3-2-1-149-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-149-09

Määruse kuupäev

Tartu, 13. jaanuar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Vahur Kivistiku hagi Owe Ladva vastu 339 670 krooni

69 sendi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-55607

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Owe Ladva määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Vahur Kivistik (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andres Vinkel

Kostja Owe Ladva (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Maksim Greinoman

Asja läbivaatamise kuupäev

14. detsember 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 2-08-55607 muutmata.

2. Menetluskulud jätta Owe Ladva kanda.

3. Määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahur Kivistik (hageja) esitas 27. augustil 2008. a hagi Owe Ladva (kostja) vastu 339 670 krooni

69 sendi väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 22. juuni 2009. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

339 670 krooni 69 senti. 27. augusti 2008. a määruse alusel tehtud hagi tagamise jättis maakohus

jõusse kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

3. Kostja esitas 22. juulil 2009 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas

maakohtu otsuse täies ulatuses ning palus ringkonnakohtul maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada

ning saata asi läbivaatamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kostja tasus riigilõivu

16 750 krooni.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. augusti 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja

kohustas kostjat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu seni tasutule lisaks veel

18 250 krooni. Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonkaebuses taotleb kostja maakohtu otsuse,

millega rahuldati Vahur Kivistiku hagi tema vastu 339 670 krooni 69 sendi väljamõistmiseks,

tühistamist täies ulatuses. Seega tuleb kostjal selliselt nõudelt tasuda alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva

riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt riigilõivu 35 000 krooni.

5. 7. septembril 2009 esitas kostja ringkonnakohtule taotluse tasumisele kuuluva riigilõivu summa

kohta ja/või täiendava tähtaja andmiseks. Kostja põhjendas oma taotlust asjaoluga, et

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu

avalduse esialgsel esitamisel maakohtule ning et hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu samas

summas kui kostja apellatsioonkaebuse esitamisel. Kostja märkis taotluses, et sõltuvalt tema taotluse

rahuldamisest või rahuldamata jätmisest esitab ta alternatiivse taotluse, millega palub anda talle

täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks kuni 30. septembrini 2009. a.

6. 10. septembri 2009. a kirjas kostjale märkis ringkonnakohus, et tähtaja pikendamise taotlust ei ole

alust rahuldada. Muu hulgas märkis ringkonnakohus, et kuna kostja tasus apellatsioonkaebuselt

riigilõivu osaliselt - 16 750 krooni -, on võimalik kostja apellatsioonkaebust menetleda nõuete osas

või nõude ulatuses, mille eest riigilõiv on tasutud. Ringkonnakohus palus kostjal kolme päeva jooksul

kohtule teatada, kas kostja soovib oma apellatsioonkaebuse läbivaatamist tasutud riigilõivule vastavas

osas. Juhul kui kostja seda soovib, palus ringkonnakohus sama tähtaja jooksul ka täpsustada, millises

osas kostja kaebuse läbivaatamist taotleb.

7. 11. septembril 2009. a kinnitas kostja kohtu 10. septembri 2009. a kirja kättesaamist.

8. 14. septembril 2009. a esitatud kirjalikus avalduses ringkonnakohtu 10. septembri 2009. a kirja

kohta leidis kostja jätkuvalt, et ta ei pea apellatsioonkaebuselt maksma riigilõivu rohkem, kui ta on

juba tasunud, sest riigilõiv on tasutud samas summas nagu hagiavalduse esitamisel. Kostja arvates

tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg-st 1. Kostja leidis endiselt, et

apellatsioonkaebus tuleks menetlusse võtta täies ulatuses. Samas märkis kostja, et kui kohus otsustab

võtta apellatsioonkaebuse menetlusse osaliselt, siis tuleks seda teha vastavalt praegu kehtivatele

riigilõivu määradele 175 000 krooni ulatuses. Kostja märkis, et ta on jätkuvalt seisukohal, et kui

vaieldakse riigilõivu suuruse õigsuse üle, peab kohus vaidluse lahendama ja andma tähtaja riigilõivu

puudu oleva osa tasumiseks. Sellest lähtudes tegigi kostja taotluse ringkonnakohtule, mitte ei

vaidlustanud ringkonnakohtu määrust, mis ei ole vaidlustatav.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 15. septembri 2009. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ning tagastas kaebuse kostjale.

Ringkonnakohus märkis, et TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kostja on apellatsioonkaebuselt

riigilõivu tasunud osaliselt ja kooskõlas TsMS § 147 lg-ga 41 tuleb niisugusel juhul kohaldada ka

sama paragrahvi lõikeid 3 ja 4. Kuna apellatsioonkaebuse nõuet ei ole suurendatud ning kaebust ei

ole laiendatud kohtuotsuse osadele, mille peale esialgu ei kaevatud, siis ei käi TsMS § 147 lg 4

vaidlusaluse asja kohta. TsMS § 147 lg 3 kohaselt, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu

tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses; kui

hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi

vaatamata.

Ringkonnakohus nõudis kostjalt riigilõivu puudu oleva osa tasumist. Kostja aga riigilõivu juurde ei

maksnud. Samas on vaidluse all rahaline nõue, mis on esitatud ühe summana, kuid mis koosneb

erinevatest hageja nõutavatest rahasummadest (OÜ-le Arhitektuuribüroo Pluss tasutud

207 222 krooni 20 senti, OÜ-le Leiterell tasutud 324 340 krooni, G4S Lõuna-Eesti AS-le tasutud

113 089 krooni 49 senti ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le tasutud 34 689 krooni

69 senti). Kostja tasutud riigilõivuga 16 750 krooni saaks kohus menetlusse võtta apellatsioonkaebuse

hinnaga kuni 150 000 krooni, sest 150 000 krooni ületavalt nõudelt tuleks riigilõivu tasuda seaduse

kohaselt 17 500 krooni. Seejuures tekiks kostjal õigus saada tagasi riigilõiv 1750 krooni, sest

150 000 krooni suuruselt nõudelt tuleb seaduse kohaselt tasuda lõivu 15 000 krooni. Kostja ei

tasunud aga riigilõivu konkreetselt hagisummas sisalduvalt rahanõudelt ega teatanud

ringkonnakohtule vaatamata talle tehtud ettepanekule, milliste haginõude osaks olevate rahasummade

osas ta esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamist taotleb. Kuna apellatsioonkaebuse esitamises

seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kostjal, mitte kohtul (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1, § 206 lg 1

teine lause, § 630 lg 1), siis ei saa kohus kostja eest otsustada, millise nõudeosa eest saaks lugeda

riigilõivu tasutuks ja millises osas oleks võimalik apellatsioonkaebus menetlusse võtta. Pealegi on

kostja 14. septembri 2009. a avalduses taotlenud apellatsioonkaebuse läbivaatamist täies ulatuses,

millest samuti võib järeldada, et kostja ei soovi kaebuse läbivaatamist üksnes mõne nõudesse kuuluva

rahasumma osas. Kostja teistsugust soovi ei järeldu ka avalduses esitatud mööndusest selle kohta,

millise summa eest tuleks lugeda lõiv tasutuks, kui kohus peaks siiski otsustama kaebuse osaliselt

menetlusse võtta. Seega ei ole võimalik apellatsioonkaebust osaliselt menetlusse võtta ja kaebus tuleb

jätta täielikult menetlusse võtmata. Kohase taotluse esitamise korral on kostjal õigus taotleda

menetlusse võtmata jäetud kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2).

Vastuseks kostja 7. septembri ja 14. septembri 2009. a taotlustele leidis ringkonnakohus, et viide

TsMS § 133 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest viidatud säte, mille kohaselt hagihind arvutatakse

põhinõude järgi, ei kohaldu. Tegemist on kaasomanike vaidlusega kaasomandile tehtud kulutuste

hüvitamise üle ja kõrvalnõudeid, mida hagihinna puhul arvestada, ei ole esitatud. TsMS § 137 lg 1

kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes,

arvestades kaebuse ulatust. Vaidlusaluses asjas ei olegi tsiviilasja hind kohtuastmeti muutunud, vaid

on nii esimese kui ka teise astme kohtu menetluses 339 670 krooni 69 senti ehk võrdne hagiavalduses

esitatud ning apellatsioonkaebuses vaidlustatud rahanõude suurusega. Pärast hagi esitamist esimese

astme kohtule on aga seadusandja sellelt tsiviilasja hinnalt tasuda tulevat riigilõivu suurendanud.

TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Asjaolu, et apellatsioonkaebuselt arvestatakse riigilõivu samade põhimõtete järgi kui esimese astme

kohtu menetlusse esitatud nõudelt, ei tähenda, nagu ei peaks riigilõivu maksma kehtiva lõivumäära

järgi.

Ringkonnakohus leidis, et määrus, millega apellatsioonkaebus käiguta jäetakse ja apellanti

kohustatakse puuduolevat riigilõivu tasuma, ei ole vaidlustatav (TsMS § 696 lg 1 esimene lause).

Küll on kõrgemas kohtuastmes vaidlustatav määrus, millega riigilõivu tasumata jätmise põhjendusel

jäetakse apellatsioonkaebus menetlusse võtmata (TsMS § 638 lg 9).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega

kohustada ringkonnakohut võtma apellatsioonkaebus menetlusse, või alternatiivselt tühistada

ringkonnakohtu määrus ja kohustada ringkonnakohut apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

küsimust uuesti läbi vaatama (TsMS § 701 lg 3).

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei soovinud kaebuse osalist läbivaatamist. 14. septembri

2009. a avalduses märkis kostja: "kui kohus otsustab võtta kaebuse menetlusse osaliselt, siis tuleks

seda teha vastavalt praegu kehtivatele riigilõivu määradele 175 000 krooni ulatuses". Seega soovis

kostja alternatiivselt just oma apellatsioonkaebuse osalist läbivaatamist. Kui kohtule oli kostja nõue

ebaselge, ei anna see alust jätta kaebust läbi vaatamata. Seda toetab ka TsMS § 147 lg 2. Praegusel

juhul on tegemist rahalise nõudega. Erinevalt nt vindikatsiooninõudest on võimalik rahaline nõue

rahuldada riigilõivuga kaetud osas. Selleks pidi ringkonnakohus käsitlema kõiki apellatsioonkaebuses

esitatud nõudeid ehk läbi vaatama selle tervikuna, kuid (põhjendatuse korral) rahuldama

apellatsioonkaebuse üksnes riigilõivuga kaetud osas, valides rahuldatava nõude omal äranägemisel.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsMS § 123, § 7 ning põhiseaduse (PS) § 15.

Ringkonnakohus leidis valesti, et menetluse ajal riigilõivu muutmise riisikot kannab riigilõivu tasuma

kohustatud menetlusosaline. See pole kooskõlas poolte võrdsuse põhimõttega ja PS §-ga 15 (kohtusse

pöördumise õigus). Viidates Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, leidis kostja, et

riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagi esitamisel kehtinud seadusest.

11. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja

kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et TsMS § 695 ning TsMS § 691 p 1 järgi tuleb jätta määruskaebus rahuldamata

ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

13. Asjas tuleb esmalt lahendada küsimus, missugustest riigilõivu määradest pidi ringkonnakohus

apellatsioonkaebuselt riigilõivu nõudes lähtuma. Ringkonnakohus on lähtunud alates 1. jaanuarist

2009 kehtivatest riigilõivu määradest. Kostja on tasunud riigilõivu 16 750 krooni ning leiab, et

riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal (s.o 27. augustil 2008)

kehtinud riigilõivu määradest. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud õigesti alates

1. jaanuarist 2009 kehtivaid riigilõivu määrasid. Esitades 22. juulil 2009 apellatsioonkaebuse ning

vaidlustades sellega täies ulatuses maakohtu 22. juuni 2009. a otsuse, millega kostjalt mõisteti hageja

kasuks välja 339 670 krooni 69 senti, pidi kostja tasuma apellatsioonkaebuselt alates 1. jaanuarist

2009 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt riigilõivu 35 000 krooni.

Kostja väide selle kohta, et tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09 oleks

ringkonnakohus pidanud võtma aluseks hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määra, ei ole

põhjendatud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09 tehtud Riigikohtu 29. septembri 2009. a määruse p 10

kohaselt tegi maakohus otsuse 12. detsembril 2008, st enne riigilõivuseaduse muudatuste kehtima

hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul.

Kolleegium leidis, et sellises olukorras tuleks arvutada riigilõivu enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse

esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse

esitanud.

Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja jooksul. Maakohus tegi otsuse 22. juunil 2009 ning kostja esitas apellatsioonkaebuse

22. juulil 2009. Ringkonnakohus kohaldas õigesti alates 1. jaanuarist 2009 kehtivaid riigilõivu

määrasid. Kostja väide, et ringkonnakohus kohaldas vääralt TsMS § 123, pole põhjendatud.

TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise

aeg. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et vaidlusaluses asjas ei ole tsiviilasja hind kohtuastmeti

muutunud, vaid muudetud on riigilõivu määrasid. Kuna kostja oleks pidanud maakohtu otsuse

vaidlustamiseks täies ulatuses tasuma riigilõivu 35 000 krooni, kuid tasus 16 750 krooni, nõudis

ringkonnakohus põhjendatult kostjalt lisaks veel 18 250 krooni riigilõivu tasumist.

14. Kostja leiab määruskaebuses, et ringkonnakohus pidi käsitlema kõiki apellatsioonkaebuses

esitatud nõudeid ehk läbi vaatama selle tervikuna ning põhjendatuse korral rahuldama

apellatsioonkaebuse üksnes riigilõivuga kaetud osas, valides rahuldatava nõude omal äranägemisel.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebuse

esitamises seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kaebuse esitanud poolel, s.o kostjal, mitte

kohtul. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse

käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja nõudis nelja erineva kulutuste

hüvitamise nõude kogusummast 1/2 hüvitamist. Eelnimetatud neli nõuet olid järgmised: OÜ-le

Arhitektuuribüroo Pluss tasutud 207 222 krooni 20 senti, OÜ-le Leiterell tasutud 324 340 krooni,

G4S Lõuna-Eesti AS-le tasutud 113 089 krooni 49 senti ja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-

le tasutud 34 689 krooni 69 senti. Maakohus rahuldas hageja nõude. Vaidlustades

apellatsioonkaebusega maakohtu otsuse ja tasudes riigilõivu 16 750 krooni, oleks kostja pidanud

täpsustama, millise konkreetse nõude osas ta kaebuse läbivaatamist taotleb. Ringkonnakohus on

praegusel juhul palunud kostjal kohtule teatada, kas ta soovib, et apellatsioonikohus arutaks tema

kaebust ulatuses, mis vastab tasutud riigilõivule 16 750 krooni, ja kui kostja seda soovib, tuleb kostjal

täpsustada, millises osas kostja kaebuse läbivaatamist taotleb. Kostja on ringkonnakohtule vastanud,

et ta palub võtta apellatsioonkaebuse menetlusse täies ulatuses ning kui kohus otsustab võtta

apellatsioonkaebuse menetlusse osaliselt, siis tuleks seda teha praegu kehtivaid riigilõivu määrasid

arvestades 175 000 krooni ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja ei ole sellega ringkonnakohtu nõuet

kaebust täpsustada täitnud. Soovides kaebuse osalist läbivaatamist, oleks kostja pidanud täpsustama,

milliste konkreetsete kulutuste osas ta kaebuse läbivaatamist taotleb. Seda pole aga kostja teinud.

Kuna kostja jättis vaatamata kohtu nõudmistele täpsustamata, milliste konkreetsete nõuete osas ja

missuguses ulatuses ta apellatsioonkaebuse läbivaatamist taotleb, ei pidanud ringkonnakohus andma

kostjale enam täiendavat tähtaega ning keeldus põhjendatult apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Muu hulgas märgib kolleegium, et ka tasutud riigilõivuga 16 750 krooni ei oleks saanud

ringkonnakohus võtta apellatsioonkaebust menetlusse kostja viidatud 175 000 krooni ulatuses, kuna

175 000 krooni suuruse tsiviilasja hinna puhul tuleb alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva

riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 17 500 krooni.

15. Kuna kostja määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

riigituludesse.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks