena. Vaidlustaja tuleb

menetlusse kaasata analoogia korras HKMS § 14 lg 2 p 4 alusel, vaatamata sellele, et kaebus ei ole

formaalses mõttes esitatud vaidlustaja vastu. Kuigi HKMS § 14 lg-s 2 kasutatakse mõistet

"vastustaja" üksnes teises punktis, leidis kohus, et vaidlustajat võib käesoleval juhul nimetada

vastustajaks.

11. Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2009. a otsusega rahuldati Rakvere Linnavalitsuse kaebus ja

tühistati vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsus. Facio Ehituse AS-lt mõisteti Rakvere

Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulu 25 000 (riigilõiv 10 000 krooni ja õigusabikulud 15 000

krooni).

12. Vaidlustuskomisjon esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

halduskohtu otsus tühistada. Vaidlustuskomisjon väitis, et kuna RHS § 129 lg 2 kohaselt võib

vaidlustuskomisjoni otsuse peale pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse, siis tuleb

vaidlustuskomisjon tunnistada HKMS § 14 lg 2 p 2 järgi kohtumenetluses vastustajaks. Halduskohus

vaidlustuskomisjoni menetlusse ei kaasanud, mistõttu tuleb halduskohtu otsus menetlusnormi

rikkumise tõttu tühistada (HKMS § 45 lg 1 p 2).

13. Facio Ehituse AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsus kehtima.

14. Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1430 rahuldati

vaidlustuskomisjoni ja Facio Ehituse AS apellatsioonkaebused, tühistati halduskohtu otsus ning

saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohtu põhjendused olid

järgmised:

1) Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsusega nr 3-4-1-7-08 tunnistati RHS § 129 lg 1

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigikohus pidas riigihankevaidlustes halduskohtu kui

esimese kohtuastme vahelejätmist põhiseaduse vastaseks. Põhiseaduse vastaseks loeti ka olukord, kus

riigihankevaidlustes tegutses esimese kohtuastmena vaidlustuskomisjon. Pärast seda otsust tuleb

käsitada vaidlustuskomisjoni riigihankevaidlustes tavapärase kohtuväliselt vaidlusi lahendava

haldusorganina;

2) käesolevas asjas seisneb vaidlus menetlusosaliste ringi (eelkõige poolte) määratlemise üle. Tallinna

Halduskohus luges Rakvere Linnavalitsuse kaebajaks, kuid vastustajaks ei lugenud mitte

vaidlustuskomisjoni, vaid isiku, kelle vaidlustus rahuldati - Facio Ehituse AS. Tallinna Halduskohtu

praktika selles küsimuses on erinev. Näiteks 14. augusti 2009. a määruses haldusasjas nr 3-09-1325

(endine nr 3-08-730) tunnistati vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel

vastustajaks vaidlustuskomisjon ja vastustaja, kelle vaidlustus rahuldati, kaasati kolmanda isikuna

vastustaja poolel. Samal seisukohal oldi ka 1. juuli 2009. a määruses haldusasjas nr 3-09-1343

(endine nr 3-08-983);

3) riigihangete seaduses puudub regulatsioon, mis määratleks, millistes positsioonides peaksid

vaidlustusmenetluse osalised olema sama asja läbivaatamisel halduskohtus. Asja lahendamise üheks

võimaluseks on kohaldada analoogiat vaidemenetlusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2

sätestab, et riigihangete teostamine ja vaidlustuse lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ei ole

haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega ei ole haldusmenetluse seadus

riigihankevaidlustes kohaldatav, kuid see ei piira siiski võimalust kasutada antud lünklikus olukorras

analoogiat haldusmenetlusega.

Vaidemenetlust reguleerivad HMS §-d 71-87. HMS § 87 lg 1 ja lg 2 alusel on isikul, kelle vaie jääb

vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda kaebusega

halduskohtusse nii sama nõudega, mis on esitatud vaidemenetluses, kui ka eraldi vaideotsuse peale,

kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidemenetlus erineb

vaidlustuskomisjonis toimuvast menetlusest esmalt selle poolest, et HMS § 87 lg 1 ei anna võimalust

pöörduda halduskohtusse haldusorganil, kelle akti või toimingu õiguspärasust või otstarbekust

vaidemenetluses kontrolliti. RHS § 129 lg 2 p 3 kohaselt aga võib vaidlustuskomisjoni otsuse peale

kaebuse esitada ka hankija.

Kuna vaidlustuskomisjoni otsuse peale saab paljudel juhtudel kaevata ka vaidlustatud haldusakti

andnud või toimingu sooritanud haldusorgan (hankija) ise, siis ei ole HMS § 87 lg 2

vaidlustuskomisjoni suhtes kohaldatav, sest haldusorgan ei saa taotleda halduskohtult iseenda antud

akti või sooritatud toimingu õiguspärasuse kontrollimist, kuna sellist võimalust ei ole ette nähtud

halduskohtumenetlusõiguses (vt HKMS § 7). Kuigi seadusega oleks võimalik allutada sellised asjad

halduskohtule, sest halduskohtu pädevus on HKMS §-s 3 sätestatud universaalselt, peab vastav

regulatsioon olema seaduses otse ja selgelt. RHS § 129 taolisi erisusi ette ei näe, seal on sätestatud

üksnes see, kes on pädev esitama halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud üldises korras

kaebuse halduskohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale. Teine erinevus vaidemenetluse ja

vaidlustuskomisjonis toimuva menetluse vahel seisneb seega selles, et kui pärast vaidemenetlust

halduskohtusse pöördumisel on kohtumenetluse ese identne vaidemenetluse esemega (või kui vaie

osaliselt rahuldati, siis rahuldamata jäetud osa ulatuses) ning vaideotsus saab kaebuse esemeks olla

vaid erandjuhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, siis

vaidlustusmenetluse järel kohtusse pöördumisel on kaebuse esemeks vaidlustuskomisjoni otsus.

Kuna puudub igasugune täiendav regulatsioon menetlusosaliste ringi ja kaebuse eseme määratlemise

erisuste kohta, siis tuleb lähtuda HKMS § 14 lg 2 p-st 2 ja lugeda halduskohtumenetluses vastustajaks

haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud ehk vaidlustuskomisjon. (Kaebuse esemeks on

vaidlustuskomisjoni otsus.);

4) kuigi töövaidluskomisjoni roll on sarnane vaidlustuskomisjoniga, sest mõlemad on sõltumatud

kohtuväliselt vaidlusi lahendavad organid (RHS § 117 lg 4, individuaalse töövaidluse lahendamise

seaduse (ITLS) § 10 lg 1), ei ole asjakohast menetluskorda täpsustava regulatsiooni puudumise tõttu

siiski analoogia rakendamine võimalik. ITLS § 24 lg 2 alusel võib töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumise korral sama eseme üle toimuvas vaidluses pöörduda kohtusse hagiavaldusega, mitte

kaebusega töövaidluskomisjoni otsuse peale. ITLS § 24 lg-test 3-5 tuleneb, et hagis võib esitada

üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile, ning kui töövaidluskomisjon avalduse

rahuldas, saab teine pool nõuda avalduse läbivaatamist kohtus hagimenetluse korras hagiga. Hagejaks

on sel juhul töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks asja hagimenetluses läbivaatamist

taotlenud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks ning pool, kes nõuab

asja läbivaatamist kohtus, peab tasuma riigilõivu hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvas

suuruses.

Sarnane edasikaebamise kord on ette nähtud ka üürivaidluste lahendamise seaduse §-s 21

üürikomisjoni otsusega mittenõustumise korral samas üürivaidluses kohtusse pöördumiseks ning

tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-s 64 tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt

läbivaadatud asjas hagiavaldusega kohtusse pöördumiseks. Selleks, et riigihankevaidlustes oleks

kohaldatav töö- või üürivaidluste lahendamiseks ette nähtud regulatsioon, tuleks riigihangete

seaduses sätestada vastav erikord, mis aga puudub. Seetõttu tuleb lähtuda halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisest korrast;

5) käesolevas asjas tuleb lugeda kaebajaks Rakvere Linnavalitsus ja vastustajaks vaidlustuskomisjon.

Isik, kelle vaidlustus rahuldati, ehk Facio Ehituse AS tuleb menetlusse kaasata kolmanda isikuna

vastustaja poolel ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Ferdmaster OÜ on kolmandaks isikuks

kaebaja poolel. Kuna vaidlustuskomisjon oleks tulnud kaasata halduskohtumenetlusse vastustajana, ei

saa nõustuda Rakvere Linnavalitsuse seisukohaga, et vaidlustuskomisjonil puudub

apellatsioonkaebuse esitamise õigus. HKMS § 31 lg 2 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada ka

protsessi kaasamata jäänud kolmas isik, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja

vabaduste üle. Kuigi see säte käsitleb üksnes kaasamata jäetud kolmanda isiku õigust esitada

apellatsioonkaebus, tuleb olukorras, kus halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni otsuse komisjoni

ennast menetlusse kaasamata, seda sätet laiendada ka vastustaja kaasamata jätmisele ning

vaidlustuskomisjonil on apellatsiooniõigus HKMS § 31 lg 2 alusel;

6) Rahandusministeerium on saatnud 16. novembril 2009 kooskõlastamisele "Riigihangete seaduse

muutmise seaduse eelnõu", mille § 1 p-ga 34 on kavas muuta RHS § 129 lg 2 selliselt, et

määratletakse, kes on riigihankevaidluste läbivaatamisel halduskohtumenetluses vastustajaks.

Kavandatav regulatsioon on lünklik ja ebakonkreetne, sest vaidlustuse osalise rahuldamise korral

võiksid samad isikud olla samas asjas üheaegselt nii kaebajad kui ka vastustajad;

7) kuna halduskohus jättis kaasamata vastustaja, mitte kolmanda isiku, siis ei saa kohaldada HKMS

§ 45 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalust kaasata isik apellatsiooniastmes, kui see võimaldaks asja

kiiremini ja õigemini lahendada - seda vaatamata asjaolule, et riigihankevaidlused on

kiireloomulised. Tegemist ei ole ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. aprilli 2004. a määruses nr 3-3-

1-13-04 kajastatud olukorraga, mis võiks õigustada otsuse tühistamata jätmist. Juhinduda tuleb

Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2004. a otsusest nr 3-3-1-81-03 (p 12) ja 5. mai 2004. a

määrusest nr 3-3-1-15-04 (p 18), kus tühistati kohtulahend, sest menetlusse oli kaasatud ebaõige

vastustaja. Välistada ei saa võimalust, et õige vastustaja kaasamise korral oleks halduskohtu otsuse

resolutsioon võinud olla teistsugune ehk vale vastustaja määramine võis mõjutada asja otsustamist;

8) kuna halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtule uueks arutamiseks, siis

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sisulisi väiteid ei käsitle;

9) isegi kui Facio Ehituse AS oleks olnud õige vastustaja, ei oleks halduskohus saanud temalt kaebaja

kasuks välja mõista riigilõivu rohkem kui 250 krooni (halduskohtule kaebuse esitamisel). Rakvere

Linnavalitsus tasus vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel ringkonnakohtule riigilõivu

10 000 krooni. Riigikohtu üldkogu otsusest asjas nr 3-4-1-7-08 tulenevalt puudus aga

ringkonnakohtul pädevus teha toimingut, mille eest oli riigilõiv ette nähtud. Riigilõivuseaduse (RLS)

§ 56 lg 16 ei saa tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule

kaebuse esitamisel tuleb samuti tasuda riigilõivu RLS §-s 222 sätestatud määras (10 000 krooni).

Rakvere Linnavalitsus oleks pidanud tasuma kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu 250 krooni,

seega on ta tasunud riigilõivu 9750 krooni enam. Linnavalitsus saab nimetatud riigilõivu tagasi nõuda

Tartu Ringkonnakohtult.

Riigihankevaidlustes halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb RLS § 56 lg-

te 10 ja 18 kohaselt tasuda riigilõivu 250 krooni. Pärast Riigikohtu üldkogu otsust asjas nr 3-4-1-7-08

on muutunud RLS § 56 lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse

peale ringkonnakohtule kaebuse esitamise, on tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

Seetõttu ei saa RLS § 56 lg 16 toimet laiendada riigihankevaidlustes tehtud halduskohtu otsuse peale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamise suhtes. Kui soovitakse riigihankevaidlustes ette näha

tavapärasest suurem riigilõivu määr, siis peab seadusandja selle sõnaselgelt sätestama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

15. Rakvere Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

ning saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Väited on järgmised:

1) vaidlustuskomisjon ei saa olla menetlusosaline, tal puudub halduskohtumenetlusõigusvõime ning

hanke- ja kohtumenetluses tehtud otsused ei mõju vaidlustuskomisjoni subjektiivsetele õigustele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal

isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 2. peatüki

kohaselt vaidlustuskomisjonil halduskohtumenetluse õigusvõime puudub. Vaidlustuskomisjoni

pädevus on riigihangete seaduses määratletud üksnes vaidlustuste läbivaatajana, konkreetsed

ülesanded on sätestatud rahandusministri kinnitatud Riigihangete Ameti põhimääruses.

Rahandusministri 18. aprilli 2007. a määrusega nr 28 kinnitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni

põhimääruse ükski säte ei anna vaidlustuskomisjonile võimalust esitada oma otsuste kaitsmiseks

kohtule kaebust ja apellatsioonkaebust. Isikud, kelle õiguste üle riigihankemenetluses otsustatakse, on

hankija, pakkuja ja kolmas isik. Kui need isikud ei nõustu vaidlustuskomisjoni otsusega, on neil RHS

§ 129 lg-te 2-4 kohaselt õigus esitada kaebus halduskohtule. Halduskohus kontrollib

vaidlustuskomisjoni otsuse seaduslikkust, kuid isikute ring, kes menetluses osaleb, jääb samaks.

Vaidlustuskomisjoni õiguste ja kohustuste üle kohtumenetluses otsust ei langetata. Mõistlik on tuua

paralleel Tööinspektsiooni juures asuva töövaidluskomisjoniga;

2) ringkonnakohtu seisukoha järgi tekiks olukord, kus kohtumenetluses saab menetlusosalise õigused

isik, kes ei ole seotud eelneva riigihankemenetlusega menetlusosalisena. Selline olukord ei ole

kooskõlas riigihangete seadusega, kus menetlusosaliste ring on kindlaks määratud §-des 10 ja 12.

Hankija ja pakkuja õigusi saab rikkuda nende suhtes tehtud vaidlustuskomisjoni otsus.

Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine kohtumenetluses ei too kaasa vaidlustuskomisjoni õiguste

rikkumist, sest tühistatud otsuse tagajärg mõjub kas hankijale, pakkujale või mõlemale, kuid mitte

vaidlustuskomisjonile. Kuna vaidlustuskomisjon ei ole menetlusosaline riigihankemenetluses, siis

puudub tal võimalus (analoogia alusel) saada menetlusosaliseks kohtus, s.o astuda ühe

menetlusosalise asemele. On mõeldamatu, et õigusemõistmisega tegelev organ sekkub

kohtumenetluses tema poolt langetatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisse ning talle antakse õigus

ja võimalus oma otsust täiendavalt erinevates kohtuastmetes põhistada ning tema otsuse tühistanud

kohtulahendit vaidlustada;

3) ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et apellatsioonkaebusele alla kirjutanud isikul ei ole õigust

esindada vaidlustuskomisjoni vastavalt vaidlustuskomisjoni põhimääruse §-le 10. Ringkonnakohus

vaatas läbi esindusõiguseta isiku poolt esitatud apellatsioonkaebuse.

16. Vaidlustuskomisjoni kirjalikus vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ja leitakse, et

vaidlustuskomisjon tuleb lugeda halduskohtumenetluses pooleks.

17. Facio Ehituse AS kirjalikus vastuses leitakse, et ringkonnakohus ei ole kohaldanud

materiaalõigust vääralt ega rikkunud menetlusnormi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Kassatsiooniastmes toimub vaidlus menetlusosaliste ringi (eelkõige poolte) määratlemise üle

riigihankealastes vaidlustes halduskohtumenetluses. Vaieldakse selle üle, kas vaidlustuskomisjon on

halduskohtumenetluses vastustaja (pool). Halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohad selles

küsimuses lahknevad: halduskohus leidis, et vaidlustuskomisjon ei saa olla halduskohtumenetluses

vastustaja, ringkonnakohus on aga seisukohal, et vaidlustuskomisjon on vastustaja. Kassaator leiab, et

vaidlustuskomisjon ei saa olla vastustaja.

19. Kolleegiumi arvates on vaidlusalune probleem tekkinud seetõttu, et riigihangete seaduses

kasutatakse hankemenetluses tehtud otsustuse vaidlustamisega seoses halduskohtumenetluse

seadustikust erinevat sõnastust, samuti seetõttu, et Riigikogu ei ole riigihangete seadust muutnud

pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust asjas nr 3-4-1-7-08.

20. Riigihangete seaduse § 117 lg 4 sätestab, et vaidlustuskomisjon on kohtuväline vaidluste

lahendamise organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses.

Riigihangete seaduse § 129 lg 1 sätestas, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse

hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse

halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis

sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi sama seaduse

§ 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades. Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-

08 tunnistati RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Riigihangete seaduse § 129 lg 2 sätestab, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib pärast

vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse vaidlustaja, kui vaidlustuskomisjon on teinud § 126

lg 1 p-s 4 nimetatud otsuse või § 126 lg 1 p-s 5 nimetatud otsuse vaidlustuse osalise rahuldamise

kohta või § 126 lg 1 p-s 6 nimetatud taotluse osalise rahuldamise kohta (p 1); kolmas isik, kui

vaidlustuskomisjon on teinud § 126 lg 1 p-s 5 nimetatud otsuse (p 2); hankija, kui vaidlustuskomisjon

on teinud § 126 lg 1 p-s 5 või 6 nimetatud otsuse (p 3).

Riigikohtu üldkogu, tunnistades RHS § 129 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks,

leidis, et selline otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses

vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis

on sätestatud RHS § 129 lõigetes 2, 3 ja 4.

21. Halduskolleegium leiab, et pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust tuleb RHS § 129 lg-

t 2 tõlgendada selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale toimub edasikaebamine halduskohtule.

Eeltoodust tulenevalt on halduskohtumenetluses nagu ka vaidlustuskomisjonis vastustajaks riigihanke

läbiviimise otsustanud Rakvere Linnavalitsus. Vaidlustuskomisjon ei ole halduskohtumenetluses

menetlusosaline ja tal puudub seega ka apellatsioonkaebuse esitamise õigus.

22. Kuna Tallinna Ringkonnakohus määratles menetlusosaliste ringi ebaõigesti, mis on selles asjas

oluline menetlusnormi rikkumine, siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kautsjon tuleb

tagastada.

23. Riigilõivu suuruse kohta selles riigihanke asjas peab halduskolleegium vajalikuks märkida

järgmist.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal tuli

riigihankevaidlustes halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda RLS § 56 lg-

te 10 ja 18 kohaselt riigilõivu 250 krooni. Pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust asjas nr 3-

4-1-7-08 muutus RLS § 56 lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse

peale kaebuse esitamise ringkonnakohtule, tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Nimetatud

sätet ei saanud tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule

kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu RLS §-s 222 sätestatud määras - 10 000 või 20 000 krooni,

sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast. Riigilõivuseaduse § 56

lõike 16 uus redaktsioon, mis jõustus 20. detsembril 2009, sätestab, et halduskohtule kaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras.

24. Rakvere Linnavalitsus on esitanud halduskolleegiumile taotluse tema poolt kantud

menetluskulude 12 000 krooni väljamõistmiseks. Facio Ehituse AS on esitanud taotluse

menetluskulude kandmist ja tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks ajapikenduse saamiseks

kuni 1. märtsini 2010. Halduskolleegium märgib, et kuna kolleegium tühistab Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja lahendamiseks samale ringkonnakohtule, siis ei võta

kolleegium seisukohta menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise suhtes.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann