3-2-1-157-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-157-09

Määruse kuupäev

Tartu, 19. jaanuar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Fazer Eesti Aktsiaseltsi avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-20922

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Siiri Jämsä määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Fazer Eesti Aktsiaselts (registrikood 10057691), esindaja

vandeadvokaat Mare Põldre

Kostja Siiri Jämsä (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Paul Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

4. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-20922

lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas.

2. Teha tühistatud osas uus määrus.

3. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Avaldus rahuldada osaliselt.

4.2. Mõisa Siiri Jämsält (isikukood xxxxxxxxxxx) Fazer Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja

menetluskulu 9589 (üheksa tuhat viissada kaheksakümmend üheksa) krooni 90 senti.

4.3. Menetluskulud tuleb tasuda Fazer Eesti Aktsiaseltsi kontole nr 221001149888 Swedbankis.

4.4. Jätta Siiri Jämsält välja mõistmata Fazer Eesti Aktsiaseltsi tasutud kassatsioonikautsjon

400 krooni.

4.5. Kohustada Siiri Jämsät tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses alates määruse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada Siiri Jämsäle määruskaebuselt 22. oktoobril 2009. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus jättis 23. oktoobri 2007. a otsusega rahuldamata Siiri Jämsä (edaspidi hageja)

hagi Fazer Eesti Aktsiaseltsi (edaspidi kostja) vastu ning kostja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a otsusega.

2. Kostja esitas 8. mail 2008 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse

kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulu 80 253 krooni (koos käibemaksuga

94 699 krooni), kassatsioonikautsjon 400 krooni ja postikulu 89 krooni 90 senti.

3. Hageja esitas kostja avaldusele vastuväite. Põhjendatud on hüvitada kostjale 9589 krooni,

s.o postikulud ja lepingulise esindaja kulu kuni piirmäärani. Hagejal ei ole kohustust hüvitada

kostjale kautsjoni. Kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb

juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse

15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärast.

4. Harju Maakohtu kohtunikuabi mõistis 20. aprilli 2009. a määrusega hagejalt kostja menetluskulude

katteks välja 80 342 krooni 90 senti. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse mõista hagejalt

välja kostja tasutud kassatsioonikautsjon. Määruse kohaselt tuleb esindaja kulude väljamõistmisel

juhinduda Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärast. Kostja

taotletud kulud vastavad kehtestatud piirmäärale. Kuna kostja ja tema lepinguline esindaja on

käibemaksukohuslased ning kostja ei ole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, ei pea hageja hüvitama kostjale käibemaksu. TsMS § 149 lg 11 järgi ei ole hagejalt

võimalik välja mõista kostja tasutud kautsjoni.

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada määruse osas, millega

mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 80 342 krooni 90 senti. Maakohus tõlgendas

vääralt TsMS §-s 175 sätestatut ja kohaldas vale piirmäära. Asjas kohaldub tsiviilasja menetlemise

ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306. Maakohus ei analüüsinud

kostja esitatud kuludokumente. Kostja esitatud kuludokumentidest on ainult üks seotud selle

tsiviilasjaga.

6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus juhindus õigesti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a

määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmääradest. Menetluskulude kindlaksmääramine on menetlustoiming, mis tehakse

TsMS § 6 alusel toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Määruse nr 137 § 2 kohaselt on

mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu määratud hagihinnast, lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt

200 000 krooni. Seega ei ületa hagejalt väljamõistetud kostja esindaja tasu piirmäära. Esindaja tasu ei

ole kohtuasja keerukust, menetluse kestust ja mahtu arvestades ülemäära suur.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja

teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 9500 krooni.

Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti alates 4. septembrist 2008 kehtivaid lepingulise

esindaja kulude sissenõudmise piirmäärasid. Asjas kohalduvad menetlustoimingute ajal kehtinud

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärad. Selle määruse

järgi saab hagejalt välja mõista 9500 krooni. Samuti ei pööranud ringkonnakohus tähelepanu kostja

kuludokumentidele ega hinnanud kulude vajalikkust ja põhjendatust. Osal kostja esitatud arvetest ei

ole seost selle tsiviilasjaga.

9. Kostja ei vaidle hageja määruskaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb

TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

esindajakulude väljamõistmise osas. Tühistatud osas on TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel võimalik teha

uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja 9500 krooni esindajakulusid.

11. Kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes

osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas,

millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu kohtunikuabi määruse, millega mõisteti hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulu 80 342 krooni 90 senti, sh lepingulise esindaja kulu 80 253 krooni

ja postikulu 89 krooni 90 senti. Hageja ei vaidlusta ringkonnakohtu määrust osas, millega

ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu kohtunikuabi määruse kostja tasutud kautsjoni

väljamõistmise ja viivise tasumise kohustuse osas.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuli lähtuda

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud kulude sissenõudmise

piirmääradest, mis kehtisid tsiviilasja läbivaatamise ja menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise

ajal, või menetluskulude kindlaksmääramise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a

määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradest. Sellest, kumb määrus asjas kohaldub, sõltub hagejalt

väljamõistetavate menetluskulude suurus.

Alates 12. septembrist 2008 kehtiva Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137

kehtestati kõrgemad lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad, kui olid sätestatud määruses nr 306. Riigikohus on 15. oktoobri 2009. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 väljendanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Sama seisukohta on Riigikohus

kinnitanud ka 9. novembri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 ja 8. detsembri 2009. a

määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-09. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.

13. Hageja esitas hagiavalduse 7. augustil 2006. Maakohus jättis hagi 23. oktoobri 2007. a otsusega

rahuldamata. Maakohtu otsus jõustus ringkonnakohtu 14. aprilli 2008. a otsusega. Seega said pooled

arvestada menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse

15. detsembri 2005. a määrusega nr 306. Kostja soovib hüvitist nende toimingute eest, mis tehti

määruse nr 306 kehtivusajal, mitte määruse nr 137 kehtivusajal.

Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, paludes temalt välja mõista

30 000 krooni. Tsiviilasja hind oli seega 30 000 krooni. Tsiviilasjas hinnaga kuni 30 000 krooni sai

määruse nr 306 § 1 lg 1 järgi maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks olla

9500 krooni.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas taotluse hagejalt 80 342 krooni 90 sendi õigusabikulu

(koos käibemaksuga 94 699 krooni) väljamõistmiseks. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on

põhjendatud kohaldada määruse nr 306 maksimummäära 9500 krooni. Hageja väide selle kohta, et

osa kostja taotlusele lisatud õigusabiarvetest ei ole seotud selle tsiviilasjaga, ei ole kolleegiumi

arvates põhjendatud.

14. Ringkonnakohus jättis õigesti muutmata maakohtu kohtunikuabi määruse osas, millega hagejalt

mõisteti kostja kasuks välja postikulud 89 krooni 90 senti. Postikulud on TsMS § 143 p 41 järgi asja

läbivaatamise kulud, mis on hagejalt TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult kostja kasuks välja

mõistetud. Postikulude väljamõistmisele ei ole hageja määruskaebuses vastuväiteid esitanud.

15. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata praeguse määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid.

16. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Eino Tamm. Hageja

on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

määruskaebuse rahuldamise korral tagastada hagejale.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik