3-3-1-96-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-96-09

Otsuse kuupäev

3. märts 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld

Kohtuasi

Viktor Šahmatovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna

pensionikomisjoni 20. oktoobri 2008. a otsuse nr 1382

tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning

pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-09-125

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti (alates

1. veebruarist 2010 Sotsiaalkindlustusameti Lõuna

Pensioniamet) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-125 osas, mis

puudutab Viktor Šahmatovi pensionistaaži tõendatust keevitajana töötatud aja eest, ning Tartu

Ringkonnakohtu 18. septembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-125 täies ulatuses.

Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Šahmatov esitas 28. juulil 2008 Tartu Pensioniameti Võru klienditeenindusele avalduse

soodustingimustel pensioni määramiseks seoses töötamisega käsielekterkeevitajana keevitamisel

toodete kuumutamisega metallitööstuses ning stereotüpistina trükisulamist stereotüüpide valamisel

trükitööstuses. Need ametikohad on nimetatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206

kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti

raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 1 V peatüki

punkti 4 koodi 19906 ja X peatüki koodi 18863 all.

2. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni

(edaspidi Pensionikomisjon) 20. oktoobri 2008. a otsusega nr 1382 ei määratud V. Šahmatovile

soodustingimustel vanaduspensioni põhjusel, et pole täidetud soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse (SVPS) § 1 punktis 1 sätestatud nõuded. Selle sätte kohaselt on mehel, kes on töötanud

tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ja kellel on vähemalt

20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, õigus pensionile 10

aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

Tõendamist pole leidnud, et töötamine stereotüpeerijana trükikojas 20. juulist 1972 kuni

24. oktoobrini 1973 ning 17. novembrist 1975 kuni 1. veebruarini 1978 vastas loetelu peatüki X

(trükitööstus) koodile 18863 (stereotüpist trükisulamist stereotüüpide valamisel). Samuti ei saa

V. Šahmatovi töötamist gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana lugeda töötamiseks nimekirja 1 V

peatüki punkti 4 koodi 19906 (käsielekterkeevitaja (elekter- ja gaaskeevitaja) keevitamisel toodete

kuumutamisega) alla kuuluvaks, vaid loetelus nr 2 XX peatükis "Ühiskutsed" koodide 11620

(gaaskeevitaja) ja 19906 (käsielekterkeevitaja) all sätestatud töödega. Loetelus nr 2 sätestatud

ametikohtadel töötamisel on aga sätestatud soodustingimustel pensioni saamiseks teistsugused

staažinõuded ja pensioni saamise õigus tekib hiljem kui loetelus nr 1 sätestatud tööde tegemisel.

3. Halduskohtule esitatud kaebuses taotles V. Šahmatov Pensionikomisjoni otsuse tühistamist ja

SVPS § 1 p 1 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži tuvastamist ning

palus kohustada Pensioniametit talle soodustingimustel vanaduspensioni määrama. Kaebaja leidis, et

ta on täitnud SVPS § 1 lg 1 alusel pensioni saamiseks vajalikud nõuded, sh töötanud nõutava aja

Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 1 sätestatud

ametikohtadel. Kaebaja osutas tõenditele, mis võimaldavad teha järelduse, et tema töötamine nii

stereotüpeerijana kui ka keevitajana kujutasid endast töötamist loetelus nr 1 sätestatud ametikohtadel.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 16. märtsi 2009. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistades

Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ja kohustades Pensioniametit kaebaja pensioniavaldust uuesti

läbi vaatama. Kohus leidis, et Pensionikomisjoni vaidlustatud otsus on õiguslikult ja faktiliselt

põhjendamata ning Pensionikomisjoni järeldus ei põhine asjas kogutud tõenditel. Tööraamatu

kannete kohaselt on tõendatud töötamine stereotüpeerijana 20. juulist 1972 kuni 24. oktoobrini 1973

ning 17. novembrist 1975 kuni 1. veebruarini 1978. Kuigi loetelus kasutatakse terminit "stereotüpist",

vastab tööraamatu kannetes märgitu loetelus nr 1 X peatüki "Trükitööstus" koodi 18863 all

sätestatule.

Halduskohus leidis, et kaebaja töötas Võru KEK-is gaasi- ning käsielekterkeevitajana ametikohal,

mida tähistab loetelus nr 1 V peatüki "Metallitöötlemine" punkt 4 "Metallitöötluse ühiskutsed" kood

19906. Tegemist oli keevitamisega toodete kuumutamisel, mitte aga keevitamisega loetelu nr 2 XX

peatükis "Ühiskutsed" koodide 11620 ja 19906 all nimetatud tööde tähenduses. Võru KEK-is

töötades oli kaebaja arhiiviteatise kohaselt tervistkahjustavat tööd tegevate töötajate nimekirjas, kes

töötavad kinnistes ruumides elekterkeevitajana. Asjaolu, et Võru KEK ja selle õigusjärglased (Võru

Kooperatiivne Ehituskontor ja Võru Külaehituskoondis) olid ehitusettevõtted, mitte

metallitöötlemisettevõtted, ei tähenda, et seal poleks tegeldud metalli töötlemisega. Kohtu arvates

pole asja lahendamisel oluline, kas ettevõte tegeles metalltoodete valmistamisega või teostati

keevitustöid ehitusobjektidel. Kohus tugines kaebaja omakäelistele selgitustele, mille kohaselt tegeles

ta metalltoodete valmistamisega ning keevitamine toimus toodete kuumutamisega.

5. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus osaliselt

tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega muuta halduskohtu otsust osas, milles leiti, et

V. Šahmatov töötas keevitajana loetelu nr 1 V peatükis koodi 19906 all sätestatud ametikohal. Asjas

esitatud tõendite kohaselt oli V. Šahmatovil ka poolautomaatmasinatel elekterkeevitaja

kvalifikatsioon, mistõttu ta ei pruukinud täistööaja ulatuses töötada käsielekterkeevitajana. Võru

KEK-i tervistkahjustavatel töödel töötajate nimekirjast nähtub, et kaebaja pole töötanud kogu

keevitajana tööl oldud aja jooksul kinnistes ruumides. Kuna Võru KEK ja tema õigusjärglased on

tegutsenud erinevates valdkondades, pole tõendatud, et V. Šahmatov oleks kogu keevitajana töötatud

aja töötanud käsielekterkeevitajana metallitöötlusel või elektergaaskeevitajana keevitamisel metallide

kuumutamisega.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. septembri 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti hinnanud asjas

kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust õigesti. Ringkonnakohus leidis, et apellandi väited ei anna

alust teha halduskohtu otsuses väljendatust teistsugust järeldust. Asjaolu, et V. Šahmatovile oli

omistatud poolautomaatmasinatel III järgu elekterkeevitaja kvalifikatsioon, ei vii järeldusele, et ta ei

töötanud täistööajaga soodustingimustel vanaduspensioni võimaldaval ametikohal, s.o

käsielekterkeevitajana. Kaebaja mainimine tervistkahjustatavatel töödel töötajate nimekirjas alles

1992. aastal ei võimalda järeldada, et varem ei tegelenud ta keevitustööga kinnistes ruumides

(metallitsehh), vaid vabas õhus. Kohtul pole põhjust kahelda tööraamatu kannete õigsuses, mille

kohaselt kaebaja on töötanud gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana. Tööraamatust ei nähtu

kaebaja töötamine osalise tööajaga. Kaebaja on kirjalikes selgitustes Pensioniametile kirjeldanud oma

töö sisu, mis püsis muutumatuna kogu keevitajana töötatud aja jooksul. Seletustest nähtub, et

tegevuse eesmärgiks oli metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistamine, mis toimus kõrgel

temperatuuril (kuni 1000 kraadi) protsessis, mille käigus sulab elektrikaare mõjul nii elektroodi- kui

põhimetall. Elektroodimetalli sulamisega kaasneb intensiivne mürgiste gaaside eraldumine. Kaebaja

töö hõlmas metalltoodete ja -konstruktsioonide keevisliidete teostamist ning järeltöötlust. Ettevõttes

toodeti kõiki põllumajanduses vajaminevaid tooteid. Põhjendamatu on Pensionikomisjoni seisukoht,

et V. Šahmatovil puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile SVPS § 1 p 1 alusel, kuna Võru

KEK oli eelkõige ehitusorganisatsioon, mille metallitsehhis keevitajana töötamine ei kujutanud

endast keevitamist loetelu nr 1 tähenduses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu

otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata V. Šahmatovi kaebus. Kassaator on seisukohal,

et V. Šahmatovi töötamine gaaskeevitajana ja käsielekterkeevitajana annab talle soodustingimustel

vanaduspensionile jäämise õiguse SVPS § 1 p 2 alusel. Tegemist on loetelus nr 2 nimetatud töödega,

mitte aga loetelus nr 1 sätestatud keevitustööga, mis võimaldaks pensionile jäämise SVPS § 1 p 1

alusel, st kümme aastat enne RPKS § 7 lg-tes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Pensioni

taotlemisel esitatud tõenditest ei nähtu, et V. Šahmatov oleks teinud loetelus nr 1 V peatüki punkti 4

koodi 19906 all nimetatud tööd (keevitamine toodete kuumutamisega) ja see asjaolu pole veenvalt

tõendamist leidnud ka kohtus. V. Šahmatovi märkimine 1992. a tervistkahjustavates tingimustes

töötajana ei tõenda, et tema töö seisnes keevitamises toodete kuumutamisega. Oma seletustes on

kaebaja tervistkahjustavate töötingimuste seas maininud ka töötamist halbades ilmastikutingimustes.

Kassaator esitab näiteid erialakirjandusest, et selgitada toodete kuumutamisega keevitamise olemust

ja erinevust muudest keevitamisliikidest.

Sotsiaalministri 27. novembri 2009. a määruse nr 89 § 1 p-ga 8 muudeti Sotsiaalkindlustusameti

põhimääruse § 4 lg-t 5, mille kohaselt on alates 1. veebruarist 2010 Sotsiaalkindlustusameti

koosseisus varasema Tartu Pensioniameti asemel Lõuna Pensioniamet, mille tööpiirkond on Tartu

maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond,

Pärnu maakond, Lääne maakond, Saare maakond ja Hiiu maakond.

8. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab V. Šahmatov, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud. Vastuse kohaselt on pensioni saamiseks vajalik staaž tõendatud asjas esitatud

dokumentidega. Kaebaja on töötanud keevitajana tervistkahjustavates tingimustes ega pole vajalikuks

pidanud seda tõendada metallitehnoloogiat ega keevitamist käsitlevate käsiraamatutega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitati soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 ning soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2. Sellest, millisesse loetelusse pensionitaotleja ametikoht

kuulub, sõltub, kas tal tekib õigus soodustingimustel pensioni saamiseks SVPS § 2 p 1 või p 2 järgi,

st kas kümme või viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud

vanusesse jõudmist.

Loetelu nr 1 V peatüki punkti 4 koodi 19906 all sätestatakse (käsielekterkeevitaja (elekter- ja

gaaskeevitaja) keevitamisel toodete kuumutamisega). Loetelus nr 2 XX peatükis "Ühiskutsed" on

koodi 11620 all nimetatud gaaskeevitaja ja koodi 19906 all käsielekterkeevitaja.

10. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas on tõendatud, et kaebaja töötamine elekter- ja

gaaskeevitajana Võru Kolhooside Ehituskontoris ja selle õigusjärglaste juures kujutas endast

töötamist loetelus nr 1 nimetatud ametikohal või oli tegemist loetelus nr 2 sätestatud töödega.

Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses ei käsitleta enam soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks trükitööstuses välja teenitud staaži tõendatust.

11. Kolleegium nõustub haldus- ja ringkonnakohtuga selles, et ainuüksi asjaolu, et Võru KEK ja tema

õigusjärglased ei olnud oma põhiülesannetelt metallitöötlemisettevõtted, ei välista seal keevitajana

töötamist loetelus nr 1 sätestatud töödel.

12. 21. aprilli 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-08 asus kolleegium seisukohale, et vaidluses

selle üle, kas vulkaniseerijana töötanud füüsilisest isikust ettevõtja on soodustingimustel

vanaduspensioni saamiseks tervistkahjustavates või rasketes töötingimustes töötanud täistööajaga

võrdse aja jooksul, tuleks vajadusel kasutada ekspertiisi või asjatundjate arvamusi. Sarnaselt

vulkaniseerimisega tuleb ka keevitamist pidada valdkonnaks, milles töötamise asjaolude tuvastamine

võib nõuda eriteadmisi. Ka keevitamise eriliikide eristamine väljub kolleegiumi hinnangul

tavateadmiste piiridest.

13. Keevitamine võib vaieldamatult olla tervist kahjustav tegevus, mida näitab ka erinevate

keevitustööde sätestamine Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud

loeteludes. Erinevatel tingimustel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on aga oluline

eristada tervist kahjustavaid ja raskete töötingimustega tootmisalasid, töid, kutsealasid ja ametikohti

(loetelu nr 2) ning tervist eriti kahjustavaid ja eriti raskete töötingimustega tootmisalasid, töid,

kutsealasid ja ametikohti (loetelu nr 1).

Asjas kogutud dokumentaalsed tõendid tõendavad töötamist teatud ajavahemiku jooksul ja

kummutavad vastustaja kahtluse, et keevitustöid ei tehtud täistööaja jooksul. Tehtava töö olemuse

osas on kohtud tuginenud eelkõige kaebaja enda seletustele tööde iseloomu ja töötingimuste kohta.

Kohtute järeldus, et metalli töötlemise tõttu kõrgel temperatuuril toimus loetelu nr 1 V peatüki punkti

4 koodi 19906 all sätestatud keevitamine toodete kuumutamisega, ei tugine erialateadmistele.

Kolleegiumi arvates ei olnud piisav pensionisoodustuste saamiseks vajaliku asjaolu tuvastamisel

lähtuda vaid kaebaja seletustest, hankimata valdkonna asjatundja erialateadmistel põhinevaid

seisukohti väljendavaid tõendeid.

14. Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. Kolleegium tühistab halduskohtu otsuse

osas, mis puudutab V. Šahmatovi pensionistaaži tõendatust keevitajana töötatud aja eest ning

ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Halduskohtu otsus jääb jõusse stereotüpistina töötatud aja eest

omandatud staaži tõendatuse osas.

Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud

kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld