3-1-1-9-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-9-10

Määruse

tegemise

koht

ja

kuupäev

Tartu, 17. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi K.V. süüdistuses KarS § 200 lg 2

p-de 4, 7 ja 9 ning § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

19. novembri

2009.

a

määrus

kriminaalasjas

nr 1-08-15350

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav K.V., määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

10. veebruar 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava K.V. määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 10. septembri 2009. a otsusega tunnistati K.V. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 ja 9 järgi

ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. K.V. tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja

8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks

raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati KarS

§ 200 lg 2 p-de 4,7 ja 9 järgi süüdi ka S.S. ja T.L..

1.1 Maakohus arutas K.V., S.S. ja T.L. süüdistust KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 järgi selles, et 26. mail 2008

kella 22.00, olles alkoholijoobes ja tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, sisenesid nad võõra vallasasja

äravõtmise eesmärgil J.M-i korterisse, purustades korteri lukustatud ukse. Korteri magamistoas peksid

süüdistatavad J.M-i rihmadega ja nõudsid temalt raha. Löögi sai ka M.M. Seejärel peksid K.V. ja T.L.

kahekesi J.M-i elutoas, samal ajal korjas S.S. köögis kilekottidesse toiduaineid ja teisi asju. Raha saamata

võtsid süüdlased korterist kaasa kaks roostevabast metallist vilega veekannu, nugade-kahvlite komplekti,

toiduained ja mänguauto, pakkides need kilekottidesse. Kokku tekitati J.M-ile varalist kahju summas 3000

krooni, sealhulgas 2500 krooni ukse lõhkumisega.

1.2 Maakohus leidis, et K.V-le, S.S-le ja T.L-le esitatud röövimise toimepanemise süüdistus on tõendatud

kannatanu M.M-i kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu J.M-i kohtueelses menetluses antud ütlustega

(avaldati KrMS § 291 p 3 alusel) ning dokumentaalsete tõenditega, sh perearsti tõendiga, mis kinnitab J.M-il

kehavigastuste olemasolu ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis kinnitab ukse lõhkumist. Süüdistatavate

ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseks nende vastuolu tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mistõttu

jäeti neid kohtuotsuse tegemisel tervikuna kõrvale.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.V. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants, kes vaidlustas

kaitsealuse süüdimõistmist KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 järgi, leides, et isiku süü ei ole tõendatud. Kaitsja

nõustus maakohtuga, et süüdistatavate ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta seoses kahtlusega nende

usaldusväärsuses. Apellant leidis samas, et K.V. süüditunnistamiseks ei piisa vaid kahe kannatanu ütlustest,

kellest ühte (J.M-i) ei kuulatud isegi kohtuistungil üle. Samuti tuleb arvestada, et J.M. oli tema korteris toime

pandud kuriteo ajal alkoholijoobes. J.M. kinnitas, et raha nõudis ja rihmaga lõi ainult T.L.. Kannatanu M.M.

tunnistas, et raha nõudsid ja magamistoas rihmaga peksid kõik süüdistatavad. M.M. ei väljunud aga

magamistoast ja sündmusi, mis leidsid aset elutoas ja köögis, tema ei näinud. Korteris oli pime.

3. Maakohtu otsust vaidlustas ka S.S. kaitsja, kes leidis samuti, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a määrusega jäeti K.V. ja S.S. kaitsjate apellatsioonid läbi

vaatamata KrMS § 326 lg 2 lause 2 alusel nende ilmse põhjendamatuse tõttu. Ringkonnakohus leidis, et

maakohus hindas tõendeid kogumis ja põhjendas nõuetekohaselt oma järeldusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav K.V. (määruskaebuses märgitu kohaselt

advokaadi vahendusel). Kaebuse allkirjastas K.V. ise, kuid sellele on lisatud advokaadist kaitsja kinnitus

selle kohta, et kaebus on koostatud tema kaasabil vastavalt KrMS § 344 lg 3 p-le 3. Määruskaebuses leitakse,

et apellatsioon ei olnud ilmselgelt põhjendamatu, kuna maakohtu otsus rajaneb kannatanute

ebausaldusväärsetel ütlustel ja veenvad tõendid isiku süü kohta puuduvad. Seega hindas maakohus tõendeid

ebaõigesti ja K.V. süüdimõistmine on põhjendamatu.

6. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab prokurör, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. KrMS § 384 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus KrMS § 344

lg-s 3 loetletud isikutel või menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui määrusega on piiratud tema

õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 344 lg 3 loetleb isikuid, kellel on kassatsiooni esitamise õigus.

Kassatsiooniõiguse kasutamine süüdistatava huvides on reguleeritud KrMS § 344 lg 3 p-s 2 - sellisel juhul

esitab kassatsiooni advokaadist kaitsja enda nimel, millest tulenevalt vastutab ta ka selle sisu ja seaduse

nõuetele vastavuse eest. KrMS § 344 lg 3 p 3, millele viidatakse määruskaebuses, reguleerib kassatsiooni

esitamist KrMS § 344 lg-tes 2 ja 21 nimetatud isikute huvides (kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik), ja ka

sel juhul on kassatsiooni esitamise õigus vaid advokaadist esindajal. Kuna Riigikohus lahendab valdavalt

õiguslikke küsimusi, on seadusandja lähtunud arusaamast, et kassatsiooniga või määruskaebusega võib

Riigikohtusse pöörduda vaid professionaalne ja eelduslikult põhjalike õigusteadmistega jurist - kas prokurör

või advokaat. Vaid need isikud saavad kaitsta oma seisukohti ka Riigikohtu suulisel istungil.

8. Käesolevas kriminaalasjas on määruskaebuse esitanud ja allkirjastanud süüdistatav K.V., kellel ei ole

KrMS § 384 lg-st 2 ja § 344 lg-st 3 tulenevalt määruskaebuse esitamise õigust. Määruskaebuse tekstist

selgub, et isiku kaitsja (vandeadvokaat A. Umuršadjants) pidas ringkonnakohtu määrust põhjendatuks ega

soovinud seda vaidlustada, mistõttu esitab määruskaebuse süüdistatav ise.

9. Kolleegium leiab, et määruskaebuses sisalduv märge "advokaadi vahendusel" ja kaebusele lisatud

vandeadvokaat A. Umuršadjantsi kinnitus selle kohta, et kaebus on koostatud tema kaasabil, ei vasta KrMS §

344 lg 3 p 2 nõuetele. Advokaadi ülesanded ei seisne (vaid) süüdistatava abistamises määruskaebuse

koostamisel, vaid kaitsealuse seisukohtade väljaselgitamises ja tema huve arvestavalt seaduse nõuetele

vastava kassatsiooni või määruskaebuse vahetus esitamises. Ainult sellisel juhul on tagatud seadusandja

püstitatud eesmärk kassatsiooni ja määruskaebuse esitamise õigusega isikute ringi piiramisel.

10. KrMS § 350 lg 2 p 2 järgi jäetakse kassatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale, kui selle esitajal ei

ole kassatsiooni esitamise õigust KrMS § 344 lg 3 järgi. KrMS § 390 lg 1 kohaselt juhindutakse

määruskaebuse lahendamisel Riigikohtus KrMS 12. peatüki sätetest, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust.

Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium K.V.

määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe