3-3-1-81-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-81-09

Määruse kuupäev

19. jaanuar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Justiitsministeeriumi toimingute

õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-1355

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Romeo Kalda määruskaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 22. juuni 2009. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 18. augusti

2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1355.

Vabastada Romeo Kalda riigilõivu tasumisest halduskohtule kaebuse esitamisel haldusasjas

nr 3-09-1355.

Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 19. juunil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi toimingute

- kaebaja pöördumistele tähtaegses vastamata jätmises - õigusvastasuse tuvastamiseks ning

ettekirjutuse tegemiseks pöördumistele vastamiseks. Kaebuse kohaselt esitas R. Kalda

justiitsministrile 16. detsembril 2008 kaebuse ja 31. märtsil 2009 avalduse, kuid talle ei vastatud.

Mittevastamine rikub kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 14 tulenevat õigust heale

haldusele ning on vastuolus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega (MSVS).

Koos kaebusega esitas R. Kalda taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on

kaebaja maksujõuetu, kuna ta on kinnipeetav ja ei tööta vanglas, sugulaste saadetud raha kulub

vanglas hädavajaliku soetamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 22. juuni 2009. a määrusega jäeti R. Kalda menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja anti kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Määruse

põhjenduste kohaselt nähtub Viru Vangla vastusest kohtu järelepärimisele, et R. Kalda isikuarvel on

19. juuni 2009. a seisuga vaba raha 266 krooni ja 54 senti ning seega on kaebajal piisavalt vahendeid

riigilõivu tasumiseks.

3. R. Kalda esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja riigilõivu

tasumisest vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jõudnud vaidlustatud

määruses ebaõigele järeldusele, et kaebaja isikuarvel oli 19. juunil 2009 vaba raha 266 krooni ja 54

senti. Tegelikult oli kaebaja isikuarvel kaebuse esitamise ajal vaba raha ainult 15 krooni ja 54 senti.

Viru Vangla esitas kohtule ebaõigeid andmeid, teades, et 16. juunil 2009 oli kaebajale väljastatud

kauplusest 251 krooni eest kaupa ning see summa oli poe avalduse alusel broneeritud alates

11. juunist 2009. Kaebaja on vaatamata tema vanglaarvel liikuvale vähesele rahale maksujõuetu ning

kaupluses tehtud kulutused ei olnud ebamõistlikud ja maksujõuetust tahtlikult esile kutsuvad.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 18. augustil 2009. a R. Kalda määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja maksevõime kaebuse esitamisel ei ole küll tõendatud, kuid kaebaja

on muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksujõuetuks ning riigilõivust vabastamata jätmine ei jäta

kaitseta kaebaja olulisi õigusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. R. Kalda esitas määruskaebuse, milles palub halduskohtu ja ringkonnakohtu määruste

tühistamist ning riigilõivust vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole R. Kalda

muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksujõuetuks ning riigilõivust vabastamata jätmine jätab kaitseta

kaebaja olulised õigused.

R. Kalda 15. juunil 2009 hügieenitarvetele tehtud kulutused olid 100 krooni osas hädavajalikud, sest

kaebajal puudub Viru Vangla direktori käskkirjaga 31. märtsil 2009 nr 11-1/70 kinnitatud

"Kinnipeetavatele isikutele hügieenipakkide väljastamise juhendi" p 1.2 alusel õigus saada

hügieenipakke. Vaatamata sellele, et 151 krooni ulatuses ei olnud kulutused põhjendatud, ei oleks

nendele kulutustele tehtud rahasummast piisanud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks.

Justiitsministeerium ei ole vastanud kaebaja pöördumistele, mistõttu on rikutud kaebaja PS §-st 14

tulenevat õigust heale haldusele. Kaebajal on õigus saada Justiitsministeeriumilt vastuseid ning

riigilõivu tasumisest vabastamata jätmine jätab maksujõuetuse tõttu selle kaebaja jaoks olulise

põhiseadusliku õiguse kaitseta. Kaebaja õiguste kaitsmine on oluline ka seetõttu, et vältida olukordi,

kus Justiitsministeerium ei pea vajalikuks kinnipeetava kaebustele vastamist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada

isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on

maksujõuetu.

7. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebuse ja riigilõivust vabastamise taotluse esitamise hetkel oli

R. Kaldal vaba raha 15 krooni ja 54 senti (tl 19). Ka juhul, kui vastava järelepärimise tegemise ajal ei

kajastanud isikuarve 251 krooni suurust väljaminekut, puudus kaebajal faktiliselt siiski võimalus

riigilõivu tasumiseks. Sellisena on kaebaja käsitatav maksujõuetu isikuna HKMS § 91 lg 1

tähenduses.

8. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja on muutnud end ise mõjuva põhjuseta maksujõuetuks (tl 25

pöördel). Kolleegium ringkonnakohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Kolleegium on varem asunud

seisukohale, et ka kinnipeetavatel võib vaatamata nende ülalpidamisele riigieelarvest esineda

väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud ning maksujõuetust tahtlikult esile kutsuvad (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-55-07 ja halduskolleegiumi

6. veebruari 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-93-07).

Kaebaja ostetud kaupade loetelu sisaldab muu hulgas kaupu, millele kulutuste tegemine ei ole

põhjendatud (erinevad toiduained, sest toitlustamine on kinnipeetavatele tagatud). Lisaks on R. Kalda

15. juunil 2009 teinud ka põhjendatud kulutusi. R. Kalda kulutused hügieenitarvetele on põhjendatud,

sest R. Kaldal puudub õigus riigi poolt väljastatavatele hügieenipakkidele. Ka põhjendamatute ostude

sooritamata jätmisel 151 krooni ulatuses oleksid kaebajal puudunud piisavad rahalised vahendid

riigilõivu tasumiseks ning tuvastatav oleks olnud tema maksujõuetus.

9. Ringkonnakohus on leidnud, et kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine ei jäta kaitseta PS §-dest

14 ja 46 tulenevaid kaebaja olulisi huvisid, sest õigus saada kaebusele või märgukirjale vastust ei ole

antud olukorras piisavalt kaalukas. Kui avaldus sisaldas kaebaja jaoks olulist taotlust, oleks võinud

kaebaja pöörduda vahetult halduskohtusse ning esmalt märgukirjale vastamise nõudmine ei oleks

olnud vajalik. (Tl 26.)

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille järgi on kaebaja pöördunud kohtusse

vaid märgukirjale vastamise nõudes. Halduskohtule esitatud kaebuses on R. Kalda esitanud

õigusvastasuse tuvastamise nõude nii Justiitsministeeriumile 16. detsembril 2008 esitatud kaebuse kui

31. märtsil 2009 esitatud märgukirja suhtes (tl 1-3).

11. Samuti ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et riigilõivust vabastamata jätmine ei jäta kaitseta

kaebaja olulisi huvisid. Kolleegium on varasemalt leidnud, et maksujõuetu isiku riigilõivust

vabastamata jätmine saab toimuda vaid juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja

jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

6. veebruari 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-91-07).

12. PS §-s 14 sisalduva hea halduse põhimõtte kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine

seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. PS § 46 kohaselt on

igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuse, kohalike omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Vastamise korra kehtestab seadus. Nimetatud põhimõtetest tulenevat üldist

põhiõigust korraldustele ja menetlustele konkretiseerivad haldusmenetluse seadus ning erimenetluste

osas eriseadused. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud

vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile. VangS § 1¹ lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30

päeva jooksul. MSVS § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele viivitamata, kuid

mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt

vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse

vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.

13. Toimiku materjalidest ei nähtu, et Justiitsministeerium oleks R. Kalda 16. detsembri 2008. a

kaebusele ning 31. märtsi 2009. a märgukirjale vastanud. Kolleegium leiab, et R. Kalda kaitstavaks

õiguseks halduskohtule kaebuse esitamisel oli õigus kaebusele ja märgukirjale vastuse saamiseks. Et

seadus ei anna haldusorganile kaalutlusõigust selle osas, kas kaebustele ja märgukirjadele vastata,

tuleb pidada kaebaja õigust vastuseid saada oluliseks. Riigilõivust vabastamata jätmisel jääb kaebaja

seadusest tulenev õigus vastuste saamiseks kaitseta.

14. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses on R. Kalda taotlenud Justiitsministeeriumi toimingute

õigusvastaseks tunnistamist ja Justiitsministeeriumile ettekirjutuse tegemist pöördumistele

vastamiseks (tl 1). Kaebuse põhjenduste kohaselt on nimetatud taotluste eesmärk kaebusele ja

märgukirjale vastuste saamine ning edaspidi kahju hüvitamise nõude esitamine (tl 2). Kolleegium

leiab, et kui Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasus on tuvastatav, peab kohus õigusvastasuse

tuvastamise taotluse rahuldama ning kohustama Justiitsministeeriumit kaebusele ja märgukirjale

vastama.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium R. Kalda määruskaebuse ning vabastab ta riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel selles haldusasjas. Tartu Halduskohtu 22. juuni 2009. a määrus ja Tartu

Ringkonnakohtu 18. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1355 tuleb tühistada ja asi saata

menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann