3-2-1-10-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-10-10

Määruse kuupäev

Tartu, 3. märts 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) hagi Osaühingu Select

Service vastu tehingute tagasivõitmiseks ja nõuete üleandmise

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-38957

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Select Service määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Select Oil NV (pankrotis), esindaja

pankrotihaldur Terje Eipre

Kostja Osaühing Select Service, esindaja vandeadvokaat Rene

Frolov

Asja läbivaatamise kuupäev

22. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-38957 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Aktsiaseltsile Advokaadibüroo Tark & Ko Osaühingu Select Service

määruskaebuselt 19. novembril 2009. a makstud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Select Oil NV (pankrotis) esitas 10. augustil 2009 Viru Maakohtule hagiavalduse

Osaühingu Select Service vastu tehingute tagasivõitmiseks ja nõude üleandmise nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagihind 9 255 421 krooni 71 senti. Ühtlasi

taotles hageja hagi tagamist, hagi tagatise nõudmata jätmist ja enda riigilõivust vabastamist.

Hagi tagamise taotluses palus hageja seada kinnistute käsutamise keelumärge kostja kinnistutele ning

arestida kostjale kuuluv osaühingu osa nimiväärtusega 1 200 000 krooni ja kostja pangakontol olev

2 000 000 krooni. Taotluse kohaselt kohustas Viru Maakohtu registriosakond 3. veebruaril 2009

kostjat esitama 2007. aasta majandusaasta aruande hiljemalt 10. augustil 2009. Kostjat hoiatati, et

aruande esitamata jätmise korral kustutatakse ta äriregistrist. Kostja ei esitanud tähtaegselt

majandusaasta aruannet. Juhul kui kostja kustutatakse äriregistrist, lakkab kostja kui õigussubjekt

olemast ning see võib raskendada või teha võimatuks tsiviilasjas tehtava kohtulahendi täitmise.

Samuti võib kostja asuda võõrandama oma vara või varjama ja muutma selle omandiõigust, et vältida

kohtuotsuse täitmist.

2. Viru Maakohus vabastas 10. augusti 2009. a määrusega hageja riigilõivust ja tagatisest. Määruse

põhjenduste kohaselt on tõendatud hageja püsiv maksejõuetus. Hagejal puudub vara riigilõivu ja

tagatise maksmiseks. Seetõttu ei saa eeldada, et võlausaldajad nõustuksid riigilõivu või tagatise

tasumisega.

3. Viru Maakohus tegi 10. augustil 2009 ka määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse ning

arestis kostja pangakontol olevast rahast 2 000 000 krooni hageja kasuks, seadis kostja kinnistutele

käsutamise keelumärked hageja kasuks ja arestis vallasvarana kostjale kuuluva osaühingu osa

nimiväärtusega 1 200 000 krooni.

Maakohus leidis, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-ga 1 ja § 378 lg 1 p-

ga 2 on põhjendatud seada käsutamise keelumärge kostja kinnistutele ning arestida osaühingu osa ja

pangakonto, et tagada hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmine. Kostja ei või vara arestimise

korral TsMS § 389 lg 1 järgi arestitud vara käsutada. Kuna kostja võib oma varalist seisundit

halvendada, võib asjas tehtava kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks.

4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, määrata

kindlaks menetluskulude jaotus ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.

Kostja arvates on hagiavaldus alusetu, mistõttu on põhjendamatu kohaldada kostja suhtes mis tahes

hagi tagamise abinõusid. Kuna kostja on majandusaasta aruande esitanud, on hagi tagamise alus ära

langenud. Maakohtul ei olnud õigust lahendada tagatisest vabastamist menetlusabi määruses.

Maakohus jättis põhjendamatult hagejalt nõudmata hagi tagamise tagatise. Kuna teises tsiviilasjas

nõuti hagejalt hagi tagamise tagatist, oleks maakohus pidanud tagatist nõudma ka praeguses

tsiviilasjas.

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendas maakohtu määrust,

märkides, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, kui kostja maksab rahandusministeeriumi

arvelduskontole 4 500 000 krooni või esitab sama suure pangagarantii. Ülejäänud osas jättis

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

Määruse kohaselt põhistas hageja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid sellega, et kostja ei ole

esitanud registriosakonnale 2007. aasta majandusaasta aruannet, mistõttu võidakse ta kustutada

äriregistrist, ning et kostja võib asuda oma vara võõrandama või varjama ja muuta sellega võimatuks

kohtuotsuse täitmise. Eeltoodut ja nõude suurust arvestades, tekkis hagejal põhjendatud kartus, et

kostja ei suuda talle oma kohustust täita.

Hagi tagamise tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et kostja on 2007. aasta majandusaasta aruande

esitanud. Majandusaasta aruande hilisem esitamine võib tekitada põhjendatud kartuse, et kohtuotsuse

täitmine on ilma hagi tagamiseta raskendatud.

Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik. Rahalise nõude täitmise

tagamiseks piisaks kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmisest, kuid hageja ei ole kohtuliku

hüpoteegi seadmist taotlenud. Pooltel on võimalik TsMS § 386 lg 1 alusel taotleda hagi tagamise

abinõu asendamist.

Arvelduskonto arestimine võib avaldada mõju kostja majandustegevusele. Arvestades aga kostja

majandustegevust (käibe suurust jms), ei peaks 2 000 000 krooni arestimine kostjat üleliia koormama.

Asjakohatu on kostja väide, et kuna hagejalt on teise tsiviilasja lahendamisel nõutud hagi tagamise

tagatist, siis tuleb seda hagejalt nõuda ka praeguses tsiviilasjas, sest muidu koheldakse kostjat

ebavõrdselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et majandusaasta aruande hilisem esitamine ei muuda

hagi tagamist seadusvastaseks. Samuti on vale seisukoht, et aruande hilisem esitamine võib tekitada

põhjendatud kartuse, et kohtuotsuse täitmine võib olla ilma hagi tagamiseta raskendatud.

Majandusaasta aruande esitamine pärast registriosakonna antud tähtaega ei ole hagi tagamise aluseks.

Kuna ringkonnakohus leidis, et hagi tagamiseks oleks piisanud kohtulike hüpoteekide seadmisest,

oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu määruse tühistama. Hagi tagamist reguleerivad sätted ei

võimalda kohtul jätta kostjat põhjendamatult koormav hagi tagamine tühistamata ainuüksi põhjusel,

et kohus ei saa ise kohaldada teist hagi tagamise abinõu.

Samuti on põhjendamata ringkonnakohtu seisukoht, et kostja majandustegevust arvestades ei koorma

2 000 000 krooni arestimine kostjat üleliia. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millel põhineb tema

väide kostja majandusliku olukorra kohta.

Ringkonnakohus leidis valesti, et maakohtul oli õigus tagada hagi ilma hagejalt tagatist nõudmata.

Kohtud ei ole kontrollinud hagi tagamise tagatise nõudmata jätmisel võlausaldajate kulude kandmise

võimet.

8. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama kõiki vaidluse

asjaolusid, sh poolte varasemat käitumist. Majandusaasta aruande esitamine pärast äriregistri tehtud

kustutamishoiatust on asjaoluks, mis näitab, et kostja ei ole käitunud seaduskuulekalt. Asjaolu, et

kostja on majandusaasta aruande esitanud, ei muuda rikkumist olematuks.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kosja võib taotleda hagi tagamise abinõu asendamist. Kostja ei

ole põhjendanud, kuidas koormab kinnistute käsutamise keelumärge teda ülemäära. Tõendamaks

arvelduskonto arestimise koormavust, tuleb kostjal tõendada, et kontol on raha, mida ta ei saa

kasutada.

Kohtud on õigesti jätnud hagi tagamise tagatise hagejalt nõudmata, sest majanduslikel põhjustel ei

saa oodata hagejalt tagatise andmist ning hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked

tagajärjed.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 701 lg 3 teise lause kohaselt

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

10. TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust

arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Nõuet,

mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi

tagamise avalduses põhistada.

Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja kooskõlas TsMS § 378 lg 1 p-ga 2 seada kostja

kinnisasjadele käsutamise keelumärked ning arestida kostja arvelduskonto ja kostjale kuuluv

äriühingu osa. Hageja põhistas tagamise aluseks olevaid asjaolusid sellega, et kostja ei esitanud

registriosakonnale 2007. aasta majandusaasta aruannet, mistõttu võidakse kostja kustutada

äriregistrist, ning et kostja võib asuda oma vara võõrandama või varjama ja muuta sellega

kohtuotsuse täitmise võimatuks.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et majandusaasta aruande esitamata jätmine

võib olla hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, sest see võib anda alust arvata,

et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohaselt esitas kostja registriosakonnale 2007. aasta

majandusaasta aruande pärast registriosakonna antud tähtpäeva saabumist. Seega on kostja täitnud

oma kohustuse hilinenult. Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et

majandusaasta aruande hilinenult esitamine võib samuti olla hagi tagamise aluseks. Kolleegium

selgitab, et ka majandusaasta aruande esitamine ei välista hagi tagamist, kuna hagi tagamisel kui

diskretsiooniotsuse tegemisel arvestab kohus muu hulgas hageja nõude suuruse ja kostja

majandusliku seisundiga. Kõigi asjaoludega arvestades hindab kohus hagi tagamisel, kas tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

12. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav

abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kolleegiumi arvates on hagi tagamine kostja jaoks

põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmiseks.

Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi

tagamise liik ning rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest

kinnistutele (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11). Samas on

ringkonnakohus ekslikult leidnud, et kuna hageja ei ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, ei

saa kohus seda abinõu rakendada.

Kolleegium selgitab, et rahalise nõude täitmist tagab piisavalt kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kuigi

hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi

seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada

kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel.

Praegusel juhul on käsutamise keelumärge seatud kahele kostja kinnisasjale. Asja uuel läbivaatamisel

tuleb ringkonnakohtul anda hagejale kooskõlas TsMS § 381 lg 1 p-ga 5 võimalus selgitada, kuidas

jaguneb tema nõue erinevate hüpoteegiga koormatavate asjade vahel. Kolleegium juhib asja õigeks

lahendamiseks ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et asjaõigusseaduse § 3631 ega TsMS § 388 ei

võimalda seada kohtulikku ühishüpoteeki (vt Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-162-09, p 13).

13. Rikkudes TsMS §-s 659, § 667 lg-s 1 ja § 654 lg-s 4 sätestatut, jättis ringkonnakohus

põhjendamata seisukoha, et kostjat ei koorma liigselt 2 000 000 krooni arestimine. Määruse kohaselt

arvestas ringkonnakohus arvelduskonto arestimisel kostja majandustegevusega (käibe suuruse jms-

ga). Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu aga, et ringkonnakohus oleks seejuures arvestanud kostja

kogu vara koosseisu. Kolleegium leiab, et konto arestimisel peab kohus põhjendama, miks

kinnistusraamatusse kantavatest keelumärgetest või kohtulikust hüpoteegist ei piisa hageja nõude

tagamiseks.

14. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium, et kuigi TsMS § 383 lg 11 annab kohtule õiguse

tagada rahalise nõudega hagi üksnes tagatise vastu, võimaldab sama paragrahvi lg 12 jätta tagatise

nõudmata, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist

ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine

oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Tagatise nõudmine on kohtu kaalutlusotsus, mille

tegemisel peab kohus arvestama hageja võimega anda tagatist ja hagejale kaasneda võivate raskete

tagajärgedega. Praegusel juhul on maakohus tagatise nõudmata jätmist põhjendanud. Asjaolu, et

teises tsiviilasjas nõuti hagejalt hagi tagamise tagatist, ei välista tagatise nõudmata jätmist praeguses

asjas.

15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada isikule,

kes selle tasus.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks