3-2-1-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-1-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. märts 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Fastest Trade OÜ (pankrotis) hagi kohtutäitur Priit Lantini

vastu OÜ Baltic Real Estate (pankrotis) täitemenetluses

nõude tunnustamiseks, jaotuskava tühistamiseks ja uue

jaotuskava koostamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 2-08-59280

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Fastest Trade OÜ (pankrotis) kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

332 796 krooni 81 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Fastest Trade OÜ (pankrotis) (registrikood 11195290),

esindaja vandeadvokaat Terje Eipre

Kostja kohtutäitur Priit Lantin (asukoht Xxxxx x, Tallinn)

Asja läbivaatamise kuupäev

1. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-59280 muutmata

ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Fastest Trade OÜ (pankrotis) kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fastest Trade OÜ (pankrotis) (edaspidi hageja) esitas 15. septembril 2008 kohtutäitur Priit Lantini

(edaspidi kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada oma 1 986 600 krooni nõuet OÜ Baltic Real

Estate (pankrotis) (edaspidi võlgnik) täitemenetluses, tühistada täitemenetluse raames toimunud

enampakkumise tulemi kohta koostatud jaotuskava, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, ning

kohustada kostjat koostama uus jaotuskava, mille järgi saab hageja enampakkumise tulemist

332 796 krooni 81 senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja võlgnikuga 3. augustil 2006 ühishüpoteegi seadmise ja

asjaõiguslepingu, mille alusel kanti hageja kasuks võlgnikule kuuluvatele (täitemenetluse käigus

müüdud) kinnistutele esimesele vabale järjekohale kinnistusraamatu neljandasse jakku

18 000 000 krooni suurune ühishüpoteek. Hüpoteegiga olid tagatud kõik hageja nõuded võlgniku

vastu, mis tulenesid nende vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. Harju Maakohus

mõistis 3. oktoobri 2007. a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-30863 võlgnikult hageja kasuks välja

laenulepingust tuleneva võlgnevuse 1 986 600 krooni. Hageja esitas sissenõudjana selle nõude (koos

täitekuludega 2 069 691 krooni 79 senti) võlgniku täitemenetluses.

Kostja esitas hagejale 1. septembril 2008 võlgniku kinnisasjade müügist saadud tulemi jaotamise

kava, mille järgi jäi hageja nõue rahuldamata.

Hageja arvates ei ole kohtutäituri selline tegevus kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108

lg-ga 4. Kohtutäitur pidi hageja nõudega jaotuskava koostamisel arvestama, sest müüdud kinnistute

hulgas olid mh kinnistud, millele oli hageja nõude tagamiseks seatud hageja kasuks teisele

järjekohale hüpoteek. Kostja müüs võlgniku kinnistud tervikvarana 7. augustil 2008 toimunud

enampakkumisel kolme eraldi pakkumisega. Esimene pakkumine hõlmas kahte kinnistut, mida

koormas Osaühingu MAXI PETROL TRADE (edaspidi sissenõudja I) kasuks esimesele järjekohale

seatud 50 000 000 krooni suurune hüpoteek ja hageja kasuks teisele järjekohale seatud

18 000 000 krooni suurune ühishüpoteek. Teine pakkumine hõlmas seitset kinnistut, mis olid

koormatud ainult sissenõudja I kasuks esimesele järjekohale 50 000 000 krooni suuruse

ühishüpoteegiga. Kolmas pakkumine hõlmas kümmet kinnistut, mis olid koormatud esimesele

järjekohale sissenõudja I kasuks seatud 50 000 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga ja Osaühing

Ravotek Invest (edaspidi sissenõudja II) kasuks teisele järjekohale seatud ühishüpoteegiga (summa

kohtule täpsustamata).

Kostja koostatud jaotuskava järgi tuleb esimese pakkumise alusel müüdud kinnistute arvel rahuldada

esimese järjekoha hüpoteegi alusel sissenõudja I nõue. Hageja kasuks seatud teise järjekoha

hüpoteegi rahuldamiseks müügist saadud rahast ei jätku. Teise pakkumise alusel müüdud kinnistute

arvel tuleb sissenõudja I nõue rahuldada esimesena müüdud kinnistute müügist puudu jäänud

ulatuses. Kuna sissenõudja I nõue saab esimese ja teise pakkumise arvel rahuldatud, tuleb kolmanda

pakkumise alusel müüdud kinnistute arvel teise järjekoha ühishüpoteegi alusel rahuldada

sissenõudja II nõue. Hageja sellise jaotuskavaga ei nõustu ja leiab, et sissenõudja I nõude

rahuldamisest üle jäänud rahast tuleb esimese ja kolmanda pakkumise tulemi suhtest (526 710 krooni

/ 3 510 000 krooni) lähtudes maksta hagejale 13,048% ja sissenõudjale II 86,952%.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ühines võlgniku

täitemenetlusega ning esitas võlgniku vastu 1 986 600 krooni suuruse nõude, millega kohtutäitur

jaotuskava koostamisel arvestas, kuid kuna see kuulus 3. järku, on hageja jaotis 0 krooni.

3. Harju Maakohus rahuldas 16. veebruari 2009. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis hagi nõude

tunnustamise osas rahuldamata, kuna selleks puudus õiguslik alus. Muus osas rahuldas maakohus

hagi, tühistas enampakkumise tulemi jaotuskava ning kohustas kostjat koostama enampakkumise

tulemi jaotamiseks uue jaotuskava.

Maakohus leidis, et hageja ei ole vaidlustanud ühtegi asjaolu, mis tuleneks mõne teise sissenõudja

tegevusest. Hagis taotleb hageja nõude tunnustamist ja jaotuskava tühistamist ning uue jaotuskava

koostamist. Hageja vaidlustab jaotuskava osas, millega jäeti tema kohtuotsusega tunnustatud nõue

täitemenetluses rahuldamata. Võlgnik vaidles vastu hageja avaldusele hüvitise saamiseks TMS § 108

alusel, kuid hageja ei ole selle jaotuskavast väljajätmist vaidlustanud.

Nõude tunnustamise osas jättis kohus hagi õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata. Hageja

1 986 600 krooni suurune nõue võlgniku vastu tuleneb kohtuotsusest. Täitemenetluses puudub

kohtulikult kaitstud nõude tunnustamise instituut ning kohtule esitatud asjaolusid arvestades ei ole

hageja õigusi väidetaval viisil rikutud.

Tulenevalt kostja vastusest ning esitatud jaotuskavast on hageja nõuet tulemi jaotuskava koostamisel

arvestatud, kuid jaotuskava kohaselt ei ole hageja nõude rahuldamiseks pärast eelnevate järkude

rahuldamist raha jätkunud. Esimeses järjekorras tuli TMS § 174 lg 1 ja lg 3 p 2 järgi rahuldada

sissenõudja I nõue (3 841 260 krooni) teise pakkumise arvel täies ulatuses (3 210 000 krooni) ning

ülejäänud ulatuses esimese ja kolmanda pakkumise arvel. Samuti tuleb kinni pidada sissenõudja I

nõude rahuldamise alusel tekkinud täituritasu ja lisatasu.

Ülejäänud tulemit jaotades paigutas kostja järgmisele kohale sissenõudja II ning alles seejärel hageja.

Kinnistusraamatust nähtuvalt on sissenõudja I järel teisele järjekohale seatud esimese pakkumise

puhul hüpoteek hageja kasuks ja teise pakkumise puhul sissenõudja II kasuks. Hageja ja

sissenõudja II kasuks on seatud hüpoteek teisele järjekohale ja sellest tulenevalt tuleb TMS § 174 lg 1

järgi rahuldada nende nõuded samas rahuldamise järgus. Seega eksis kostja jaotuskava koostades

seaduse nõuete vastu ning jaotuskava tuleb tühistada.

Kuna nii hageja kui ka sissenõudja II nõuded on tagatud samal järjekohal asuva hüpoteegiga, mis on

seatud erinevatele kinnisasjadele, on hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud esimesel pakkumisel

ning sissenõudjal II kolmandal pakkumisel müüdud kinnistute arvel. Kuna mõlemal pakkumisel

saadu arvel tuleb esmalt rahuldada sissenõudja I nõue, on õiglane rahuldada sissenõudja I nõude jääk

esimese ja teise pakkumise tulemist võrdeliselt nende pakkumistega saadud summadest. Samuti tuleb

allesjäänud tulemi jagamisel lähtuda pakkumistel saadud summade vahekorrast, et tagada hageja ja

sissenõudja II võrdne kohtlemine.

Kuna jaotuskava tuleb tühistada ja hageja ei palunud kohtul uut jaotuskava koostada, tuleb

TMS § 109 lg 4 järgi kohustada kostjat koostama võlgniku täitemenetluses uus jaotuskava, mis

arvestab kohtu seisukohti.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus

hagi rahuldas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. oktoobri 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas

maakohtu otsuse jaotuskava tühistamise, uut jaotuskava koostama kohustamise ja menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Vaidlustamata osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kostja koostatud enampakkumise tulemi jaotuskava ei vasta

seadusele. Maakohus jättis tähelepanuta pandiõiguste realiseerimist reguleeriva materiaalõiguse ja

jõudis seetõttu vaidlusaluse jaotuskava seaduslikkuse osas ekslikule järeldusele.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 sätestab ühishüpoteegi mõiste. Nimetatud sätte kohaselt on

ühishüpoteek komplekshüpoteek, mis koormab üheaegselt mitut kinnisasja. Ühishüpoteegi seadmisel

vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamise regulatsioon on ette nähtud AÕS § 360 lg-s 1, mille kohaselt on ühishüpoteegipidajal

õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel.

Ühishüpoteek annab võlausaldajale valikuvõimaluse koormatud kinnisasjadele sissenõude

pööramiseks, mis tähendab, et võlausaldaja võib sundtäitmist nõuda kas kõigi, ühe või mõne

koormatud kinnisasja arvel. Ühishüpoteegi realiseerimise osas võib analoogiat näha võlaõiguslikus

solidaarvastutuses (võlaõigusseaduse § 65 jj), kus suhtes võlausaldajaga vastutab iga solidaarvõlgnik,

ühishüpoteegi puhul iga koormatud kinnisasi, eraldi kogu kohustuse täitmise eest. Kui ühe kinnisasja

realiseerimisest ei saada nõudele rahuldust, võib ühishüpoteegipidaja pöörata nõude järgmise

koormatud kinnisasja vastu. Kui nõue rahuldatakse ühest või mitmest kinnisasjast, kaotab

ühishüpoteegipidaja õiguse selle nõude raames pöörata sissenõuet ülejäänud kinnisasjadele.

Ühishüpoteegi alusel toimuvale sundtäitmisele kohaldatakse AÕS § 352 sätteid.

AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. AÕS § 353

lg 1 näeb ette, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga

tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine korraldati, hüpoteekide järjekohtadest lähtudes.

Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi rahuldatakse järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue

pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist, ühel ja samal järjekohal

olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

Iga realiseeritav kinnisasi osaleb täitemenetluses ka tervikvarana müües iseseisvana ühes seatud

koormatistega ja nendest tulenevate õigustega. Iga asjaõiguse omanik saab oma õigusi realiseerida

üksnes selle kinnisaja võõrandamise raames, millele tema õiguste tagamiseks asjaõigus on seatud.

See tähendab, et kui täitemenetluses müüdi kinnisasi, millele hageja kasuks oli seatud teise järjekoha

hüpoteek ja selle rahuldamiseks ei jätkunud raha seetõttu, et enne kustutati esimese järjekoha

ühishüpoteek, siis ei ole hagejal õigust nõuda, et esimese järjekoha hüpoteek rahuldataks mõne teise

müüdud kinnisasja arvel, millel hageja kasuks seatud asjaõigusega seos puudub. Tõsi, kinnistute

müügijärjekord võib nõuete rahuldamise tulemust muuta, kuid hagejal ei ole ka kinnistute

tervikvarana ja ühe täitemenetluse raames müümise korral seadusest tulenevat alust teha esimese

järjekoha ühishüpoteegipidajale korraldusi, milliste kinnistute suhtes, millises järjekorras või millises

ulatuses viimane enda pandiõigust maksma panema peaks. Põhimõte, et kellel on paremus ajas, on ka

paremus õiguses, kehtib ka sundtäitmise korral. Teisele järjekohale hüpoteegi seadmisega

nõustumisel tuleb hüpoteegipidajal leppida paratamatusega, et hilisemal järjekohal olevate õiguste

püsimajäämine ja rahuldamise tõenäosus on sundtäitmisel alati väiksem kui varasematel järjekohtadel

asuvate õiguste puhul.

TMS § 88 lg 4 kohaselt müüakse vara enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras. Kui

kinnisasjad on arestitud ühel ajal, sõltub müügijärjekord eeskätt sissenõudja soovist. TMS § 23 lg 1

kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama

paragrahvi lõike 3 järgi peab sissenõudja kinnisasjale sissenõude pööramise korral avalduses

märkima võimalusel kinnisasja andmed ning kui sissenõue tuleb pöörata mitmele kinnisasjale, siis ka

nimetama, millistele kinnisasjadele sissenõue soovitakse pöörata. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et

kostja müüs enampakkumisel võlgniku kinnistud sissenõudja avalduse alusel viimase näidatud

järjekorras, ei ole kostja jaotuskava koostamisel hageja õigusi riivanud.

TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist saadud tulemi sissenõudjate vahel

vastavalt õiguste kinnistusraamatust nähtuvatele järjekohtadele ja arestimise järjekorras või

sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi

jaotamisel sama järjekoha. TMS § 174 lg 3 p 2 järgi rahuldatakse kinnistusraamatusse kantud

õigustest tulenevad nõuded tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas vastavalt õiguse järjekohale

kinnistusraamatus. Kuna kinnistud on arestitud ühel ajal, sissenõudjad ei ole tulemi jaotamises kokku

leppinud ning jaotuskava näeb ette esmalt esimese järjekoha ühishüpoteegi rahuldamise täies

ulatuses, arvestades sissenõudja näidatud kinnisasjade müügi järjekorda, vastab tulemi jaotamine

TMS § 174 lg 1 ja lg 3 p 2 nõuetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega võlgniku täitemenetluse käigus enampakkumisel saadud tulemi jaotuskava tühistada ja

kohustada kostjat koostama võlgniku täitemenetluses uus tulemi jaotuskava.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et jaotuskava tuleb tühistada.

Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.

Sissenõudja I palus TMS § 151 lg 2 järgi panna kinnistud ühiselt enampakkumisele ega määranud

kinnistute müügijärjekorda. Kostja kujundas omal algatusel kinnistute müügijärjekorra ja jättis

õigusvastaselt hageja kui hüpoteegipidaja nõude arvestamata, kuigi seadusest tulenevalt ei saanud

kostja omal algatusel kinnistute müügijärjekorda määrata ega arvestada võlgniku vastuväiteid hageja

nõudele. Senise praktika järgi osalevad õigustatud isikud tulemi jaotuskava koostamisel

kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ning ühel ajal toimunud arestimise korral saavad

sissenõudjad TMS § 174 lg 1 järgi sama järjekoha.

Kuna kinnistud müüdi ühiselt, tuli pärast esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist

rahuldada võrdelises osas teise järjekoha hüpoteegid. Kuna kinnistute müügi kohta koostas kostja ühe

tulemi jaotuskava, käsitas ka kostja ise kinnistute müüki ühise müügina.

Ringkonnakohus rikkus põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui möönis, et

kinnistute müügijärjekorra muutmine ühispakkumisel muudab nõuete rahuldamise tulemust.

Ringkonnakohtu selline tõlgendus ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile ning võimaldab

kohtutäituril eelistada omal valikul üht hüpoteegipidajat teisele. Kostja teostas oma õigusi vastuolus

hea usu põhimõttega.

TMS § 108 lg 4 järgi ei ole oluline, milline on kinnistute müügi järjekord, lähtuda tuleb

hüpoteegipidaja õiguse järjekohast.

8. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse

muutmata. Alternatiivselt palus kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise korral koostada kohtul uus

jaotuskava.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

mistõttu tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus

muutmata. Kolleegium järgib TsMS § 689 lg 5 kohaselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega pea

vajalikuks neid korrata.

10. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei rikkunud asja

lahendades menetlusõiguse normi ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Ringkonnakohus

leidis põhjendatult, et vaidlusalune jaotuskava vastab seaduses sätestatud nõuetele ning selle

tühistamiseks ei ole alust.

11. Ekslik on hageja arusaam, et kõik kinnistud müüdi ühiselt ja seetõttu tuli kinnistute müügist

saadud raha jagada võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades kõigi kolme hüpoteegipidaja vahel.

Kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline TMS § 151 lg 2 järgi

nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt; samuti võib kinnisasju panna ühiselt

enampakkumisele juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab

kokku täitekulusid. Kolleegiumi arvates on ühispakkumise regulatsioon nähtud ette eelkõige selleks,

et võlgnikule kuuluva vara saaks võõrandada võimalikult hea hinnaga ja/või võimalikult väikeste

kuludega.

Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et sissenõudja I oli määranud tema kasuks ühishüpoteegiga

koormatud kinnisasjade müügijärjekorra ning sellest juhindudes korraldas kostja õigesti kinnistute

müügi kolmel eraldi ühispakkumisel sissenõudja I määratud järjekorras.

Asjaolu, et kõik kinnistud olid koormatud sissenõudja I kasuks esimesel järjekohal asuva

ühishüpoteegiga, ei anna alust järeldada, et kõik kinnistud müüdi ühispakkumisel. Selline käsitus

oleks vastuolus sissenõudja I avaldusega, kus sissenõudja I palus müüa kinnisasjad ühiselt kolme

paketina, määrates ühtlasi kinnisasjad, mis tuleb müüki panna ühiselt. Sissenõudja I ei ole soovinud

kõigi tema kasuks esimesel järjekohal ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade müümist ühel

ühispakkumisel.

Samuti ei saa kõigi kinnistute müüki pidada ühispakkumiseks sel alusel, et kostja koostas kolme

ühispakkumise kohta jaotusettepaneku ühes dokumendis. Kinnistud müüdi kolme erineva paketina,

igale paketile tehti eraldi pakkumisi ning igast enampakkumisest saadi eraldi tulem.

12. Nii eraldi kui ka ühispakkumisel müüdud kinnisasjade müügist saadud raha jaotatakse TMS §-

s 174 sätestatud korras. TMS § 174 lg 1 järgi jaotatakse kinnisasjade müügist saadud tulem

sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust

nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel; ühel ajal

toimunud arestimisega saavad sissenõudjad tulemi jaotamisel sama järjekoha. Kolleegiumi arvates

saab kinnisasja müügist saadud tulemi jaotada kõigi sissenõudjate huve arvestades parimal viisil

sissenõudjate kokkuleppega. Kui sissenõudjad tulemi jaotamises omavahel kokku ei lepi, jaotab

tulemi kohtutäitur õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue oli tagatud teisel järjekohal asuva hüpoteegiga. Samuti ei

ole hageja tuginenud asjaolule, et tulenevalt arestimise järjekorrast oleks ta pidanud saama oma

nõude rahuldatud. Hageja väitel oleks tulnud sissnõudja I nõue rahuldada esimese pakkumise

müügitulemi arvel üksnes osaliselt, et tagada sissenõudjate võrdne kohtlemine.

Kolleegium juhib tähelepanu, et iga hüpoteegipidaja saab rahuldada oma hüpoteegiga tagatud nõude

kinnistusraamatust nähtuva järjekoha alusel tema kasuks koormatud kinnisaja võõrandamisest saadud

raha arvel, nagu leidis õigesti ka ringkonnakohus. Hageja ei saa nõuda, et sissenõudja I nõue

rahuldataks võrdeliselt kõigi ühishüpoteegiga sissenõudja I kasuks koormatud kinnistute arvel.

Tulenevalt AÕS § 360 lg-st 1 on ühishüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele

rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel ning kolmandatel isikutel puudub

võimalus määrata hüpoteegipidaja asemel seda, millise kinnisasja arvel ta oma nõude rahuldab.

Praeguses asjas müüdi hageja ja sissenõudja I kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistud sissenõudja I

soovil esimesel ühispakkumisel. Seega oli hagejal õigus saada oma nõue rahuldatud esimese

ühispakkumise tulemi arvel. Kuna kogu esimese ühispakkumise tulem sissenõudja I esimesele

järjekohale seatud hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldanud ja hageja nõuet tagas teisel järjekohal

asuv hüpoteek, jäi hageja nõue õigesti tulemi jaotuskava alusel rahuldamata. Hageja hüpoteegiga

tagatud nõuet ei saanud rahuldada teise ja/või kolmanda ühispakkumise tulemi arvel, sest neil

ühispakkumistel müüdud kinnistutele ei olnud hageja nõude tagamiseks hageja kasuks hüpoteeki

seatud.

13. Ülaltoodud põhjendustel leidis ringkonnakohus õigesti, et kuna kinnistud arestiti samal ajal,

sissenõudjate vaheline kokkulepe tulemi jaotuse osas puudub ning jaotuskava näeb ette esmalt

esimese järjekoha ühishüpoteegi rahuldamise täies ulatuses, arvestades sissenõudja näidatud

kinnisasjade müügi järjekorda, vastab tulemi jaotamine TMS §-s 174 sätestatud nõuetele. Sellest

tulenevalt ei ole õige ka hageja arusaam, et kostja teostas jaotuskava kinnitades oma õigusi vastuolus

hea usu põhimõttega või et ringkonnakohus rikkus jaotuskava seaduslikkust kinnitades võrdse

kohtlemise põhimõtet.

14. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata hageja tasutud kautsjon riigituludesse.

Menetluskulud tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi

kassatsioonkaebuse esitaja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa