3-1-1-117-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-117-09

Määruse

tegemise

koht

ja

kuupäev

Tartu, 18. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

taotlus

lubada

asitõendi

tagastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2009. a määrus

kriminaalasjas nr 1-09-15435

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kannatanu R. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Marko

Paabumets, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. jaanuar 2010

RESOLUTSIOON

Jätta R. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa määruskaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. augustil 2009. a alustas Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus

kriminaalmenetlust KarS § 344 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 2 tunnustel seoses sellega, et äriühingult R. L. on

välja petetud 3209,427 tonni puidugraanuleid maksumusega 353 036 eurot 97 senti.

2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler esitas 29. septembril 2009 maakohtule

taotluse lubada asitõendi - 3153,54 tonni puidugraanulite - tagastamine seaduslikule valdajale ja omanikule

äriühingule R. L. G. asuvad Tallinnas Paljassaare sadamas ja need on käsitatavad kuriteo objektina.

Vältimaks graanulite võõrandamist kolmandatele isikutele, anti asitõend 2. septembril 2009 vastutavale

hoiule laopidajale. Suurte hoiukulude tõttu tuleb otsustada asitõendi suhtes tarvitusele võetavate meetmete

üle. KrMS § 124 kohaselt võib asitõendi tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, kui see ei

takista kriminaalmenetlust. KrMS § 126 lg 2 p 2 ja § 126 lg 4 kohaselt peab asitõendiks oleva eseme

tagastamise otsustama eeluurimiskohtunik, kuna kriminaalasjas on vaidlus asitõendi omandi üle.

3. Harju Maakohtu 5. oktoobri 2009. a määrusega prokuröri taotlus rahuldati ja otsustati puidugraanulid

tagastada R. L.-le. Maakohus märkis, et kohtumäärus ei ole vaidlustatav.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku L AB esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik.

4.1 Määruskaebuses ei nõustutud määruse vaidlustamiskeeluga. Kohus ei selgitanud, millisel õiguslikul

alusel ei ole määruskaebuse esitamine lubatav. KrMS § 385 annab ammendava loetelu juhtudest, mil

kohtumäärust ei saa vaidlustada, kuid kõnealune määrus sellesse loetellu ei kuulu. Tegemist ei ole

menetlustoiminguks loa andmisega (p 6) ega ka taotluse lahendamisega kohtumenetluses (p 16). Järelikult on

kolmandal isikul määruskaebuse esitamise õigus KrMS § 384 lg 1 alusel.

4.2 Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohtu määrus ei ole ka sisuliselt õige. L AB on puidugraanulite

õiguspärane valdaja ning need tuleb KrMS § 126 alusel temale tagastada. Kolmas isik palus viitega KrMS §-

le 392 vaidlustatud kohtumääruse täitmine peatada, kuna puidugraanulite äraviimine Eestist kahjustab

oluliselt tema huve ja võib kaasa tuua kahjunõude Eesti riigi vastu.

5. Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2009. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja prokuröri taotlus saadeti

maakohtule uueks arutamiseks järgmistel põhjustel.

5.1 Harju Maakohtu 5. oktoobri 2009. a määrus on kohtulahend, mille edasikaebe keeld seaduses puudub.

Seetõttu

tuleb

kolmanda

isiku

L

AB

esindaja

määruskaebus

ringkonnakohtus

lahendada

määruskaebemenetluses. Maakohus on küll sedastanud, et kõnealune määrus ei ole määruskaebemenetluses

vaidlustatav, kuid ei ole viidanud ühelegi sättele, millele selline seisukoht tugineb. Asitõendi tagastamiseks

loa andmise määrust ei ole KrMS §-s 385 nimetatud lahendite nimistus, mistõttu tuleb järgida KrMS § 383 lg

1 sätteid.

5.2 Maakohus andis loa asitõendiks olevate puidugraanulite tagastamiseks ringkonnaprokuröri taotluses

nimetatud isikule ? äriühingule R. L. Maakohtu määrus kajastab küll täies mahus ringkonnaprokuröri poolt

esitatud taotlust, kuid määruse põhistavas osas on eeluurimiskohtunik vaid sedastanud, et esitatud taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt KrMS §-le 126. Seega puudub maakohtu määruses

põhistus, mille alusel on kohus kõnealusele seisukohale jõudnud ning miks ta loeb põhjendatuks asitõendi

tagastamise just R. L.-le.

5.3 Ringkonnakohus leidis, et olukord, kus maakohus on oma seisukohta väljendanud sedavõrd lakooniliselt,

on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Põhjenduse

puudumine kohtumääruses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena on aga tulenevalt KrMS § 338 p-st

3 kohtulahendi tühistamise alus. KrMS § 339 lg 1 rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole

lubatud, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kannatanu R. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi

Marko Paabumets, kes palub ringkonnakohtu määruse tühistada, põhjendades seda järgmiselt.

6.1 Kuna määrusega lahendatakse tsiviilhagiga seonduvat, peab kannatanu saama seda Riigikohtus

vaidlustada. Käesolevas asjas ei rakendu KrMS § 391, mille kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel

ringkonnakohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus on menetlenud

kohtuasja ja teinud määruse, mille tegemise õigus tal puudus.

6.2 Tulenevalt KrMS § 385 p-st 6 ei saa esitada määruskaebust menetlustoiminguks loa andmise määruse

peale. L AB-l puudus käesolevas asjas määruskaebuse esitamise õigus, kuna Harju Maakohtu 5. oktoobri

2009 kohtumäärusega ei piiratud tema õigusi ega seaduslikke huve, kuivõrd L AB-d ei saa lugeda

vaidlusaluste puidugraanulite omanikuks ega seniseks õiguspäraseks valdajaks, kellele tulnuks asitõend

tagastada. Ebaseadusliku kohtulahendiga rikkus ringkonnakohus oluliselt põhiseaduse printsiipe, sh

õigusselgust ja kannatanu õigust omandi puutumatusele ning õiglasele asja arutamisele. Kuna tegemist on

põhjendamatult suurte hoiukuludega (üle 3 euro tonni eest kuus), toetab kannatanu prokuröri taotlust

asitõendi tagastamiseks.

7. Määruskaebusele on esitanud vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuur, kes leiab, et R. L. esindaja seisukohad

on põhjendatud ja tema taotlus tuleb rahuldada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kannatanu esindaja vaidlustas ringkonnakohtu määruse, millega lahendati AB L. esindaja määruskaebus

Harju Maakohtu määruse peale. Ringkonnakohtu määrusega tühistati maakohtu määrus ja prokuratuuri

taotlus saadeti uueks arutamiseks maakohtule. KrMS § 391 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel

kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus lõplik. Seega puudub Riigikohtul menetluslik pädevus esitatud

määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

9. Kriminaalkolleegium peab aga ühetaolise kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks selgitada

eeluurimiskohtuniku volitusi asitõendi suhtes meetmete võtmise üle otsustamisel ja selle otsustuse

vaidlustamise korda.

9.1 KrMS § 124 lg 3 sätestab, et asitõendi võib tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, kui

see ei takista kriminaalmenetlust. KrMS § 126 lg 3 p 2 näeb ette, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole

vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kui asitõendi kuuluvus ei ole selge, otsustab

KrMS § 126 lg 4 kohaselt asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel

eeluurimiskohtunik määrusega.

9.2 Seega on võimalik tagastada asitõend ilma eeluurimiskohtuniku määruseta, kui selle omanik või

õiguspärane valdaja on selge. Kohus otsustab asitõendi suhtes võetavate meetmete üle prokuratuuri taotlusel

vaid asitõendi kuuluvuse ebaselguse korral ehk siis, kui kriminaalasjas on vaidlus selle üle, kellele

asitõendiks olev ese tuleb tagastada. Prokuratuuri taotluses peab sisalduma põhjendus selle kohta, miks on

vaja otsustada asitõendi tagastamine kohtueelses menetluses.

9.3 Kolleegium möönab, et mõnikord ei pruugi asitõendi hoidmine menetleja valduses või selle andmine

vastutavale hoiule olla kriminaalmenetluse seisukohalt otstarbekas, mistõttu võidakse asitõend tagastada.

Eeluurimiskohtuniku ülesanne ei ole siiski asitõendi kuuluvuse (omandi) küsimuse lõplik lahendamine.

Asitõendi tagastamisel kohtueelses menetluses võib vaidlus vara kuuluvuse üle jätkuda nii tsiviilhagi

esitamisel kriminaalasja kohtulikus menetluses kui ka tsiviilkohtumenetluses. Eeluurimiskohtunik peab

otsustama, kas vara tagastamine konkreetsele isikule kohtueelses menetluses on piisavalt põhjendatud, sh kas

on kindlustatud teiste menetlusosaliste õigustatud huvid ja kriminaalmenetluse läbiviimine. Muu hulgas tuleb

hinnata seda, kas on tagatud vara säilimine selle kuuluvuse lõpliku otsustamiseni (näiteks vara arestimise või

muude tsiviilhagi tagamise abinõude kaudu).

10. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas selline eeluurimiskohtuniku määrus on vaidlustatav

määruskaebemenetluses. KrMS § 383 lg 1 kohaselt võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses

menetluses koostatud kohtumääruse, kui selle vaidlustamist ei välista KrMS § 385. Selle sätte eesmärk on

välistada menetluse korraldamist puudutavate üksikküsimuste lahendamist eraldi põhimenetlusest.

Riigikohus on seejuures asunud seisukohale, et KrMS §-s 385 sisalduvaid edasikaebeõiguse piiranguid ei ole

õige käsitada lahus KrMS § 383 lg-s 2 sätestatust. Süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab järeldada, et

KrMS §-s 385 loetletud piirangud on proportsionaalsed, kuna vaidlusküsimust on vähemalt põhimõtteliselt

võimalik tõstatada järgnevas kohtumenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2008. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08, p 8).

10.1 KrMS § 385 p 6 kohaselt ei saa määruskaebust esitada selles sättes loetlemata menetlustoiminguteks loa

andmise määruse peale. Kohtuniku luba menetlustoimingu tegemiseks tagab juba iseenesest üksikute

menetlustoimingute tegemisel piisava põhiõiguste kaitse. Eeluurimiskohtuniku otsustuse vaidlustamine on

võimalik vaid nende määruste puhul, mille alusel tehtav kriminaalmenetluse tagamisele või korraldamisele

suunatud toiming tekitab põhiõiguse olulise ja pikemaajalise riive, s.o riiveseisundi, mis tingib

edasikaebeõiguse vajaduse.

10.2 Kolleegium selgitab, et kuigi esmapilgul võib asitõendi suhtes rakendatava abinõu otsustamisel olla

tegemist loaga menetlustoimingu tegemiseks ja KrMS § 385 p 6 ei näe otsesõnu ette võimalust sellise

otsustuse vaidlustamiseks, ei kohaldu siin määruskaebuse esitamise keeld. KrMS § 126 lõikest 4 tuleb

juhinduda, kui asitõendi kuuluvus ei ole selge, mistõttu ei ole tegemist kitsalt menetlusliku küsimusega, s.o

menetlustoimingu tegemise lubatavusega. Nimelt võib eeluurimiskohtuniku otsustus oluliselt riivata

menetlusosaliste varalisi õigusi, piirates pikema aja jooksul nende võimalust vara kasutada ja käsutada,

mistõttu peab olema tagatud ka selle määruse vaidlustamine. Seda seisukohta kinnitab ka tõsiasi, et KrMS §

385 p 6 kohaselt on vaidlustatav isiku omandiõiguse teostamist piirav vara arestimise määrus, millest

järeldub, et isiku varaliste õiguste kaitseks on seadusandja pidanud edasikaebeõiguse tagamist oluliseks.

Samuti ei nähtu KrMS §-st 385 muid kirjeldatud olukorras määruskaebuse esitamist välistavaid aluseid.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et KrMS § 385 ei piira eeluurimiskohtuniku KrMS § 126 lg 4

alusel tehtava määruse vaidlustamist määruskaebemenetluses.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi