3-2-1-6-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-6-10

Määruse kuupäev

Tartu, 4. märts 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Eduard Minossenko kaebus kohtutäitur Veiko Kaasiku

23. jaanuari 2008. a otsuse peale täiteasjas nr 007/2007/62003

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-4025

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eduard Minossenko määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eduard Minossenko (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

22. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-4025 ning

saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Eduard Minossenkole määruskaebuselt 17. novembril 2009 tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Minossenko (edaspidi avaldaja) esitas 5. veebruaril 2008 Harju Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Veiko Kaasiku 23. jaanuari 2008. a otsuse peale täiteasjas nr 007/2007/62003, sest

kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata.

2. Harju Maakohus jättis 25. mai 2009. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. oktoobri 2009 määrusega avaldaja määruskaebuse läbi

vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 2 järgi on määruse peale määruskaebuse esitamise

aeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Toimikust

nähtuvalt on maakohtu määrus avaldaja õele allkirja vastu kätte toimetatud 5. juulil 2009.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse

dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda

teenivale vähemalt 14aastasele isikule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli 20. juuli 2009. Kaebus

jõudis kohtusse 21. juulil 2009. Selleks ajaks oli määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse Riigikohtule. Ta on seisukohal, et määruskaebuse esitamise

tähtaega ei ole mööda lastud. Puudub alus pidada määruse avaldajale kättetoimetamise päevaks

5. juulit 2009, mil määrus edastati avaldaja eluruumis avaldaja õele. Avaldaja õde ei kuulu ega

kuulunud nende isikute hulka, kellele menetlusdokumendi üleandmine võinuks kaasa tuua

menetlusseaduses ettenähtud tagajärgi menetlusdokumendi adressaadist avaldaja suhtes.

Avaldaja õde ei ela avaldajaga ühes eluruumis. TsMS § 322 lg-s 1 on ammendavalt sätestatud isikud,

kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks

menetlusosalisele endale. Eelnimetatud sättest ei tulene, et eluruumis parajasti viibivale muule isikule

võiks menetlusdokumendi kätte toimetada. Menetlusdokumendi vastuvõtmise ajal viibis avaldaja õde

oma vanematel külas, kelle juures elab ka avaldaja.

Lisaks leiab avaldaja, et TsMS § 322 lg 1 on vastuolus põhiseadusega. Selle sätte kohaselt seatakse

menetlusdokumendi adressaadi põhiseaduslik õigus kohtulikule kaitsele ja sellest tulenevad õigused

sõltuvusse menetlusdokumendi vastuvõtnud kõrvalisest isikust, keda menetlusosaline ise selleks ei

valinud ja kelle käitumist menetlusosaline üldjuhul mõjutada ei saa. Menetlusdokumendi saaja

põhiõiguste intensiivset riivet võib avaldaja hinnangul pidada põhjendatuks üksnes erandlikel

asjaoludel, eelkõige teiste isikute vähemalt samaväärsete õiguste tagamise vajadusega. Selliseks

erandlikuks asjaoluks võib avaldaja arvates olla näiteks olukord, kus vaatamata mõistlikele

jõupingutustele ei õnnestu menetlusdokumenti selle saajale kätte toimetada, mistõttu

menetlusdokumendi saaja õiguste oluline kitsendamine TsMS § 322 lg-tes 1 ja 2 märgitud viisil võib

osutuda möödapääsmatuks teiste menetlusosaliste õigust ning ühiskonna huvi kahjustamise

vältimiseks. TsMS § 322 lg-s 1 kasutatud väljend "kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema

eluruumis kätte" on avaldaja hinnangul mitmeti mõistetav.

6. Puudutatud isik (Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu) vaidleb määruskaebuses esitatud

seisukohtadele vastu. Avaldaja on seisukohal, et tema õde ei kuulu nende isikute hulka, kellele

menetlusdokumendi üleandmine võinuks tuua kaebajale kaasa menetlusseaduses ettenähtud tagajärgi.

Puudutatud isik leiab seevastu, et kohus ei pea põhimõtteliselt kontrollima, kas aadressil, mille

menetlusosaline on kohtule oma elukohana avaldanud, menetlusdokumendi vastuvõtnud isik, kelleks

on menetlusosalise õde, elab menetlusosalise juures või mitte.

Avaldaja ei ole millegagi põhjendanud asjaolu, miks ta määruskaebuse esitamisega viivitas, jättes

selle esitamise viimasele hetkele. Asjaolust, et avaldaja õde otsustas mitte anda menetlusdokumente

avaldajale üle nende kättesaamise päeval, ei sõltu dokumendi kättetoimetatuks lugemine. Üleandmise

kohustuse rikkumise tagajärjed saavad tekkida vaid kohustatud isiku ja tegeliku adressaadi

omavahelises suhtes.

7. Kohtutäitur Veiko Kaasik vaidleb määruskaebusele vastu. Ta leiab, et kohus on teinud õige ja

põhjendatud määruse, milles kohaldas õigesti protsessiõiguse norme.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 638 järgi.

9. Ringkonnakohus luges vääralt maakohtu määruse kostjale kättetoimetatuks alates 5. juulist 2009. a

avaldaja õele allkirja vastu kättetoimetamisest.

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada

või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik

tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3

järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

Seega tuleb menetlusdokument anda üldjuhul üle saajale (vt ka Riigikohtu 28. mai 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-51-08, p 14).

TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses

sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale

selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise

kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Muuks isikuks on TsMS § 322 lg 1 järgi mh menetlusosalisega

ühes eluruumis elav isik. Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema

eluruumis kätte, loetakse dokument TsMS § 322 lg 1 järgi saajale kättetoimetatuks ka

kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Selles normis on ammendavalt sätestatud isikud,

kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks

menetlusosalisele endale.

Seega peab kohus TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral olema

veendunud, et muu isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis tegelikult elab.

Ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalisele endale.

10. Riigikohtule esitatud määruskaebuse kohaselt ei ela avaldaja õde avaldaja eluruumis.

Menetlusdokument toimetati aadressile Xxxxxxx x/x-13, Tallinn, kuid määruskaebusele lisatud

rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et avaldaja õe elukohaks on Xxxxxx xxx xxx-x, Tallinn.

Seetõttu ei ole õige lugeda, et avaldajale on maakohtu määrus kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1

alusel.

Maakohtu määrus tuleb TsMS § 307 lg 3 järgi lugeda avaldajale kättetoimetatuks alates selle

tegelikust jõudmisest avaldajani. Avaldaja väitis 21. juulil 2009. a esitatud määruskaebuses, et ta sai

maakohtu määruse kätte 6. juulil 2009. Seega tuleb lugeda maakohtu määrus avaldajale

kättetoimetatuks nimetatud kuupäeval.

Kuna avaldaja sai maakohtu määruse TsMS § 307 lg 3 järgi kätte 6. juulil 2009, ei ole avaldaja

lasknud mööda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.

11. Eelnimetatud põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi avaldaja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 638 järgi.

12. Lisaks edastab kolleegium ringkonnakohtule seisukoha võtmiseks avaldaja 13. novembril 2009. a

Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

13. Kolleegium jätab tähelepanuta avaldaja väited TsMS § 322 lg 1 vastuolu kohta põhiseadusega.

14. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik