3-3-1-88-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-88-09

Määruse kuupäev

18. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Sergei Jerini kaebus Tallinnna Vangla toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määrus

haldusasjas nr 3-09-1391

Menetluse alus Riigikohtus

Sergei Jerini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sergei Jerini määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

18. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1391 osas, millega tagastati kaebus Tallinna

Vangla 22. juuni 2009. a toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ja saata kaebus Tallinna

Halduskohtule asja kohtuliku arutamise ettevalmistamiseks.

Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määrus ja Tallinna

Halduskohtu 18. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1391 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla teatas 4. juunil 2009 kinnipeetavatele, et 6. juunil 2009 jõustub justiitsministri

30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 47 redaktsioon,

mille kohaselt ei saa kinnipeetavad vangla kulul enam kirju Justiitsministeeriumile saata.

Kinnipeetav S. Jerin esitas 17. juunil 2009 Tallinna Vanglale kinnise ümbriku ja taotles selle saatmist

Justiitsministeeriumile vangla kulul. 22. juunil 2009 Tallinna Vangla tagastas ümbriku. Tagastamise

alusena viitas vangla VSE §-le 47, mille kohaselt tuleb kinnipeetaval ise postikulu tasuda.

2. 19. juunil 2009 esitas S. Jerin Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt on VSE §-de 47

ja 491 muutmisest teatamine vastuolus Põhiseadusega. Vangla oli kohustatud kirja tõlkima ning

edastama selle enda kulul Justiitsministeeriumile, kuna kaebajal ei ole raha ja ta ei valda eesti keelt.

Kaebaja palus tuvastada nimetatud toimingute õigusvastasuse ja selgitas, et vanglale üle antud

kinnises ümbrikus oli vaie.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebaja ei ole täitnud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 10 lg-st 3 tulenevat kohustust märkida kaebuse esitaja põhjendatud huvi vaidlustatavate toimingute

õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ühtlasi osutas kohus sellele, et kaebaja huvide efektiivseks

kaitseks oleks otstarbekas esitada tuvastamiskaebuse asemel kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

edastada Justiitsministeeriumile 17. juunil 2009 kaebajalt Tallinna Vanglale üle antud kinnine ümbrik.

Samuti juhtis kohus S. Jerini tähelepanu sellele, et vaide lahendamiseks tuleks see esitada vastavalt

Tallinna Vangla kodukorra p-le 11.4. ja Vangistusseaduse § 11 lg-le 5 Tallinna Vanglale, kuna

käesolevas asjas ei tegele kohus vaide sisulise lahendamisega.

14. augustil 2009 esitas S. Jerin Tallinna Halduskohtule avalduse, milles kinnitas veel kord, et

17. juunil 2009 Tallinna Vanglale üle antud kinnises ümbrikus oli vaie. Põhjendatud huviks kaebuse

esitamisel nimetas S. Jerin 17. juunil 2009 esitatud vaide võimalikult kiire lahendamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Ühtlasi muutis S. Jerin esialgses kaebuses esitatud

taotlust, leides, et tema õigusi rikub VSE § 47, mitte teade Vangla sisekorra eeskirja muutmise kohta.

3. Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2009. a määrusega tagastas kohus S. Jerini kaebuse. VSE § 47

õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastas kohus kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel pädevuse

puudumise tõttu. Kohus leidis, et Vangla sisekorraeeskiri ei ole HKMS §-s 4 nimetatud haldusakt ega

toiming, mille õigusvastasust oleks võimalik halduskohtus iseseisvalt tuvastada.

17. juunil 2009 Tallinna Vanglale üle antud ümbriku Justiitsministeeriumile edastamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastas kohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel kohustusliku

kohtueelse vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu.

4. S. Jerin esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, pidades oma kaebust piisavalt

põhjendatuks ning leides, et vangla on oma õigusvastase toiminguga tekitanud talle mittevaralist

kahju. Vangla sisekorraeeskirja muudatus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, kuna takistab tema

avalduse Justiitsministeeriumile edastamist ning kohustab teda maksma postikulu, kuigi tal puudub

selleks vajalik raha. Samuti rikub see Põhiseadusest tulenevaid kaebaja põhiõigusi. Kaebaja ei

pidanud formuleerima kaebuse taotlust toimingu sooritamiseks kohustamise taotlusena, kuna

ametniku kohustus edastada kaebaja vaie tuleneb tema ametikohustustest.

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. oktoobri 2009. a määrusega S. Jerini määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata, kuid muutis osaliselt määruse motiive.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi leidis halduskohus õigesti, et justiitsministri 30. novembri

2000. a määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskiri ei ole haldusakt, mille peale saaks

HKMS § 4 lg 1 alusel esitada halduskohtusse kaebuse, kuna see ei ole antud üksikjuhtumi

reguleerimiseks. Tegemist on määrusega HMS § 88 tähenduses ning selle nõude osas on kaebuse

tagastamine HKMS § 11 lg 4 alusel õiguspärane.

Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga selles, et kaebaja nõue vanglaametniku toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimata

jätmise tõttu. Kuna Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg-st 1 tulenevalt ei ole kinnipeetaval

võimalik taotleda vanglaametniku toimingu õigusvastasuse tuvastamist vaidemenetluse korras, siis ei

pidanud kaebaja läbima kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust ning tal oli õigus pöörduda

kaebusega otse halduskohtu poole.

Tuvastamiskaebuse esitamiseks on nõutav, et kaebajal oleks põhjendatud huvi sellise nõude

esitamiseks. Kaebaja on põhjendatud huvina nimetanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamise, samuti 17. juunil 2009 esitatud vaide võimalikult kiire läbivaatamise ja omavoli peatamise.

Ringkonnakohus leidis, et kahjunõude esitamise soov põhjendatud huvina on ilmselt otsitud, kuna

kaebaja ei ole selgitanud, millist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve kahjustati ja ka

ringkonnakohtule ei ole see asjaolude pinnal äratuntav. Samuti ei pidanud ringkonnakohus

põhjendatud huvina aktsepteeritavaks soovi vaide kiireks lahendamiseks, sest tuvastuskaebuse

rahuldamise korral ei ole vanglaametnik kohustatud toimingut uuesti tegema. Eeltoodust järeldas

ringkonnakohus, et kaebajal puudub aktsepteeritav põhjendatud huvi tuvastusnõude esitamiseks ning

seega ka kohtusse pöördumise õigus ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

Ringkonnakohus selgitas veel, et ka 17. juunil 2009 tuli vaie HMS § 73 lg 1 alusel esitada vanglale,

sest vangla pidi kontrollima vaide vastavust nõuetele ja põhjendatud vaided koheselt rahuldama

tulenevalt HMS §-st 78 ja §-st 80. Seega ei olnud vaide esitamine kinnises ümbrikus võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. S. Jerin esitas Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebust saab mõista selliselt, et S. Jerin taotleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste

tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebust põhjendab S. Jerin

järgmiselt:

a) kaebaja õigusi ei riku mitte VSE § 47 tervikuna, vaid vangla 6. juuni 2009. a teade selle kohta, et

kinnipeetaval puudub õigus esitada kirja või vaiet vangla arvel. See akt jätab kaebaja ilma õigusest

saata riigiasutusele kirja vangla arvel ka juhul, kui kaebajal ei ole raha. Riigikohus on korduvalt

märkinud, et rahaliste vahendite olemasolu või nende puudumine ei saa avaldada mõju isiku

õigustele;

b) kaebaja põhjendatud huvi on selles, et vaidlustatud akti õigusvastasuse tuvastamisel ja selle akti

tühistamisel ei julge vanglaametnik õigusvastast toimingut teha ja seetõttu on võimalik vaiete kiirem

läbivaatamine;

c) vanglal polnud õigust kahelda kinnipeetava sõnades, et vanglale üle antud ümbrikus on vaie, isegi

kui see ei olnud vastavalt vormistatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kaebuses taotleb S. Jerin vangla 22. juuni 2009. a toimingu ja VSE § 47 õigusvastasuse

tuvastamist. Põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel on S. Jerin nimetanud soovi kaebajale

tagastatud vaide võimalikult kiireks lahendamiseks ja kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohtud

on tagastanud S. Jerinile kaebuse läbivaatamatult.

Määruskaebuses on S. Jerin kaebuse nõudena nimetanud ka vangla 6. juuni 2009. a toimingu - teate

VSE § 47 ja § 49 muutmisest - õigusvastasuse tuvastamist. Riigikohus jätab määruskaebuse selles

osas tähelepanuta. 7. augusti 2009. a määruses selgitas Tallinna Halduskohus kaebajale, et teade

õigusnormi muutumisest ei saa kaebaja õigusi rikkuda ja tegi ühtlasi ettepaneku kaebuses sellest

loobuda. 14. augustil 2009 esitas S. Jerin halduskohtule avalduse, milles muutis kaebust, taotledes

Tallinna Vangla 6. juuni 2009. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise asemel Vangla

sisekorraeeskirja § 47 ja § 49 õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu ei ole kohtud saanud otsustada

Tallinna Vangla 6. juuni 2009. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse tagastamist ning selles

osas ei ole kolleegiumil võimalik kontrollida kaevatavate määruste õiguspärasust.

8. Ringkonnakohus märkis vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebuse tagastamise

õigusliku alusena HKMS § 11 lg 31 p 5. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik,

kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on varem asunud seisukohale, et nii

HKMS § 11 lg 31 p 5, HKMS § 23 lg 3 p 1 kui ka HKMS § 33 lg 3 p 5 tuleb sisustada HKMS §-st 7

lähtudes. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei

saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste

rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti

või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses.

Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi (vt

määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14 ja 15).

9. Ringkonnakohus on tagastanud kaebuse põhjendusega, et kaebaja põhjendatud huvina esile toodud

asjaolud on otsitud ega ole aktsepteeritavad tuvastusnõude esitamiseks ja seega puudub S. Jerinil

ilmselgelt kohtusse pöördumise õigus. Riigikohtu halduskolleegium on 6. mai 2009. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-21-09 asunud seisukohale, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata

ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära

näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses

nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel.

Seega on vaidlus kassatsiooniastmes selles, kas tuvastamiskaebuse lahendamine saab edaspidi kaasa

aidata S. Jerini õiguste teostamisele või kaitsmisele või on selline võimalus ilmselgelt välistatud.

10. Kaebusest nähtub, et S. Jerin peab Tallinna Vangla õigusvastaseks toiminguks kinnises ümbrikus

vastustajale üle antud vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmist. 22. juunil 2009 tagastas

vangla kinnise ümbriku kaebajale. Kohtud ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks vanglat teavitanud

vaide esitamisest.

Kinnipeetavate poolt vaiete esitamisele on kehtestatud erinev menetluskord, võrreldes kirja

saatmisega. VSE § 48 lg 1 järgi annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest

vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja

juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglatöötajale

edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga. Sama paragrahvi

teisest lõikest tuleneb, et kirja saatmisel Justiitsministeeriumile võib kinnipeetav kirja vanglatöötajale

anda kinnises ümbrikus.

Vastavalt VSE § 48 lg-le 6 peab kinnipeetav vaide üle andma kirjavahetuse eest vastutavale

vanglatöötajale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning vaide

esitamise kuupäeva vaiete kaustas. Vaide üleandmist kinnitab kinnipeetav allkirjaga.

Kolleegium on seisukohal, et vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel saab arvesse võtta neid

asjaolusid, mis vanglal olid teada või pidid teada olema toimingu tegemise ajal. Kaebajalt

Justiitsministeeriumile edastamiseks kinnise ümbriku saamisel ei olnud vanglal alust arvata, et selles

on vaie. Seetõttu saab vangla toimingu õiguspärasuse hindamisel kontrollida vangla tegevuse

vastavust kinnipeetava kirjavahetust reguleerivatele normidele.

11. Kaebaja põhjendatud huvi hindamisel tuleb samuti silmas pidada eeltoodut, et otsustada, kas

tuvastamiskaebuse lahendamine saab edaspidi kaasa aidata S. Jerini õiguste teostamisele või

kaitsmisele. Ringkonnakohus on pidanud kahju hüvitamist põhjendatud huvina otsitud eesmärgiks

tuvastamisekaebuse esitamisel, sest kaebaja ei ole nimetanud millist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud

õigushüve kaevatav toiming kahjustas ja ka kohtule ei olnud see asjaolude pinnal äratuntav.

Kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus on kohtupraktikas aktsepteeritud põhjendatud

huvina tuvastamiskaebuse esitamisel. Haldusasjas nr 3-3-1-11-02 (p 15) märkis kolleegium, et

haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida

põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle küsimuse raames ei

saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Seda saab

kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kolleegium leiab, et viidatud

seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse

esitamisel ei pidanud kaebaja asuma põhjendama kavandatavat kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja

hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes

juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kuna kohtud ei ole tuvastanud põhjendatud huvi ilmselget puudumist kahju hüvitamise osas, siis

tuleb kahju hüvitamist pidada aktsepteeritavaks põhjendatud huviks. Seetõttu puudus alus kaebuse

tagastamiseks.

12. Eeltoodud põhjusel tuleb määruskaebus rahuldada. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks anda

hinnangut kaebaja ülejäänud väidetele. Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu määrused

tuleb tühistada ja saata asi eelmenetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

13. Määruskaebuses ei ole S. Jerin vaidlustanud kohtute seisukohta, et justiitsministri 30. novembri

2000 määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskiri on vangistust reguleeriv üldakt, mille

õiguspärasuse iseseisev kontroll halduskohtumenetluses ei ole lubatud. Kolleegium märgib siiski, et

nõustub selles osas kohtutega. VSE §-s 47 on reguleeritud kinnipeetavate kirjavahetuse kulude

kandmine üldiselt. Seetõttu ei saa Vangla sisekorra eeskirja pidada üksikjuhtumi reguleerimiseks

antud haldusaktiks, mille peale võiks HKMS § 4 lg 1 alusel esitada iseseisva kaebuse halduskohtusse.

Vaidlusaluse sätte õiguspärasuse kontroll on võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

kaudu, kui esimese või teise astme kohus jätab kaebuse sisulisel lahendamisel kohaldamata

asjassepuutuva normi, tunnistades selle Põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastab vastava otsuse

või määruse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann