3-2-1-161-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-161-09

Määruse kuupäev

Tartu, 10. veebruar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Erik Lepiksoni hagi Jaan Lipsoni vastu 20 000 krooni ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-68513

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Lipsoni määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Erik Lepikson (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja Jaan Lipson (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Asja läbivaatamise kuupäev

18. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-68513 ning

saata asi samale ringkonnakohtule Jaan Lipsoni apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata Natalia Lausmaale Jaan Lipsonile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest

makstavaks tasuks 1960 krooni.

4. Tagastada Jaan Lipsonile määruskaebuselt 10. septembril 2009. a tasutud kautsjon

400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erik Lepikson (hageja) esitas 17. oktoobril 2008 Jaan Lipsoni (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt välja mõista 20 000 krooni ja viivise kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas 10. juuni 2009. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 20 000 krooni ja viivise 464 krooni 11 senti. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks

välja alates 18. oktoobrist 2008 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-

s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

4. Kostja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 22. juuli 2009. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast ja tagastas selle kostjale.

Määruse järgi sai kostja esindaja maakohtu otsuse kätte 10. juunil 2009 (määruses ekslikult märgitud

2008), kinnitades seda elektrooniliselt. Sellest tulenevalt pidi apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 järgi olema esitatud ringkonnakohtule hiljemalt

10. juulil 2009. Tähtsust ei oma asjaolu, millal kostja isiklikult kohtuotsuse kätte sai, sest TsMS § 319

järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema

esindajale. Kuna apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist, keeldus

ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel seda menetlusse võtmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus

määrus, millega võtta apellatsioonkaebus menetlusse ja saata sisuliseks lahendamiseks

ringkonnakohtule.

Määruskaebuse järgi osalesid maakohtu istungil kostja ja tema nõustaja Raiko Paas. Maakohus saatis

kohtuotsuse hagejale ja kostja nõustajale 10. juunil 2009. Kuivõrd nõustajal ei ole TsMS § 228 lg 2

järgi iseseisvat õigust menetlustoiminguid teha, ei saa kohtulahendi temale kättetoimetamisega

lugeda kohtulahend kättetoimetatuks kostjale. Kostja sai maakohtu otsuse TsMS § 306 lg 1 järgi

postiga kätte alles 16. juunil 2009. Sellest ajast tuleb arvestada ka apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaega.

7. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Hageja arvates volitas kostja R. Paasi menetlusdokument vastu võtta. R. Paas võttis tavaliselt kostja

eest dokumente vastu, mistõttu võis menetlusdokumendi edastamist temale pidada

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kostjale TsMS § 319 tähenduses. Hageja on veendunud, et

menetlusdokumendi kättetoimetamine R. Paasile andis kostjale võimaluse dokumendiga oma õiguste

teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701

lg 3 teise lause ning § 692 lg 1 p 2 ja § 695 (nende koostoimes) alusel tühistada menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Toimikust nähtuvad järgmised asjaolud:

hagivastuse allkirjastasid kostja ja tema esindajana R. Paas, kusjuures vastuse sissejuhatuses oli antud

R. Paasi meiliaadress (raiko@legalitas.ee) (tl 17-19) ning vastuse on meilitsi kohtule esialgselt

edastanud R. Paas kostja esindajana (tl 16);

20. märtsil 2009 on R. Paas saatnud kohtuistungi sekretärile Riina Käämerile meili, milles kinnitab

kohtukutse kättesaamist ja teatab, et "muutunud on kostjat esindava büroo kontaktandmed" ja palub

saata edaspidi "kõik menetlust puudutav post nimetatud büroo kontaktandmetele", millena ta on

teatanud mh meiliaadressi raiko@pearu.ee (tl 36);

maakohtu 20. aprilli 2009. a istungi protokolli järgi osalesid istungil kostja ja tema nõustaja R. Paas

(tl 37) ning ka maakohtu 10. juuni 2009. a otsuse sissejuhatuses on R. Paasi nimetatud kostja

nõustajaks (tl 48);

maakohus edastas otsuse meiliga 10. juunil 2009 mh R. Paasile (raiko@legalitas.ee), aga ka meilile

xxxxxx@xxxx.xx (tl 51);

10. juunil 2009 kinnitas R. Paas meilitsi kohtuotsuse kättesaamist (tl 52);

kostja ise kohtuotsuse meilitsi kättesaamist ei kinnitatud ja talle toimetati otsus kätte tähitud kirjaga

16. juunil 2009 (tl 54);

16. juulil 2009 laekus ringkonnakohtule meilitsi (manusena) kostja apellatsioonkaebuse

allkirjastamata tekst R. Paasilt, kes märkis saatemeilis: "Oma kliendi Jaan Lipsoni palvel edastan

ringkonnakohtule kliendi apellatsioonkaebuse, mille klient ise homme allkirjastatult kohtusse toob"

(tl 55);

kostja allkirjastatud apellatsioonkaebus (milles nimetatakse R. Paasi kostja nõustajaks) jõudis

ringkonnakohtusse 17. juulil 2009 (tl 61).

10. Ringkonnakohtu määruse järgi tagastati apellatsioonkaebus kostjale põhjusel, et

apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ringkonnakohus leidis, et kostja sai

maakohtu otsuse kätte 10. juunil 2009. Seejuures tugines ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p-le 2,

mille järgi ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast

apellatsioonitähtaja möödumist.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et apellatsioonkaebus esitati hilinenult.

11. Maakohus peab otsuse TsMS § 455 lg 1 järgi menetlusosalistele kätte toimetama.

Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Seega on keskse tähendusega küsimus, millal saab lugeda maakohtu otsuse

kostjale kättetoimetatuks.

Üldjuhul tuleb dokument toimetada saajale kätte isiklikult ning üksnes seaduses sätestatud juhtudel

saab piisavaks lugeda ka menetlusdokumendi kättetoimetamist muule isikule (TsMS § 307 lg 1).

Selliseks isikuks võib mh olla TsMS § 319 lg 1 järgi menetlusdokumenti kätte saama volitatud isik

või TsMS § 321 lg 1 järgi isikut kohtumenetluses esindav esindaja. Menetlusdokumendi võib kätte

toimetada mh tähitud kirjaga (TsMS § 313 lg 1) või elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). Lisaks võib

TsMS § 307 lg 3 järgi lugeda menetlusdokumendi isikule kättetoimetatuks ka faktilisest temani

jõudmisest, isegi kui kättetoimetamise reegleid ei järgitud.

12. Asjas ei vaielda selle üle, et R. Paas sai maakohtu 10. juuni 2009. a otsuse kätte elektrooniliselt

samal päeval, kinnitades seda kohtule elektrooniliselt. Ringkonnakohtu määruse järgi tuli sellest ajast

arvutada ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, mis oleks pidanud mööduma 10. juulil 2009.

R. Paasi luges ringkonnakohus kostja esindajaks, märkimata, kas ta loeb R. Paasi lepinguliseks

esindajaks kohtumenetluses (TsMS § 218), kelle õigus vastu võtta menetlusdokumente tuleneb

TsMS § 321 lg-st 1, või kohtuotsust kätte saama volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 mõttes. Vaidlust ei

ole, et apellatsioonkaebus oleks esitatud hilinenult, kui R. Paasi lugeda menetluses kostja esindajaks.

Kolleegium selgitas 30. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-97-09 (p 11), et üks

menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et

menetlusdokumendi kättetoimetamisest isiku esindajale kohtumenetluses hakkab kulgema

menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

R. Paas on menetluses osalenud alguses sisuliselt kostja esindajana, st allkirjastanud menetlus-

dokumente, võtnud vastu kohtukutse ja teatanud oma kontaktandmetest asjaajamisel (vt määruse p 9).

Samas on maakohus nii istungil kui ka kohtuotsuses nimetanud R. Paasi nõustajaks. Nõustaja

pädevus on sätestatud TsMS §-s 228 ja see piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega.

Nõustaja ei saa TsMS § 228 lg 2 teise lause järgi teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

Toimikus ei ole andmeid R. Paasi kvalifikatsiooni ja esindajaks olemise lubatavuse kohta, mis

võimaldaks lugeda teda lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 mõttes. Seega ei ole kolleegiumil alust

lugeda R. Paasi kostja lepinguliseks esindajaks.

13. Asjaolu, et isik osaleb menetluses nõustajana, ei välista, et samal ajal on ta menetlusdokumente

vastu võtma volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 järgi. Kui R. Paas oli selliseks isikuks, võis kostja

kohtule teatada, et talle võib menetlusdokumente elektrooniliselt edastada R. Paasi meiliaadressil.

Toimikust ei nähtu, et kostja oleks kohtule esitanud selge tahteavalduse, milles ta palub saata

menetlusdokumente R. Paasile. Kuigi sellise avalduse on esitanud kohtule R. Paas, ei saa seda lugeda

piisavaks, kuna ta osales menetluses nõustajana. Seetõttu ei saa R. Paasi lugeda ka isikuks, keda

kostja volitas menetlusdokumente vastu võtma. Temale saadetud menetlusdokumendi saaks lugeda

kostjale kättetoimetatuks üksnes kahel juhul: kui kostja kiidab esinduse heaks või kui kostja on

menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud (TsMS § 307 lg 3). Praegusel juhul ei ole alust lugeda, et

kostjale oleks kohtuotsus 10. juunil 2009 kätte toimetatud.

14. Eelneva põhjal nõustub kolleegium kostjaga, et seaduse järgi ei saa lugeda, et kostja sai maakohtu

otsuse kätte enne 16. juunit 2009. Kuigi allkirjastatud apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse

17. juulil 2009, saab selle lugeda tähtaegseks TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 alusel. Nimelt on R. Paas

saatnud meilitsi 16. juulil 2009 ringkonnakohtule allkirjastamata, kuid kostja nime kandva

apellatsioonkaebuse teksti. Kuigi kostja selline käitumine on vastuoluline, kuna ühelt poolt eitab ta

R. Paasi kaudu kohtuotsuse saamist, teisalt tugineb tema esitatud kaebusele, on TsMS § 335 lg 1

mõttes piisav, kui menetlusdokumendi edastab ka muu isik. See kehtib üksnes eeldusel, et hiljem

järgi saadetud või toodud dokumendi originaal on sisult identne varemesitatuga.

Seega esitas kostja apellatsioonkaebuse õigel ajal.

15. Kolleegium möönab, et nii kostja kui ka R. Paas on menetluses käitunud vastuoluliselt ja kohut

ning hagejat eksitavalt. See ei õigusta aga kõrvalekaldumist seaduses sätestatud otsuse

kättetoimetamise ja kaebuse esitamise reeglitest. Kui menetlusosalisega koos osaleb menetluses isik,

kes esindajana ei kvalifitseeru, ei peaks kohus sellise isikuga väljaspool kohtuistungit suhtlema.

Samuti tuleks menetlusosalisele selgitada, et seaduse mõtteks ei ole võimaldada esindajana

ebapädevatel isikutel osaleda menetluses nõustajana, ja soovitada tal võtta endale kvalifitseeritud

lepinguline esindaja. Selgitada tuleks seejuures muu hulgas TsMS § 175 lg 2 teist lauset, mille järgi

nõustaja kulusid menetluses ei hüvitata. Lisaks võib kohus keelata nõustaja osaluse menetluses

TsMS § 45 lg 2 alusel. Kui kohus siiski võimaldab sellisel isikul menetluses osaleda, tuleb poolelt

endalt küsida, kas ta on volitanud selle isiku menetlusdokumente vastu võtta. Kolleegium juhib

kohtute tähelepanu ka asjaolule, et kui R. Paasi oleks saanud lugeda esindajaks, tulnuks kohtuotsuse

saatmisel arvestada tema teatega meiliaadressi muutumise kohta (tl 36) ja saata dokumendid sellel

meiliaadressil.

16. Kolleegium ei jaota menetluskulusid määruskaebuse lahendamisel, vaid jätab selle lahendamiseks

osana hagimenetluse kuludest.

17. Riigikohtu 16. septembri 2009. a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Kostja esindaja esitas 26. oktoobril 2009 taotluse, milles palus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutas esindaja kostjale

õigusabi 8 pooltundi, mille eest on kokku ettenähtud tasu 1200 krooni. Lisaks palus kostja esindaja

hüvitada sõidukulud 400 krooni. Koos käibemaksuga palus esindaja määrata hüvitatavaks summaks

1960 krooni.

Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi õigusabi

seaduse § 23 lg 1 ja enne 1. jaanuari 2010 kehtinud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2

"Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Taotluses märgitud ajakulu määruskaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud.

Samuti on korra § 21 lg 3 järgi põhjendatud sõidukulude hüvitamine.

18. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu