3-3-2-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-2-1-10

Määruse kuupäev

22. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Nikolai Mikolenko kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti

(alates 1. jaanuarist 2010 Politsei- ja Piirivalveamet) 29. oktoobri

2007. a ettekirjutuse väljasõidukohustuse sundtäitmise ja

väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmise

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-08-2062

Menetluse alus Riigikohtus

Nikolai Mikolenko teistmisavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Mikolenko teistmisavaldus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni

2009. a määrus haldusasjas nr 3-08-2062 muutmata.

Kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi 29. oktoobril 2007 Nikolai Mikolenkole

ettekirjutuse nr 1003180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses

kinnipidamise kulude sissenõudmiseks. Otsusega nõuti N. Mikolenkolt 248 921 krooni tasumist 90

päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

2. N. Mikolenko esitas nimetatud ettekirjutuse peale 5. detsembril 2007 Tallinna Halduskohtule

kaebuse. Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari, 4. veebruari, 26. veebruari ja 26. märtsi 2008. a

määrustega haldusasjas nr 3-07-2470 jäeti kaebus korduvalt käiguta ja anti tähtajad kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2008. a määrusega tagastati kaebus selle esitajale

läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3 alusel kaebuse puuduste

kõrvaldamata jätmise tõttu.

N. Mikolenko esitas halduskohtu viimati nimetatud määruse peale määruskaebuse, mida keelduti

Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2008. a määrusega menetlusse võtmast. N. Mikolenko esitas ka

halduskohtu selle määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2008. a määrusega

määrati N. Mikolenkole riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Tallinna

Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määrusega jäeti N. Mikolenko määruskaebus halduskohtu

6. juuni 2008. a määruse peale rahuldamata.

N. Mikolenko esitas Riigikohtule teistmisavalduse, mis Riigikohtu 17. detsembri 2008. a määrusega

nr 3-7-1-3-553 jäeti menetlusse võtmata.

3. N. Mikolenko esitas 16. oktoobri 2008. a Tallinna Halduskohtule teistkordselt kaebuse KMA

29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 1003180119 tühistamiseks. Samuti taotleti kaebuse tähtaegseks

lugemist või kaebuse esitamise tähtaja pikendamist. Taotluse põhjenduste kohaselt esitati kaebus

KMA ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks tähtaegselt ning Tallinna Halduskohus tagastas

22. aprillil 2008 määrusega kaebuse läbivaatamatult seoses sellega, et kaebaja ei olnud võimeline

esitatud kaebust vähese eesti keele oskuse tõttu põhjendama ja täpsustama ning tema poolt vene

keeles esitatud kaebuse täpsustusi ja avaldusi kohus menetlusse ei võtnud. Kaebaja esindaja esitas

22. aprilli 2008. a määruse peale määruskaebuse, kuid asjaolu tõttu, et nimetatud määrusele kaebaja

enda poolt esitatud määruskaebus oli jäetud halduskohtu 6. juuni 2008. a määrusega läbi vaatamata

ning määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei osanud ta esitada, jäeti halduskohtu

6. juuni 2008. a määrus Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määrusega muutmata.

Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määruse sai kaebaja kätte 6. oktoobril 2008. HKMS § 11 lg 7

kohaselt ei võta kaebuse läbivaatamata jätmine isikult õigust esitada sama kaebus uuesti. Kaebuse

esitamise tähtaeg KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse tühistamiseks peatus selle aja võrra, mille

jooksul oli kaebus Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjas nr 3-07-2470.

4. KMA leidis, et antud juhul ei esine selliseid seaduses ette nähtud asjaolusid, mille alusel oleks

menetlus peatunud või peatatud. Kaebaja ei tegutsenud piisavalt hoolikalt ja intensiivselt oma

kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks. Ta ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja

ennistamiseks, mistõttu tuleb tema taotlus jätta rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 jäeti kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati haldusasja menetlus järgmisel

põhjendustel:

1) seadus ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja peatamiseks. Kaebaja viidatud

tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tulenev nõude aegumistähtaeg ja halduskohtusse kaebuse

esitamise tähtaeg on olemuslikult erinevad ning tulenevalt halduskohtumenetluse eripäradest ei ole

tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumise sätete kohaldamine halduskohtumenetluses võimalik.

Halduskohtusse kaebuse esitamise tähtajad on reguleeritud HKMS §-s 9, mille lg 1 sätestab

tühistamiskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest arvates;

2) KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks 6. novembril 2007. 30-päevane

kaebetähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast päevast. Kaebus ettekirjutuse tühistamiseks tuli

esitada hiljemalt 6. detsembril 2007. Järelikult on 16. oktoobri 2008. a tühistamiskaebus esitatud

HKMS § 9 lg-s 1 ette nähtud kaebetähtaega rikkudes;

3) HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja

möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis

takistavad kaebuse esitamist. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi kaebajast mitteolenevat

põhjust, mis takistanuks kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusasjas nr 3-07-2470 kaebuse tagastamine

oli tingitud kaebaja enda tegevusest, mistõttu puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja

ennistamiseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

6. N. Mikolenko määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus KMA

ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks halduskohtu menetlusse. Kaebaja soovis kasutada

põhiseaduse §-st 15 tulenevat kaebeõigust ja esitada kaebuse tema õigusi piirava haldusakti

vaidlustamiseks. Selleks esitas ta halduskohtule tähtaegse ja vormikohase kaebuse (haldusasi nr 3-07-

2470). Kuna kaebaja ei valda eesti keelt, ei osanud ta kaebust vastavalt kohtu nõudmistele täiendada.

Kohus ei selgitanud kaebajale võimalust taotleda riigi õigusabi, kuigi sellise abi vajadus pidi kohtule

ilmselge olema. 17. juuli 2008. a määrusega võimaldati lõpuks kaebajale riigi õigusabi, kuid selleks

ajaks oli halduskohus oma 22. aprilli 2008. a määrusega kaebuse juba tagastanud, mistõttu puudus

kaebajal võimalus esitada kohtule kaebuse täiendusi. Seega ei olnud haldusasjas nr 3-07-2470

kaebuse läbivaatamata jätmine tingitud ainuüksi kaebajast ning halduskohus oleks käesolevas

haldusasjas pidanud sellega arvestama.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 jäeti

N. Mikolenko määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2009. a määrus

haldusasjas nr 3-08-2062 muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt:

1) määruskaebuses on taotletud halduskohtu määruse tühistamist ja KMA ettekirjutuse

õigusvastaseks tunnistamise kaebuse menetlusse võtmist. Ilmselt on tegu eksitusega, sest kaebus

halduskohtule esitati ettekirjutuse tühistamiseks ning tuvastuskaebus ei viiks kaebajat ka sihile -

ettekirjutuse täitmine oleks kohustuslik ka siis, kui kohus selle õigusvastasuse tuvastaks. Seega

käsitab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlust kui taotlust halduskohtu 10. märtsi 2009. a

määruse tühistamiseks ja tühistamiskaebuse tähtaja ennistamiseks või selle tähtaegseks lugemiseks

ning menetlusse võtmiseks;

2) HKMS § 9 lg 1 järgi võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul

haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 12 lg 3 kohaselt

rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval

põhjusel;

3) Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2470 on kaebajale kaebus

käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks tagastatud HKMS § 11 lg 3 alusel,

kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks kaebuses esinevaid puudusi. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas esitatud kaebust ei saa lugeda tähtaegseks

seetõttu, et kaebetähtaeg eelmise samasisulise kaebuse esitamisega peatus. Riigikohus on 19. aprilli

2006. a määruses nr 3-3-1-26-06 märkinud, et TsÜS §-s 160 nimetatud asjaolud võivad omada

halduskohtumenetluses kaalu kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kuid ei too

halduskohtumenetluses kaasa tsiviilõiguses sätestatud tagajärgi. Seega võib käesolevas asjas

tõusetuda küsimus üksnes kaebetähtaja ennistamisest;

4) kaebaja leiab, et kohus ei osutanud haldusasjas nr 3-07-2470 kaebajale piisavat kaasabi tema

kaebeõiguse teostamisel - kohus oleks pidanud kaebajale selgitama võimalust taotleda riigi õigusabi,

kuid kohus sellist ettepanekut ei teinud. Kaebaja arvates ei saa seepärast haldusasjas nr 3-07-2470

esitatud tähtaegse kaebuse tagastamises süüdistada üksnes kaebuse esitajat ning eeltoodut võib

käsitada tähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena;

5) Riigikohus on 16. jaanuari 2009. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08 märkinud, et üldjuhul

peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada

ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt

juhtida. Näiteks võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes

kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas rõhutas Riigikohus sama määruse punktis

17: "Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii

objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes

kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et

vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.";

6) eelnevaid seisukohti arvestades võivad kaebetähtaja ennistamise küsimuse kaalumisel

otsustavateks osutuda ka varasema sama haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebuse läbivaatamatult

tagastamise asjaolud. Haldusasjas nr 3-07-2470 tagastati kaebus seetõttu, et kaebaja ei esitanud

kaebuse parandusi eesti keeles ja kaebuse puudused jäid kõrvaldamata. Nimetatud haldusasja kohtute

infosüsteemis kajastatud andmetest nähtub, et kaebajale määrati riigi kulul õigusabi alles

määruskaebuse esitamisel halduskohtu määrusele, millega määruskaebus kaebuse tagastamise

määruse vaidlustamiseks jäeti menetlusse võtmata selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kuigi

riigi kulul õigusabi saab määrata üksnes juhul, kui abi vajav isik seda sõnaselgelt taotleb, ei välista

see kohtu kohustust selgitada isikule võimalusi menetlusabi saamiseks, kui selline vajadus kohtule

teatavaks saanud asjaoludest ilmneb;

7) käesoleval juhul võis kohus korduvate kaebuse käiguta jätmiste pinnalt eeldada, et kaebaja vajab

õigusteadmistega isiku abi ning arvestades seda, et kaebaja taotles algul ka 80-kroonise riigilõivu

tasumisest vabastamist (pärast majanduslikku seisundit iseloomustavate tõendite jõudmist kohtuni

kaebaja küll tasus riigilõivu), ei olnud välistatud, et kaebajal puuduvad vahendid advokaadi

palkamiseks. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja oli teadlik riigi kulul õigusabi saamise

võimalusest kohtumenetluses, sest tsiviilasjas nr 2-04-1760 oli talle Harju Maakohtu 28. veebruari

2006. a määruse alusel riigi kulul õigusabi määratud. Kohtumenetlus viidatud tsiviilasjas kestis veel

käesoleva kaebuse esitamise ajal. Sellisel juhul ei saanud kohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata

jätmine kaebaja õiguste efektiivsele kaitsele mõju avaldada. Kaebaja kas usaldas liigselt oma võimeid

vorminõuetele vastava kaebuse esitamisel või arvas kergeusklikult, et kohus aktsepteerib lõpuks tema

venekeelseid kaebuse täiendusi (kaebuse täienduse eestikeelse tõlke esitamise vajadust oli kohus

eelnevalt selgitanud). Kaebaja viite tõlkimiseks vajalike rahaliste vahendite puudumisele lükkas

halduskohus 27. juuni 2008. a määruses haldusasjas nr 3-07-2470 tagasi, sest pankadest kogutud

tõendite kohaselt kaebaja perekonnal piisas vahendeid tõlketöö eest tasumiseks;

8) kuna eelnevast nähtub, et kaebaja ei olnud oma õiguste kaitsmisel ise piisavalt hoolas ning

tähtaegselt esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmist ei põhjustanud kaebaja teadmatus

võimalusest saada õigusabi riigi kulul, pole tähtaja ennistamise taotlus põhjendatud;

9) ringkonnakohus jättis tähelepanuta koos määruskaebusega esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtu

dokumendid, kuna need ei ole käesoleval juhul asjakohased.

8. N. Mikolenko esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a

määruse ja halduskohtu 10. märtsi 2009. a määruse, millega keelduti kaebuse esitamise tähtaega

ennistamast ja kaebust menetlusse võtmast, ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg või lugeda see

tähtaegseks ja saata kaebus sisuliseks arutamiseks Tallinna Halduskohtule.

9. Riigikohtu halduskolleegium jättis 10. septembri 2009. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301

määruskaebuse menetlusse võtmata.

10. Alates 1. jaanuarist 2010 korraldati ümber ja ühendati Politsei- ja Piirivalveametiks

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei,

politseiprefektuurid ja Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja Piirivalve Lennusalk.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg-s 4 sätestatakse, et kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki

esindab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, loetakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi

esindajaks Politsei- ja Piirivalveamet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. N. Mikolenko esitas teistmisavalduse, milles palus "1. Vaadata uuesti läbi 10.09.2009

kassatsioonkaebus asjas nr 3-7-1-3-301, arvestades uusi asjaolusid" ja "2. Lisada 10.09. 2009

kassatsioonkaebuse dokumentide juurde asjas nr 3-7-1-3-301 Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.10.2009

otsus nr 10664/05".

12. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja Riigikohtu 10. septembri

2009. a määruse muutmata ning väidab järgmist:

1) Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus puudutas väljasaatmiskeskuses

N. Mikolenko kinnipidamise kestust. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et Eesti on rikkunud

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 5 lg 1 p "f", kuna

N. Mikolenko kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil oli ebatavaliselt pikk;

2) Riigikohtu 10. septembri 2009. a määrus, mida on nimetatud teistmisavalduses, tehti seonduvalt

kaebusega, milles N. Mikolenko vaidlustas KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 1003180119

väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks.

Riigikohtu 10. septembri 2009. a määruse puhul oli vaidluse esemeks KMA 29. oktoobri 2007. a

ettekirjutuse vaidlustamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Euroopa Inimõiguste Kohtu

8. oktoobri 2009. a otsus ei puudutanud Riigikohtu 10. septembri 2009. a määrusega lahendatud

küsimust. Asjas puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 8 sätestatud teistmise

alus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Teistmisavalduse kohaselt peab N. Mikolenko teistmise aluseks Euroopa Inimõiguste

Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsust, millega rahuldati tema kaebus.

14. HKMS § 75 lg-s 1 nähakse ette võimalus jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise

avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teista). Sama paragrahvi lõike 2

järgi on halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks tsiviilkohtumenetluses

sätestatud teistmise alused.

TsMS § 702 lg-s 2 p-s 8 sätestatakse: "Teistmise alused on järgmised: [---] "Euroopa Inimõiguste

Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise

kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil

kui teistmise kaudu".

15. N. Mikolenko asjas on Euroopa Inimõiguste Kohus 8. oktoobri 2009. a otsusega tuvastanud

EIÕK artikli 5 lg 1 p "f" rikkumise N. Mikolenko kinnipidamisel väljasaatmiskeskuses. Seega saab

Euroopa Inimõiguste Kohtu nimetatud otsust käsitada teistmise alusena nendele Eesti

kohtulahenditele, millega otsustati väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise ja selle kestuse

üle.

16. Praeguses teistmisavalduses palub N. Mikolenko "Vaadata uuesti läbi 10.09.2009

kassatsioonkaebus asjas nr 3-7-1-3-301, arvestades uusi asjaolusid."

17. Riigikohtu halduskolleegium jättis 10. septembri 2009. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301

N. Mikolenko määruskaebuse menetlusse võtmata. Nimetatud määruskaebus oli esitatud haldusasjas

nr 3-08-2062.

18. Haldusasjas nr 3-08-2062 vaidlustas N. Mikolenko Tallinna Halduskohtule 16. oktoobril 2008

esitatud kaebusega KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 10033180119 väljasõidukohustuse

sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks. Selle ettekirjutusega

otsustati N. Mikolenkolt sisse nõuda 248 921 krooni.

19. Ettekirjutust nr 10033180119 on N. Mikolenko Eesti kohtutes vaidlustanud kaks korda.

Esimese kaebuse nimetatud ettekirjutuse peale esitas N. Mikolenko 5. detsembril 2007 (haldusasi

nr 3-07-2470). Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari, 4. veebruari, 26. veebruari ja 26. märtsi 2008. a

määrustega jäeti see kaebus korduvalt käiguta ja anti tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna

Halduskohtu 22. aprilli 2008. a määrusega tagastati kaebus N. Mikolenkole HKMS § 11 lg 3 alusel

läbivaatamatult. Selle kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus

26. septembri 2008. a määrusega rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium jättis 17. detsembri

2008. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-553 N. Mikolenko määruskaebuse haldusasjas nr 3-07-2470

tehtud kohtumääruste peale menetlusse võtmata.

Riigikohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2009. a määrus asjas nr 3-7-1-3-301 ei ole tehtud

Riigikohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2008. a määruses asjas nr 3-7-1-3-553 nimetatud

kohtumääruste kohta. Seega ei puuduta praegune määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. aprilli

2008. a määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määrust haldusasjas nr 3-07-2470,

mille peale esitatud määruskaebuse jättis Riigikohtu halduskolleegium 17. detsembri 2008. a

määrusega asjas nr 3-7-1-3-553 menetlusse võtmata.

20. Praegune teistmisavaldus puudutab haldusasjas nr 3-08-2062 tehtud halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrusi, mille kohta Riigikohtu halduskolleegium tegi 10. septembri 2009. a

määruse asjas nr 3-7-1-3-301.

21. Haldusasjas nr 3-08-2062 ei vaieldud ega saadudki vaielda N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses

kinnipidamise õiguspärasuse üle. Selle küsimuse üle vaieldi nendes kohtuasjades, milles tehtud

lahenditega otsustati väljasaatmiskeskusesse N. Mikolenko paigutamise ja väljasaatmiskeskuses tema

kinnipidamise pikendamise üle. Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus puudutab

väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise õiguspärasust, mitte aga haldusasjas nr 3-08-2062

Eesti kohtute poolt lahendatud küsimusi.

22. Kohtud ei jõudnud haldusasjas nr 3-08-2062 asja sisulise läbivaatamise ega kohtuotsuseni. Eesti

kohtud tegid selles haldusasjas mitmeid menetluslikke küsimusi puudutavaid kohtumäärusi.

Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid haldusasjas nr 3-08-2062, et tähtaeg KMA 29. oktoobri

2007. a ettekirjutuse nr 10033180119 vaidlustamiseks on 16. oktoobril 2008. aastal esitatud kaebuse

puhul mööda lastud. Tallinna Halduskohus jättis 10. märtsi 2009. a määrusega N. Mikolenko taotluse

kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asja menetluse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 N. Mikolenko

määruskaebuse rahuldamata.

Teistmisavalduses nimetatud Riigikohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2009. a määrus asjas nr 3-

7-1-3-301 oli tehtud N. Mikolenko määruskaebuse kohta, mis oli esitatud Tallinna Ringkonnakohtu

15. juuni 2009. a määruse ja Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2009. a määruse peale haldusasjas nr 3-

08-2062. Määruskaebuses paluti ringkonnakohtu ja halduskohtu määruste tühistamist ning kaebuse

esitamise tähtaja ennistamist või kaebuse tähtaegseks lugemist ja kaebuse sisuliseks menetlemiseks

halduskohtule saatmist.

23. TsMS § 702 lg-s 3 sätestatakse järgmist: "Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole

teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks."

Kolleegium on seisukohal, et kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus ei puuduta

haldusasjas nr 3-08-2062 kohtumäärustega lahendatud küsimusi, siis ei saa see kohtuotsus tulenevalt

TsMS § 702 lg-st 3 olla nimetatud asjas tehtud kohtumääruste teistmise aluseks.

24. Eeltoodud põhjendustel jääb N. Mikolenko teistmisavaldus rahuldamata.

25. Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus võib olla teistmise

aluseks nendele kohtulahenditele, millega rahuldati KMA taotlusi pikendada väljasaatmiskeskuses

N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega.

Kolleegium märgib, et TsMS § 704 lg 2 esimese lause järgi võib sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8

nimetatud juhul teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse

jõustumisest. HKMS § 76 lg-s 2 sätestatakse: "Teistmisavalduse esitamisele ei kohaldata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada läbi

vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta."

Praeguseks ei ole TsMS § 704 lg-s 2 ja HKMS § 76 lg 2 teises lauses nimetatud tähtajad möödunud,

mistõttu on võimalik esitada teistmisavaldus nende kohtulahendite peale, millega otsustati pikendada

väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Sellise teistmisavalduse lahendamise

tulemustest lähtudes on haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 4 alusel võimalik tagada N. Mikolenko

õiguste kaitse seoses KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutusega nr 10033180119.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld