3-3-1-89-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-89-09

Määruse kuupäev

10. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Oleg Borissovi kaebus Ida Politseiprefektuurilt mittevaralise

kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-613

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Borissovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Oleg Borissovi määruskaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2009. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri

2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-613.

Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Borissov esitas 24. märtsil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri (alates

1. jaanuarist 2010 Ida Prefektuur) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.

Kaebuse kohaselt määras Ida Politseiprefektuur 19. juuni 2006. a väärteootsusega O. Borissovile

liiklusseaduse § 7417 nõuete rikkumise eest rahatrahvi 900 krooni selle eest, et O. Borissov põhjustas

15. veebruaril 2006 liiklusõnnetuse ja tekitas sellega Ida Politseiprefektuurile varalist kahju. Viru

Maakohus tühistas 5. aprilli 2007. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-2863 Ida Politseiprefektuuri otsuse

ja Riigikohus jättis 22. juuni 2007. a määrusega Ida Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. O. Borissov väitis kaebuses, et sai 15. veebruaril 2006 toimunud

liiklusõnnetuses parema käe trauma, mida tuli pikalt ravida. Kahju tekitas teise liiklusõnnetuses

osalenud auto juht, oma ametiülesandeid täitnud Ida Politseiprefektuuri politseiametnik. Viru

Maakohtu 5. aprilli 2007. a otsusest tuleneb, et politseiametnik oli liiklusõnnetuse põhjustamises

süüdi.

O. Borissov palus kohtul vaadata kaebus läbi riigilõivuta, sest ta on maksejõuetu, ja pidada riigilõiv

kinni kohtu määratavalt hüvitiselt.

2. Tartu Halduskohus jättis 15. aprilli 2009. a määrusega O. Borissovi riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis,

et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest vabastamata, kui kaebuses esitatud nõuet ei saa

pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Olulised on küsimused, millest võib arvestataval määral

sõltuda isiku jaoks tähtsate huvide realiseerumine või tema elukorraldus. O. Borissovi nõude puhul

seisnes väidetav kahju mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju

tõendatuse korral on isikul õigus saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei

saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine

halduskohtusse kaebuse esitamisel.

3. O. Borissov esitas Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2009. a määruse peale määruskaebuse, milles

selgitas, et on töötu ja seetõttu maksejõuetu. O. Borissovi arvates diskrimineeris halduskohus teda

varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu ning eiras tahtlikult riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11.

Halduskohus rikkus ka riigivastutuse seaduse § 9 lg-t 1, § 12 lg-t 3 ja § 17 lg-t 3; põhiseaduse §-e 12,

15, 25 ja 152 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-t 1 ja

artiklit 14.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. oktoobri 2009. a määrusega O. Borissovi määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu hinnanguga, et tegemist ei olnud kaebaja jaoks

olulise küsimusega. Ringkonnakohtu arvates ei saanud kaebust pidada ka perspektiivikaks.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et Ida Politseiprefektuuri

ametnikud püüdsid O. Borissovit ja temaga kaasas olnud isikut kinni pidada seoses kriminaalasjaga,

milles kaebaja tunnistati hiljem süüdi. Kuna tegemist oli kahtlustatavate kinnipidamisega, ei ole alust

väita, et vastustaja ametnikud käitusid õigusvastaselt. Väärteootsuse tühistamisest ei saa järeldada, et

väidetava käetrauma põhjustanud toimingud oleksid olnud õigusvastased.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Riigikohtule esitatud määruskaebuses kordas O. Borissov ringkonnakohtule esitatud väiteid ja

taotles Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a määruse tühistamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. RLS § 22 lg 1 p 11 sätestab: "Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:

11) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi

läbivaatamine."

Kui nimetatud riigilõivuvabastus laieneb ka kahjunõude esitamisele halduskohtumenetluses, nagu

väidab määruskaebuse esindaja, puudus kohtutel vajadus hinnata O. Borissovi maksejõuetust ning

kaaluda tema maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust.

7. RLS § 22 lg 1 p 11 sõnastuse kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud isikud, kes esitavad

kahju hüvitamise "hagi". Seega sätet grammatiliselt tõlgendades tuleb kehavigastuse või muu

terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse halduskohtus läbivaatamise

eest tasuda riigilõivu RLS § 56 lg-tes 11 või 12 ette nähtud määras.

8. Halduskolleegiumi arvates ei ole olemuslikku vahet, kas isiku tervist on kahjustatud eraõiguslikus

või avalik-õiguslikus suhtes. Seetõttu ei näe halduskolleegium ka mõistlikku põhjust, miks RLS § 22

lg 1 p-s 11 sätestatud alustel maakohtusse pöörduva isiku kohtutoimingutega kaasnevad kulud

kaetakse riigieelarvest, kuid samadel alustel kahjunõudega halduskohtusse pöörduv isik peab nõude

läbivaatamise eest tasuma riigilõivu. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ei saa RLS § 22 lg 1 p-

s 11 ette nähtud riigilõivuvabastus sõltuda pelgalt sellest, kas kahjunõude läbivaatamine kuulub maa-

või halduskohtu pädevusse.

9. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et erinevate tõlgendamisvõimaluste puhul tuleb

eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega

kooskõlas ei ole. Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike

väärtuste kõige suurem kaitse (vt nt Riigikohtu üldkogu 22. veebruari 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-2-

1-73-04, p 36; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. mai 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-

1-09, p 19). Seetõttu peab halduskolleegium õigeks tõlgendada RLS § 22 lg 1 p 11 nii, et selles

sätestatud riigilõivuvabastus laieneb ka kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga

tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamisele halduskohtumenetluses.

10. Kuna O. Borissovil ei olnud kohustust käesolevas asjas riigilõivu tasuda, ei pea halduskolleegium

vajalikuks analüüsida määruskaebuse ülejäänud väiteid.

11. O. Borissovi määruskaebus tuleb rahuldada. Riigilõivuseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistab

halduskolleegium Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2009. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu

21. oktoobri 2009. a määruse haldusasjas nr 3-09-613 ning saadab asja halduskohtule O. Borissovi

kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann