3-3-1-74-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 24. jaanuari 2006. a Maksuotsuses leiti, et AS Saurix Petroleum on tahtlikult esitanud valeandmeid 2001. aastal
Legislator headnote
AI generated3-3-1-74-09 · Riigikohus: jaanuari 2006. a Maksuotsuses leiti, et AS Saurix Petroleum on tahtlikult esitanud valeandmeid 2001. aastal
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-74-09
Otsuse kuupäev
20. jaanuar 2010
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
AS Saurix Petroleum kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-
ja tollikeskuse 24. jaanuari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/30
tühistamiseks ja selle alusel tasutud summade tagastamiseks
koos intressidega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2009. a otsus haldusasjas nr 3-
06-388
Menetluse alus Riigikohtus
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2009. a otsus haldusasjas nr 3-06-388 osas, mis
käsitleb käibe- ja tulumaksu määramist tehingutelt osaühingutega Sarneko ja Bamberon. Saata
asi selles osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 24. jaanuari 2006. a
maksuotsusega nr 12-5/30 määrati AS-le Saurix Petroleum tasumiseks käibemaksu 2 946 500
krooni ja tulumaksu 6 714 190 krooni.
Maksuotsuses leiti, et AS Saurix Petroleum on tahtlikult esitanud valeandmeid 2001. aastal
osaühingutelt Vendonis, Bamberon, Loverprix, Sandercom, Univent, Sarneko ja Draupnir soetatud
kütuse ning remondi- ja marketingiteenuste kohta. Eelnimetatud äriühingud ei ole AS-le Saurix
Petroleum kütust müünud ega muid arvetel mainitud teenuseid osutanud. AS Saurix Petroleum ei ole
tõendanud maksuhaldurile ka vastupidist. Äriühingute nimel esitatud arveid kasutas AS Saurix
Petroleum oma raamatupidamisarvestuses kulude suurendamiseks ning tasumisele kuuluva
käibemaksu vähendamiseks.
Seoses soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksuga märgiti maksuotsuses, et tehingute puhul
osaühingutega Bamberon, Draupnir, Sarneko ja Univent on AS Saurix Petroleum jätnud täitmata
hoolsuskohustuse - puuduvad lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, kütuse vastavussertifikaadid
ja täitmata on Rahapesu tõkestamise seadusest tulenevad isikusamasuse tuvastamise nõuded. Seoses
tulumaksukohustusega märgiti maksuotsuses, et tehingud nimetatud äriühingutega olid fiktiivsed -
pole tõendatud tegelik müüja ja seega tegelik majandustehing. Maksuotsuses ei väidetud, et AS
Saurix Petroleum pole saanud vaidlusalustel arvetel näidatud kaupa.
2. AS Saurix Petroleum kaebuses paluti tühistada PMTK 24. jaanuari 2006. a maksuotsus nr 12-
5/30 ja teha PMTK-le ettekirjutus maksuotsusega määratud maksusumma tagastamiseks AS-le Saurix
Petroleum koos maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 116 ettenähtud intressidega. Kaebust põhjendati
järgmiselt:
1) AS Saurix Petroleum tehingud maksuotsuses märgitud äriühingutega on tegelikult toimunud, mida
kinnitavad ka neile äriühingutele väljastatud turuload kütuse müügiks ja OÜ Bamberon osas
kütusesertifikaadid; kõik rahalised arveldused on toimunud pankade kaudu, kusjuures pank on
tuvastanud tehingu teise poole ning seega on AS Saurix Petroleum hoolitsenud, et raha saaks kauba
müüja või teenuse osutaja, mitte tundmatu isik;
2) kütuse vastavussertifikaat on vajalik vaid kütuse kvaliteedi tõendamiseks ning vajadusel
ebakvaliteetse kütuse müüja väljaselgitamiseks;
3) kaebaja on oma hoolsuskohustuse täitnud ja ei pea vastutama müüja võimalike rikkumiste eest;
4) tulumaksu määramine on väär seetõttu, et maksuhaldur ei vaidlusta soetatud kütuse olemasolu ja
selle kaebaja ettevõtluses kasutamist;
5) maksu määramine on tulenevalt MKS § 98 lg-st 1 aegunud;
6) tulumaksu osas on tegemist majandusliku topeltmaksustamisega.
3. Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2008. a otsusega jäeti AS Saurix Petroleum kaebus
rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt:
1) maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla
maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele
kuuluv maksusumma. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma
vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti;
2) kaebaja väide, et maksuotsus on õigusvastane põhjusel, et maksuhaldur on omistanud kütuse
vastavussertifikaatidele ebaõige tähenduse, ei tugine maksuotsuses tegelikult tuvastatud asjaoludele
ning on eksitav;
3) AS Saurix Petroleum ei ole maksuhalduri järeldusi omapoolsete tõenditega kummutanud.
Maksuhaldur põhistab oma järeldusi kogumis kokkulangevate tõendite ja loogiliste seostega. AS
Saurix Petroleum ei ole aga täitnud oma tõendamiskoormist MKS § 150 lg 1 järgi;
4) maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust pole AS Saurix Petroleum kõrvaldanud, ta pole
järginud kaasaaitamiskohustust ega arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega. Maksupettuse
puhul on alati tegemist tahtliku maksuõigusrikkumisega, mistõttu ei tõusetu küsimust kolmeaastasest
aegumistähtajast;
5) kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on tehtud väljamakse
ettevõtlusega mitteseotud kulutus. Käesolevas asjas on tulumaksu osas ettekirjutuse aluseks asjaolu,
et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine
kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust;
6) maksuotsuses märgitud äriühingud ei ole AS-le Saurix Petroleum kütust müünud. Tuvastatud on
kaebaja seotus maksukohustust alusetult vähendava skeemiga, millest ta pidi olema teadlik.
4. AS Saurix Petroleum apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada osas, millega
kohus jättis rahuldamata vaidlustatud maksuotsuse tühistamise nõude tehingutelt OÜ-dega Vendonis,
Bamberon, Univent, Sarneko ja Draupnir täiendava käibe- ja tulumaksu määramise osas ning teha
uus otsus, millega rahuldada selles osas kaebus. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
1) halduskohus on andnud ebaõige hinnangu vedelkütuse vastavussertifikaatidele;
2) käesolevas asjas on kinnitust leidnud, et müügiarvete tasumine toimus müüjate pangakontodele
sularahata arvelduste korras. Seega pidanuks halduskohus asuma seisukohale, et apellandi
hoolsuskohustus tehingupartneri kontrollimisega seotud osas on täidetud;
3) nii maksuhaldur kui ka halduskohus tuginevad oletustele. Asjas kogutud tõendid, mis viitavad
apellandi tehingupartnerite ebakorrektsele käitumisele müüjatena, ei too iseenesest kaasa täiendavat
maksukohustust apellandile. Asjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid apellandi seotust
väidetava maksupettusega;
4) apellant oli vaidlusalustes majandustehingutes heauskne ostja. Apellandil ei olnud alust kahelda
oma tehingupartnerite usaldusväärsuses. Kütus, mida nad müügiks pakkusid, vastas
kvaliteedinõuetele. Esitatud arved vastasid arvetele kehtestatud nõuetele. Ühelgi juhul ei olnud
apellandil põhjust oletada, et kütuse müünud äriühingud ei ole tegelikud müüjad. Ostetud kütus on
apellandi poolt edasi müüdud, mistõttu puudub alus piirata käibemaksu mahaarvamise õigust;
5) ostetud kütuse on apellant edasi müünud, seetõttu ei ole põhjendatud tulumaksu määramine OÜ-de
Vendonis, Bamberon, Univent, Sarneko ja Draupnir arvete alusel neile äriühingutele tehtud
väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt;
6) asjas kogutud ja hinnatud tõendid ei võimalda teha sellist järeldust, et apellant on
maksuõigussuhtes ebapiisavalt järginud hoolsuskohustuse nõudeid;
7) maksusumma määramise aegumistähtaeg oli juba möödunud. Ettevõtlusega mitteseotud kulude
deklareerimise kohustus 2001. a detsembris tehtud väljamaksetelt saabus 10. jaanuaril 2002.
Revisjoni alustamisega ei peatunud ka maksusumma määramise aegumine, sest maksusumma
määramine oli aegunud juba enne revisjoni algust.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2009. a otsusega tühistati halduskohtu otsus osas, mis käsitles
käibe- ja tulumaksu määramist seoses tehingutega osaühingutega Bamberon, Univent, Sarneko ja
Draupnir. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega tühistas vaidlustatud maksuotsuse
nimetatud tehingute osas.
Seoses tulumaksukohustusega asus ringkonnakohus seisukohale, et maksuotsuse õiguspärasuse
kontrollimiseks tuleb tuvastada, kas kaebaja teadis või oli tal teave asjaolude kohta, mis viitavad
sellele, et vaidlusalustel arvetel näidatud isik pole kütuse tegelik müüja. Seejuures tuleb maksupettust
puudutavate väidete osas asuda seisukohale, et tulumaksu määramine on õige, kui
maksukohustuslane ei käitunud heauskselt ning kütust pole kas üldse soetatud või on seda soetatud
isikult, kelle kohta kaebaja teadis, et too ei ole arve esitajaks. Käesolevas asjas ei väida maksuhaldur,
et oleks tõendamist leidnud, et kütust tegelikkuses üldse ei soetatud.
Maksuhaldur ja halduskohus asusid sisuliselt seisukohale, et kaebaja osales maksupettuses. Seejuures
tuginesid maksuhaldur ja halduskohus asjaoludele, et puuduvad nii kütuse ostu-müügilepingud,
üleandmis-vastuvõtmisaktid kui ka kütuse vastavussertifikaadid. Samuti on maksumenetluses
tõendatud, et arve esitanud isikud tegelikkuses majandustegevusega ei tegelenud ja pangakontodele
kütuse eest tasuna kantud raha võeti välja sularahas.
Maksupettuse tuvastamiseks oleks vaja tuvastada nt makstud raha liikumine tagasi kaebajale, arve
esitanud isiku või kauba tegeliku müüja tihedad suhted kaebajaga, kaebaja teadlikkus sellest, et
ostetakse nn musta kütust vms. Neid asjaolusid, mis annaksid alust pidada kaebajat maksupettuse
osaliseks või pahauskseks ostjaks, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Maksumenetluses ega ka
kohtumenetluses pole tuvastatud, et apellandil oli andmeid selle kohta, et arvel näidatud tehingu teine
pool tegelikkuses kütust ei müünud ning kaebaja oli teadlik, et kütuse müüjaks on tundmatu kolmas
isik.
Seega ei ole maksuhaldur ega halduskohus tõendanud apellandi tahtlikku maksusumma tasumata
jätmist, mistõttu on möödunud maksusumma määramise aegumistähtaeg. Kolleegium on seisukohal,
et nende äriühingutega seotud tehingutelt tulumaksu määramine on õigusvastane. Kolleegium ei
selgita seetõttu ka küsimust, kas tulumaksu määramine nende äriühingute osas oli sisuliselt õige.
Teistsugune on olukord Vendonis OÜ osas. Vendonis OÜ juhatuse liige oli kaebaja finantsdirektori
vend. Vendonis OÜ-le arvete alusel tasutud summad on maksuotsuse kohaselt võetud pangakontolt
välja sularahas või kantud teiste nn riiulifirmade pangakontodele, kust need summad on sularahas
välja võetud. Maksumenetluses ei ole tuvastatud ning ka kohtumenetluses ei ole kaebaja näidanud,
kuidas Vendonis OÜ kütust soetas või et ta seda tegelikkuses üldse omandas. On alust arvata, et
kaebaja oli teadlik sellest, et Vendonis OÜ ei saa kütust müüa. Ei ole usutav, et arvukate tehingute
puhul (kokku 2001. a 53 arvet) ei olnud kaebaja teadlik Vendonis OÜ-ga seotud asjaoludest. Kaebaja
pole ümber lükanud põhjendatud kahtlust, et ta osales maksupettuses või käitus muul viisil
pahauskselt.
Kuna maksusumma tahtlikku tasumata jätmist ei ole maksu- ega kohtumenetluses tõendatud seoses
tehingutega osaühingutega Draupnir, Sarneko, Univent ja Bamberon, on ka käibemaksu määramise
osas maksuotsus nende äriühingutega seotud tehingute osas õigusvastane maksu määramise aegumise
tõttu. Seetõttu kolleegium ei hinda maksukohustuslase hoolsusnõuete järgimist ega muid asjaolusid.
Maksuotsuse tühistamiseks ei ole alust Vendonis OÜ-ga väidetavalt tehtud tehingute osas, sest
tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos. Kaebaja kas osales maksupettuses või oli vähemalt
pahauskne kütuse ostmisel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. PMTK taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse osas, mis
käsitleb käibe- ja tulumaksu määramist AS Saurix Petroleum tehingutelt osaühingutega Draupnir,
Sarneko, Univent ja Bamberon ning saadaks asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale või teisele
ringkonnakohtule.
Kassaator väidab, et ka maksusumma määramise aegumise kolmeaastane tähtaeg polnud
osaühingutega Sarneko ja Bamberon tehtud tehingute osas möödunud. Maksusumma määramise
aegumine peatus tulenevalt MKS § 99 lg 1 p-st 3 alates revisjoni alustamise päevast - s.o alates
31. maist 2004. Osaühinguga Sarneko tehtud tehingutelt tuli tulumaks ja käibemaks deklareerida
2001. aasta juunis ja osaühinguga Bamberon tehtud tehingutelt sama aasta augustis.
Kassaator on seisukohal, et AS Saurix Petroleum tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidumine on
tuvastatud, mistõttu tuleks kohaldada kuueaastast aegumistähtaega. Maksuhaldur väidab, et kaebaja
pole vaidlusalustel arvetel näidatud äriühingutelt kaupu saanud, mistõttu puudub õigus käibemaksu
mahaarvamiseks. Kaebaja on rikkunud hoolsuskohustust, sest Energiaseaduse § 17 alusel tuli kütuse
ostmisel koostada kirjalik leping, selliseid lepinguid aga esitatud pole. Puuduvad ka kütuse
vastavussertifikaadid ja saatelehed. Maksuhaldur leiab, et need asjaolud kogumis kinnitavad, et AS
Saurix Petroleum pidi olema teadlik müüjate poolt esitatud arvete võimalikust fiktiivsusest.
Hoolsuskohustuse selline rikkumine saab olla üksnes teadvustatud ja tahtlik, mistõttu on ka maksude
tasumisest kõrvalehoidumine tahtlik. Selline järeldus on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi
otsustes asjades nr 3-3-1-34-06 (p 14) ja 3-3-1-32-09 (p 12) selgitatud põhimõtetega.
7. AS Saurix Petroleum vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Revisjon viidi läbi 31. maist 2004 kuni
24. jaanuarini 2006, s.o ühe aasta ja kaheksa kuu jooksul, kusjuures revisjoniakt toimetati kaebajale
kätte ja lõppvestlus viidi läbi 2005. aastal, maksuotsus aga tehti 2006. aastal. Riigikohtu
halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-43-08 tehtud otsuse punktis 9 selgitanud, kuidas kohaldada MKS
§ 99 lg-t 2, millega on sätestatud erand aegumise peatumise üldpõhimõttest. Seega lõppes aegumise
peatumine 31. detsembril 2005. Kui kaebaja ongi rikkunud hoolsuskohustust, ei saa ainuüksi sellest
teha järeldust, et nimetatud rikkumine on tahtlik ja sellest omakorda järeldada, et kaebaja ongi
maksude tasumisest tahtlikult kõrvale hoidunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, maksu tasumise
kohustuse tahtliku täitmata jätmise korral aga kuus aastat, kusjuures aegumistähtaeg algab selle
maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitati valeandmeid.
Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne
aegumistähtaja möödumist (MKS § 98 lg 4 teine lause).
Seega on kassatsioonkaebuse lahendamisel kõigepealt oluline, kas kohaldamisele kuulub kolme- või
kuueaastane aegumistähtaeg.
9. Tahtluse ehk subjektiivse külje küsimusi on kolleegium selgitanud ka varem.
Kolleegium on asunud seisukohale, et maksudest kõrvalehoidumine MKS § 84 mõttes saab olla vaid
tahtlik tegevus (3-3-1-62-06, p 13), et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei
saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole
sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest
kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise
eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine (3-3-1-57-08, p 13; 3-3-1-52-09, p 15; 3-3-1-
23-09, p-d 14 ja 15). Asjas nr 3-3-1-54-01 (p 2) on kolleegium leidnud, et tahtlus võib tuleneda
ettekirjutuse aluseks oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas
kogutud tõenditest.
Need seisukohad on rakendatavad tahtluse väljaselgitamisel ka aegumistähtaja puhul.
10. Tahtluse väljaselgitamisel võivad olla kasutatavad ka need kolleegiumi varasemad seisukohad,
mida on avaldatud seoses osavõtuga maksupettusest.
Asjades nr 3-3-1-39-03 (p-d 11 ja 12) ning 3-3-1-50-03 (p-d 9 ja 10) on kolleegium selgitanud, et
asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on
käibemaksu maha arvanud alusetult. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene aga juhtumile,
kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Niisuguse kahtluse korral
tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud
äriühinguga siiski toimunud. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise
poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu
juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt
maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma
tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu.
Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete
tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike
isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata
ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.
Kolleegiumi arvates võib aegumistähtajaga seoses lugeda tahtluse tuvastatuks ka juhtumil, kui
maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et maksukohustuslane osaleb maksupettuses ja
maksukohustuslane pole sellist kahtlust kõrvaldanud, jättes oma kaasaaitamiskohustuse täitmata.
11. Kolleegium on asjades nr 3-3-1-34-06 (p-des 13 ja 14) ning 3-3-1-47-06 (p-des 9 ja 10) asunud
seisukohale, et kui hiljem selgub, et maksuarvestuses märgitud isik pole tegelik müüja, sõltub
maksukohustus sellest, kas maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku
müüjaga. Tingimus "pidi teadma" tähendab, et maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis
viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga.
Kolleegiumi arvates võib asjaolust, et ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga,
aegumistähtaja kindlakstegemisel järeldada, et ostja käitus tahtlikult.
12. Selles asjas leiab maksuhaldur, et ta on tuvastanud maksude tasumisest tahtliku
kõrvalehoidumise, mistõttu tuleks kohaldada kuueaastast aegumistähtaega. Asjaolud, mis
maksuhalduri arvates kogumis kinnitavad, et AS Saurix Petroleum pidi olema teadlik müüjate
esitatud arvete võimalikust fiktiivsusest, puudutavad müüjaid ja nende käitumist ning
hoolsuskohustuse täitmist AS Saurix Petroleum poolt, mitte aga seda, kuidas ja mispärast pidi AS
Saurix Petroleum olema teadlik vaidlusaluste arvete fiktiivsusest.
Kolleegium selgitab, et hoolsusnõuete eiramisest ei tulene järeldus, et maksude tasumisest hoiduti
tahtlikult. Hoolsusnõuete eiramine võib olla oluline seoses käibemaksuarvestuse ja
käibemaksukohustuse täitmisega, mitte aga tahtluse väljaselgitamisega. Ainuüksi nendest asjaoludest,
mis puudutavad müüjat ja tema tegevust ning hoolsusnõuete järgimist ostja poolt, ei tulene ka nende
kogumis järeldus, et ostja on maksude tasumisest hoidunud tahtlikult. Ka siis, kui oleks tuvastatud, et
hoolsusnõudeid eirati tahtlikult, ei saaks sellestki asjaolust teha järeldust, et maksude tasumisest
hoiduti tahtlikult. Näiteks ei saa kütuse vastavussertifikaadi puudumisest teha järeldust, et maksude
tasumisest hoiduti tahtlikult, hoolimata sellest, et sertifikaadi puudumine on tingitud soovist müüa
nõuetekohaselt kontrollimata kvaliteedi ja päritoluga kütust ehk hoolsusnõuete tahtlikust eiramisest.
13. Eeltoodud põhjustel ja tuginedes kolleegiumi varemavaldatud seisukohtadele, on õige
ringkonnakohtu järeldus, et maksuhaldur pole põhjendanud, et AS Saurix Petroleum teadis või pidi
teadma, et vaidlusaluste tehingute puhul pole tegemist tegeliku müüjaga. Seega kuulub kohaldamisele
kolmeaastane aegumistähtaeg ja maksuhalduri kassatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.
14. MKS § 99 lg 1 p 3 alusel peatub maksusumma määramise aegumine revisjoni ajaks, alates
revisjoni alustamise päevast kuni revisjonitulemuste põhjal tehtud maksuotsuse kättetoimetamise
päevani. MKS § 99 lg 2 teine lause aga sätestab: "Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud
juhul lõpeb aegumine hiljemalt revisjoni lõppvestluse või viimaste revisjonitoimingute tegemise aasta
31. detsembril, kui samal aastal möödub või on möödunud käesoleva seaduse §-s 98 nimetatud
tähtaeg." Seda sätet on kolleegium selgitanud asja nr 3-3-1-43-08 lahendamisel (otsuse p-d 9-11), kus
kolleegium leidis, et tegemist on aegumistähtaja lõppemist sätestava normiga, mitte aga aegumise
peatumist sätestava normiga.
15. Kuna ringkonnakohus pole maksusumma määramise aegumist käsitledes pööranud tähelepanu
aegumise peatumisele ja aegumistähtaja lõppemise erialustele, tuleb ringkonnakohtu otsus
kassatsioonkaebuse alusel (vt otsuse p 6) tühistada tehingute osas osaühingutega Sarneko ja
Bamberon. Ringkonnakohus on jätnud sisuliselt põhjendamata otsuses esitatud seisukoha
maksusumma määramise aegumise kohta.
16. Kontrollides maksusumma määramise õigsust osaühingutega Sarneko ja Bamberon tehtud
tehingute osas, tuleb ringkonnakohtul arvestada, et ostja hoolsuskohustuste maht ja nende kohustuste
eiramise tagajärjed on tulumaksu ja käibemaksu puhul erinevad.
Asjas nr 3-3-1-34-06 (otsuse p 15) selgitas kolleegium, miks hoolsusnõuete täitmine seoses müüja
isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline. Kui aga ostja teadis või pidi teadma, et tegemist
pole tegeliku müüjaga, siis oleks maksuhalduril õigus lugeda sellisele müüjale makstud tasu
tahtlikuks maksu tasumisest kõrvalehoidumiseks ja maksustada see kui ettevõtlusega mitteseotud
kulutus (3-3-1-47-06, p-d 9-11). Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka
kauba või teenuse iseärasusi ning selliste kaupade või teenuste müügi puhul nõutavaid või
tavapäraseid tingimusi (3-3-1-52-03, p 12).
17. Eriti oluline on hoolsusnõuete täitmine käibemaksuarvestuses ja käibemaksu tasumisel seoses
müüja isiku tuvastamisega. Kolleegium on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud ja selgitanud ka
põhjusi, miks just käibemaksuga seoses on müüja isiku tuvastamine vajalik (vt nt nr 3-3-1-32-09).
Asjas nr 3-3-1-34-06 (p 12) on kolleegium selgitanud, et kui maksukohustuslane on eiranud
hoolsusnõudeid, mille järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole
tegeliku müüjaga, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane.
18. Ekslik oleks seisukoht, et maksukohustuse suurus sõltubki hoolsusnõuete täitmisest. Selline
seisukoht viiks lõppkokkuvõttes järelduseni, et hoolsusnõuete eiramise eest karistatakse maksude
määramisega. Hoolsusnõuete täitmine on vajalik täiendavate tõendite kogumiseks olukorras, kus
maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus tehingute toimumise või nende tingimuste osas. Sellise
põhjendatud kahtluse eiramine poleks maksuõigussuhete tuvastamisel kooskõlas maksustamise ja
maksumenetluse põhimõtetega. Hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et
tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et
tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust tuleb maksuhalduri
põhjendatud kahtluse alusel mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle
soodsat maksuõiguslikku asjaolu.
19. Kütuse vastavussertifikaadi tähendust vedelkütuse ostu-müügitehingute maksustamisel on
kolleegium käsitlenud asja nr 3-3-1-40-03 (p-d 12 ja 13) lahendamisel. Asjas nr 3-3-1-34-06 (p 16)
märkis kolleegium: "Seejuures on AS XXXXX XXXXXX eiranud hoolsusnõuet ja ostnud
vedelkütust saamata kaasa nõutavat vastavussertifikaati, mis võimaldaks muuhulgas tuvastada ka
tegelikku müüjat. Neil asjaoludel ei võinud AS XXXXX XXXXXX põhjendatult eeldada, et OÜ
Martecom on vaidlusaluse vedelkütuse tegelik müüja." Ka selles asjas võib hoolsusnõuete eiramine
AS Saurix Petroleum poolt viia käibemaksu osas järelduseni, et oma hooletuse tõttu ei suuda ta
kõrvaldada maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et osaühingud Sarneko ja Bamberon pole tegelikud
müüjad. Kuna käibemaksu puhul on müüja kindlakstegemine maksuõiguslikult oluline, siis tähendaks
selline järeldus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusvastasust.
20. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad
tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Seetõttu võib sama tehingut hinnata
tulumaksuarvestuses teisiti kui käibemaksuarvestuses (3-3-1-50-03, p 11). Ka selles asjas tuleb
ringkonnakohtul hinnata vaidlusaluseid tehinguid eraldi käibemaksu ja tulumaksu osas.
21. MKS § 57 lg 1 alusel peab maksukohustuslane pidama raamatupidamisarvestust, mis sama
paragrahvi lõike 3 järgi tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade
maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. MKS § 58 alusel on maksukohustuslane
kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast
tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamise või saamisele,
toimiku või dokumentide kogumise puhul viimase sissekande tegemisel järgneva aasta 1. jaanuarist
arvates.
Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 paneb raamatupidamiskohustuslasele kohustuse dokumenteerida
kõiki majandustehinguid. Sama seaduse § 12 lg 2 kohustab raamatupidamiskohustuslast säilitama
äridokumente seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Samad põhimõtted, v.a lepingute
säilitamistähtaeg, olid sätestatud ka enne 1. jaanuari 2003 kehtinud Raamatupidamise seaduse § 4
lg 1 p-des 2 ja 5. Sama seaduse § 40 lg 2 alusel tuli lepinguid säilitada 10 aastat.
Ka 1. juulini 2003 kehtinud Energiaseaduse § 17 alusel tuli vedelkütuse ost-müük vormistada
kirjaliku lepinguga.
Seega pidi AS Saurix Petroleum koostama ja säilitama vedelkütuse ostu-müügilepinguid. Selliste
lepingute puudumine tähendaks, et AS Saurix Petroleum on rikkunud maksukohustuse
väljaselgitamisel olulisi dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise nõudeid, samuti
hoolsusnõudeid.
22. Asjas nr 3-3-1-51-04 (p 14) leidis kolleegium, et kui maksukohustuslane on dokumentide
säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus. Seega tähendab
dokumentide säilitamise kohustuse rikkumine maksukohustuslase tõendamiskoormuse suurenemist,
mitte aga maksuhalduri uurimiskoormuse suurenemist.
23. Aegumistähtaja ebaõige kohaldamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, mis käsitleb
käibe- ja tulumaksu määramist tehingutelt osaühingutega Sarneko ja Bamberon. Asi tuleb saata uueks
läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann