3-3-4-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-10

Määruse kuupäev

16. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Julia Laffranque, Jaak Luik, Harri

Salmann, Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-09-

2809

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-09-2809.

Saata asi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav Roman Ritsar esitas 26. novembril 2009 Harju Maakohtule kaebuse

eraõigusliku juriidilise isiku OÜ VT Marketing tegevuse peale, kes müüb kaupu Tallinna Vanglas.

Kaebuse kohaselt esitas R. Ritsar OÜ-le VT Marketing teabenõude kaupade sisseostuhindade

nimekirja väljastamiseks. VT Marketing OÜ ei ole nimetatud teavet avaldanud. R. Ritsar on

seisukohal, et OÜ VT Marketing ei pea kinni kaupade juurdehindlusele seaduses sätestatud piirangust

ja seega vangla kauplusest ostude sooritamisel on R. Ritsar sunnitud kaupu ostma lubatust kõrgema

hinnaga.

Vastuses teabenõudele teatas OÜ VT Marketing 18. novembril 2009, et kinnipeetavatele vanglates

kaupade müümine ei ole oma sisult avalik ülesanne, mistõttu ta ei ole kohustatud avaldama teavet

kaupade sisseostuhindade kohta.

2. Harju Maakohus tagastas 26. novembri 2009. a kirjaga nr 60805 kaebuse selle esitajale, selgitades

ühtlasi, et kaebuse läbivaatamine ei allu mitte maakohtule, vaid halduskohtule.

3. R. Ritsar esitas 30. novembril 2009 kaebuse Tallinna Halduskohtule.

4. Tallinna Halduskohus saatis 5. jaanuari 2010. a määrusega asjas nr 3-09-2809 asja

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 6 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi

vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.

Halduskohus leidis, et vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 kohaselt võib vangla võtta avaliku

haldusülesande täitmise enda kanda või delegeerida selle täitmise eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Olukorras, kus haldusorgan kaasab eraõigusliku juriidilise isiku avalike ülesannete täitmisse, ei ole

tegemist võimuvolituste üleandmisega, millega muutuks eraõiguslik juriidiline isik avaliku võimu

teostajaks. Ka käesoleval juhul ei ole tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisega läinud OÜ-le VT

Marketing üle avaliku võimu volitusi, mistõttu vanglas teenust pakkuv äriühing tegutseb suhetes

kinni peetavate isikutega eraõiguslikus vormis. Eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub õigus

otsustada, millal vangla kauplus avatud on või kellele teenust osutada või sellest keelduda. Ehkki

vangla kauplust pidav äriühing tegutseb vangla territooriumil, ei teosta selline äriühing kinni

peetavate isikute suhtes avalikku võimu. Õigussuhe kauplust pidava äriühingu ja kinni peetava isiku

vahel on eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 1 lg 1 kohaselt lahendamisele maakohtus. R. Ritsari nõue on esitatud eraõiguslikel alustel

tegutseva äriühingu tegevuse peale ning on oma sisult kaupade ostmise ja müümisega seotud

lepingulistest suhtest tulenev eraõiguslik vaidlus.

ERIKOGU SEISUKOHT

5. VangS § 48 lg 1 sätestab: "Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades

sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on

lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik

leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Avavangla

kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat."

Erikogu on seisukohal, et avalikke ülesandeid (haldusülesandeid) võib õiguslikult määratleda kui

vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis

on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud. Avalik ülesanne ei tähenda tingimata seda, et

tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Seadusandja võib avaliku

ülesandena määratleda ka kinnipeetavale normaalsete elutingimuste loomise ja tagamise. Avaliku

ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik.

Eeltoodu tõttu leiab erikogu, et VangS § 48 lg 1 kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavale

sisseostude tegemise võimaluse kas vahetult vangla või eraõigusliku juriidilise isiku kaudu. Kuna

seadusandja on VangS § 48 lg-s 1 määratlenud vangla kohustusena tagada kinnipeetavatele

sisseostude tegemise võimaluse, siis on tegemist avaliku ülesandega.

6. Halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg 4 sätestab: "Haldusülesande täitmiseks volitamise korral

võib sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist,

lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki

või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata

täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik

leping, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga."

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 p 3 kohaselt on teabevaldajaks eraõiguslik juriidiline isik

avaliku AvTS § 5 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule

laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke

ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid - teabe osas,

mis puudutab nende ülesannete täitmist (AvTS § 5 lg 2).

Erikogu leiab, et HKTS § 3 lg 4 kohaselt on avaliku ülesande (haldusülesande) täitmine võimalik

delegeerida eraõiguslikule isikule ka tsiviilõigusliku lepingu alusel HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud

tingimustel. Kuna kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus on avalik ülesanne, mille täitmine

delegeeriti eraõiguslikule isikule tsiviilõigusliku lepingu alusel, siis on OÜ VT Marketing AvTS § 5

lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt teabevaldaja.

7. Isik, kelle avaliku teabe seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib pöörduda kaebusega

halduskohtusse (AvTS § 46).

8. Eeltoodust tulenevalt on erikogu seisukohal, et R. Ritsari kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu

pädevusse. Tallinna Halduskohtu 5. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-09-2809 tuleb tühistada ja

saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.

Märt Rask, Julia Laffranque, Jaak Luik, Harri Salmann, Tambet Tampuu