3-2-1-168-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-168-09

Määruse kuupäev

Tartu, 9. veebruar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Antonina Kirpu hagi Tamara Abrajeva vastu küttesüsteemi

taastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-20556

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Antonina Kirpu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Antonina Kirpu (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Sergei Politðev

Kostja Tamara Abrajeva (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

25. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-20556 ja

saata asi samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Antonina Kirpule määruskaebuselt 19. novembril 2009. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

4. Määrata OSAÜHINGULE IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO Antonina Kirpule

kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 2700 (kaks

tuhat seitsesada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Antonina Kirpu (hageja) esitas 22. jaanuaril 2007 Viru Maakohtule avalduse, milles palus riigi

õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Viru Maakohus rahuldas 20. veebruari 2007. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse, andis

hagejale riigi õigusabi ning määras, et riigi õigusabi osutab vandeadvokaat Eduard Bulattðik.

3. Hageja esitas 29. mail 2007 Tamara Abrajeva (kostja) vastu hagi, milles esitas mitmeid nõudeid ja

palus mh taastada korterelamu küttesüsteemi, liites kostjale kuuluva korteriomandi uuesti elamu

küttesüsteemiga, ning mõista kostjalt välja korteriomandi küttesüsteemist eemaldamisega tekitatud

kahju. Hageja märkis hagiavalduses, et täieliku hagi koostab talle riigi õigusabi korras määratud

vandeadvokaat.

4. Viru Maakohus jättis 4. juuni 2007. a määrusega hagi käiguta, sest hageja nõue ei olnud selge.

5. Hageja esitas 7. juunil 2007. a ja 16. juulil 2007 maakohtule taotluse määrata talle riigi õigusabi

korras uus esindaja, kes oleks suuteline koostama eesti keeles vajalikud dokumendid.

6. Viru Maakohus jättis 5. septembri 2007. a otsusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest

hagejale oli juba määratud riigi õigusabi korras esindaja. Maakohus selgitas, et kui õigusabi saajale ei

meeldi riigi määratud vandeadvokaat, ei ole ta kohustatud kasutama määratud advokaadi abi ning

võib õigusabi saamiseks võtta advokaadi omal kulul.

7. Hagejale määratud esindaja esindas hagejat maakohtu menetluses.

8. Viru Maakohus jättis 29. aprilli 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Hageja esitas 27. mail 2009 Tartu Ringkonnakohtule määratud esindaja soovitusel enda koostatud

eestikeelse ja määratud esindaja koostatud venekeelse apellatsioonkaebuse ning palus vabastada end

menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest.

10. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. mai 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis

hagejale tähtaja menetlusabi saamiseks vajalike andmete esitamiseks.

11. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis

hagejale tähtaja nõuetele vastava apellatsioonkaebuse esitamiseks, viidates asjaolule, et

apellatsioonkaebuse sisu ja vorm ei vasta nõuetele. Apellatsioonkaebuse sisu ja vormi nõuded

tulenevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 633, mille 3. lõike kohaselt tuleb

apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida:

1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või

missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud;

2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine;

3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada.

Kohtule esitatud apellatsioonkaebusest nende nõuete täitmist ei nähtu. Kuna puudused on

kõrvaldatavad, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda hagejale võimalus puudused

kõrvaldada.

12. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 10. juulil 2009 uue apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

13. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt andis ringkonnakohus nõuetekohase

apellatsioonkaebuse esitamiseks hagejale täiendava tähtaja. Selle tähtaja jooksul, 10. juulil 2009

esitas hageja esindaja uuesti apellatsioonkaebuse, kuid ka nimetatud dokument ei vasta TsMS § 633

lg-s 3 sätestatud nõuetele. Apellatsioonkaebuses ei ole näidatud apellatsioonkaebuse hinda ega

kaebust põhjendatud. Asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja

sisu nõuete rikkumine, mistõttu ei võta kohus apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse

ning see tuleb hagejale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Hageja esitas 13. oktoobril 2009 Riigikohtule taotluse määrata talle riigi õigusabi korras

advokaat, kes oskab koostada kohtudokumente.

15. Riigikohus rahuldas 19. oktoobri 2009. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse ilma

tagasimakse kohustuseta ning määras 2. novembri 2009. a määrusega hagejale riigi õigusabi

osutajaks vandeadvokaat Sergei Politðevi.

Hageja esitas talle riigi õigusabi korras määratud uue esindaja vahendusel määruskaebuse, milles

palus ringkonnakohtu 23. septembri 2009. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata

hagejale täiendav tähtaeg nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli hageja esitatud apellatsioonkaebus puudustega, kuid need ei

takistanud asja menetlusse võtmist. TsMS § 637 lg-s 1 on ammendavalt loetletud juhud, mille

saabumisel ei pea kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtma. Vormi- ja sisunõuete rikkumise

korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata üksnes siis,

kui rikkumine ei võimalda tsiviilasja läbi vaadata igal TsMS §-s 633 nimetatud juhul.

Asjaolu, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei suutnud esitada nõuetekohast

apellatsioonkaebust, ei tohi takistada hagejal kohtus oma õigusi ja huve kaitsta. Hagejale määrati

esindaja riigi õigusabi korras. Ringkonnakohus pidi enne apellatsioonkaebuse tagastamist selgitama

hagejale, et tal on õigus nõuda esindaja asendamist.

16. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel

saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

18. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis hageja apellatsioonkaebuse

23. septembri 2009. a määrusega menetlusse võtmata ja tagastas selle koos lisadega.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 637. TsMS § 637

lg 2 järgi võib kohus mh jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata juhul, kui asja läbivaatamist

takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, mh pädeva isiku

allkirja puudumine kaebusel.

Apellatsioonkaebusele esitatavad vormi- ja sisunõuded on sätestatud TsMS §-s 633. Muu hulgas

tuleneb TsMS § 633 lg-st 3, et apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida, millist õigusnormi on

esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese

astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu

ebaõige või ebapiisav tuvastamine ja viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet

tõendada.

Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebus peab viidatud sätte kohaselt

olema põhjendatud. Samas leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse põhjendamata jätmine ei ole

aluseks keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 alusel. Kolleegium

juhib tähelepanu, et mitte igasugune TsMS §-s 633 sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või

vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel

menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Kolleegiumi

arvates ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamine takistatud juhul, kui apellatsioonkaebuses sisaldub

apellandi selgelt väljendatud taotlus TsMS § 633 lg 2 p 2 mõttes, kuid kaebus on puudulikult

põhjendatud.

Ülaltoodud põhjendustel puudus ringkonnakohtul alus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduda ning asi tuleb saata ringkonnakohtule asja menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

19. Hageja esindaja esitas 19. detsembril 2009 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale

määruskaebuse koostamisel õigusabi 15 pooltundi, mille eest on kokku ettenähtud tasu 2250 krooni

(15 * 150). Koos käibemaksuga (20%) palus esindaja hüvitada 2700 krooni.

Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu kulud riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 23 lg 1 ja taotluse esitamise ajal kehtinud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2

"Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Taotluses märgitud ajakulu kassatsioonkaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud.

Kolleegium määrab OSAÜHINGU IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO kasuks RÕS § 23 lg 1 järgi

riigieelarvest väljamakstavaks tasuks hagejale osutatud riigi õigusabi eest 2700 krooni

(2250 krooni + 20%). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti

Advokatuur.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu