3-1-1-109-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-109-09

Otsuse kuupäev

7. jaanuar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

K. S. väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. juuli 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-7201

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

9. detsember 2009

Istungil osalenud isikud

Põhja Politseiprefektuuri esindajad Aare Hõbe ja Enely Kirss ning K. S.a kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. juuli 2009. a otsus K. S. väärteoasjas korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi ja saata

väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

18. märtsil

2009

koostas

Põhja

Politseiprefektuuri

kriminaalosakonna

korruptsioonikuritegude

talituse

politseivaneminspektor Signe Pärtel väärteoprotokolli, mille kohaselt töötab K. S. alates 14. oktoobrist 2008 Paldiski

linnasekretärina. Samuti on K. S. äriregistri andmetel 30. maist 2005 OÜ B. juhatuse liige ja 26. jaanuarist 2006 OÜ H.

juhatuse liige. Olles ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 1 mõttes ja kuuludes samaaegselt kahe äriühingu

juhtorganitesse, rikkus K. S. KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevaid töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid, pannes sellega toime KVS §

263 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Põhja Politseiprefektuuri 17. aprilli 2009. a otsusega karistati K. S.a KVS § 263 järgi 50 trahviühiku (3000 krooni) suuruse

rahatrahviga selle eest, et tema, töötades alates 14. oktoobrist 2008 Paldiski linnasekretärina ja tegutsedes samaaegselt OÜ B.

juhatuse liikmena, rikkus KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud töökoha- ning tegevuspiirangu nõudeid.

3. K. S. esitas Harju Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palus kaebuse esitaja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel vastavalt

VTMS § 30 lg 1 p-le 1.

4. Harju Maakohtu 9. juuli 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Maakohus leidis, et K. S. on käsitatav ametiisikuna

ja ta oli nii enne kui ka pärast linnasekretäri ametikohale nimetamist OÜ B. ainuosanikuks ning OÜ H. juhatuse liikmeks.

Vastavalt OÜ H. osanike otsusele kutsuti ta aga juhatuse liikme kohalt tagasi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt esitas

menetlusalune isik kuu aega pärast linnasekretärina tööle asumist Paldiski linnapeale taotluse, et jätkata tegutsemist OÜ-s B.,

milline taotlus rahuldati. Osaühingu B põhitegevusalaks on juriidiliste toimingute tegemine, mille tõttu ei kahjusta selles

ettevõttes töötamine teenistuskoha mainet ja sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Kuivõrd menetlusalusele isikule anti

nõusolek jätkata ettevõtjana tegutsemist, ei rikkunud ta KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevaid nõudeid. Nendel põhjustel ei vasta K.

S.-a käitumine KVS §-s 263 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1 Maakohus leidis KVS § 20 lg 3 alusel ekslikult, et menetlusaluse isiku tegutsemisel OÜ B juhatuse liikmena ei kaasne

korruptsiooniohtu. Selles paragrahvis sätestatakse töökoha- ja tegevuspiirangud sama seaduse § 4 lg 2 p-des 1-16 loetletud

ametiisikute suhtes. Linnasekretär on aga vaadeldav ametiisikuna KVS § 4 lg 1 mõttes, kellele laienevad sama seaduse §-st 19

tulenevad töökoha- ja tegevuspiirangud. Viimati märgitud sätte mõttes ei oma tähtsust korruptsiooniohu või teenistuskoha

maine kahjustamise võimalikkus. Vastavalt Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2007. a otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-92-06 on

KVS § 19 lg-s 2 sätestatud piirangud formaalse iseloomuga ja nende puhul puudub vajadus tõendada, milline korruptsioonioht

mingile töökohale või tegevusalale asumise tagajärjel tekkida võib või tekkis.

5.2 Lähtudes KVS § 19 lg-st 3 võib ametiisik tegutseda seaduses sätestatud tingimustel ettevõtjana, st olla füüsilisest isikust

ettevõtja ja äriühingu omanik. Samas ei tohi ta kuuluda äriühingu juhatusse ega tegeleda igapäevaselt ettevõtte

majandustegevusega. Sel põhjusel pole ametiasutusel võimalik anda ametiisikule nõusolekut äriühingu juhatuse liikmena

tegutsemiseks. Olukorras, kus ametiisik kuulub osaühingu juhatusse, rikub ta KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevat töökohapiirangut.

6. Kassatsioonivastuses palub K. S.-a kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hannes Olli jätta maakohtu otsuse muutmata ja

kassatsiooni rahuldamata ning hüvitada menetlusalusele isikule õigusabikulud 10 800 krooni suuruses summas. Vastustaja

hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et menetlusalune isik võis tegutseda äriühingute juhatuste liikmena, sest talle anti selleks

nõusolek. Kassaatori tõlgendus, mille kohaselt võib ametiisik nõusoleku saamisel olla samaaegselt füüsilisest isikust ettevõtja

või äriühingu omanik, kuid mitte juhatuse liige, on vastuolus korruptsioonivastase seaduse ning sama seaduse § 19 lg 3

mõttega. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu osanike eesmärgiks on tulu saamine. Võrreldes juhatuse liikmega on nende

isikute puhul huvide konflikti tekkimise tõenäosus suurem. Lisaks puudutavad linnasekretäri tööülesanded kohaliku

omavalitsuse sisemist töökorraldust ega ole suunatud kolmandatele isikutele. Seega ei kaasne menetlusaluse isiku tegutsemisel

ettevõtjana korruptsiooniohtu.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku

suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis

sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (vt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09 - RT III 2009, 17, 126, p 8).

Väärteoprotokolli kohaselt seisneb K. S.ale etteheidetav käitumine samaaegses linnasekretäri ametikohal töötamises ja

osaühingute B. ning H. juhtorganitesse kuulumises. Kohtuvälise menetleja otsuses on aga menetlusalusele isikule etteheidetava

teona kirjeldatud üksnes samaaegset linnasekretäri ametikohal töötamist ja OÜ B. juhatuse liikmeks olekut.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul saab eeltoodu pinnalt järeldada, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel K. S.-le

etteheidetava väärteo kirjeldust korrigeerinud, loobudes osaliselt temale varasema menetluse raames süüks arvatud käitumisest.

Kui kohtuväline menetleja loobub otsuses mingi teo menetlusalusele isikule süüksarvamisest, puudub väärteoasja arutaval

kohtul alus asuda selle konkreetse teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse või süülisusega seonduvaid küsimusi vaagima.

Nendel põhjustel ei saa asjakohasteks pidada maakohtu põhjendusi, milles osutatakse K. S.-a käitumisele seoses OÜ-ga H.

II

9. Menetlusalune isik leidis nii maakohtule esitatud kaebuses kui ka kassatsioonimenetluses, et tal puudub ametiseisund KVS §

3 lg 2 mõttes, mille tõttu ei laiene talle sama seaduse § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud piirangud. Vastuseks sellele väitele märgib

kriminaalkolleegium järgmist.

9.1 Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 2 kohaselt on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta

teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või

kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Käesolevas

väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et K. S. on Paldiski linnasekretärina teenistussuhtes kohaliku omavalitsusüksusega. Vastavalt

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-le 6, § 34 lg-le 2 ja Paldiski linna põhimääruse § 10 lg 1 p-le 6

kuulub volikogu ainupädevusse valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. Tulenevalt KOKS § 44 lg-st 6 võib

linnasekretär sõnaõigusega osaleda volikogu istungil. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p-st 1 ja Paldiski

linna põhimääruse § 31 lg 2 p-st 1 nähtuvalt valmistab valla- või linnavalitsus ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi,

lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest. Oluline on seegi, et KOKS § 49 lg 6 ja § 55 lg 3 ning Paldiski linna

põhimääruse § 37 lg 3 annavad linnasekretärile pädevuse osaleda sõnaõigusega valla- või linnavalitsuse istungitel. Vastavalt

KOKS § 49 lg-le 10 ja § 55 lg 4 p-le 2 annab valla- või linnasekretär kaasallkirja valla- või linnavalitsuse määrustele ja teistele

dokumentidele. Sama seaduse § 55 lg 4 p 8 kohaselt võtab valla- või linnasekretär osa valitsuse istungite ettevalmistamisest ja

korraldab istungite protokollimist.

9.2 Eelpool tsiteeritud sätetest järeldub üheselt, et linnasekretäril on seadusest tulenev õiguspädevus tegeleda kohaliku

omavalitsuse organite otsustuste sisulise ettevalmistamisega, seejuures mõjutada selliste otsustuste vastuvõtmist ja

otsustusprotsessi kulgemist. Seega on linnasekretär ametiseisundit omavaks isikuks KVS § 3 lg 2 ja ametiisikuks KVS § 4 lg 1

mõttes. Kriminaalkolleegium osutab täiendavalt asjaolule, et ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks ei ole

lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse

tegemise protsessi sisuliselt suunata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-

68-05- RT III 2005, 27, 285, p 8). Seega leidis maakohus iseenesest põhjendatult, et K. S. on ametiisik.

III

10. Käesolevas väärteoasjas seisneb keskne vaidlus selles, kas menetlusalune isik rikkus KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenevaid

töökoha- ja tegevuspiiranguid. Töökoha- ja tegevuspiiranguna käsitatakse korruptsioonivastase seaduse tähenduses piirangut

tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses

alluvusvahekorras (§ 19 lg 1). Sama paragrahvi 2. lõike 2. punkti kohaselt on KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutel keelatud

olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega

äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja.

10.1 Riigikohtu üldkogu leidis 25. jaanuari 2007. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-92-06 (RT III 2007, 4, 28), et ametiisikul on

tulenevalt KVS § 19 lg 2 p-st 2 keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige (v.a riigi, kohaliku omavalitsuse või

avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajana) ka juhul, kui tema poolt ametiisikuna tehtavad otsustused ei mõjuta oluliselt selle

äriühingu majandushuve, st puudub huvide konflikt KVS § 25 lg 1 mõttes. Lisaks viitas üldkogu asjaolule, et neil juhtudel, mil

seadusandja on pidanud vajalikuks seada mingi töökoha- ja tegevuspiirangu kohaldamise sõltuvusse reaalse korruptsiooniohu

olemasolu kohta tehtavast kaalutlusotsusest, on sellise otsuse tegemine seaduses otsesõnu ette nähtud (p-d 16 ja 17).

Kaalutlusotsustuse tegemiseks ei anna aga alust KVS § 19 lg 2 p 2, millest omakorda järeldub, et vaadeldavas sättes sisalduv

keeld on imperatiivse iseloomuga. Seetõttu on asjakohatu maakohtu järeldus ja kaitsja väide, et K. S.a tegutsemine OÜ B

juhatuse liikmena ei kahjusta teenistuskoha mainet ning sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Samuti ei oma käesoleval juhul

tähtsust kaitsja seisukoht, kas menetlusalune isik töötab äriühingu juhatuses majandusliku kasu saamise eesmärgil või mitte,

sest seadusandja on seadnud töökoha- ja tegevuspiirangute kehtestamisel KVS § 19 lg 2 p 2 mõttes eesmärgiks abstraktse

korruptsiooniohu ning huvide konflikti tekkimise vältimise.

10.2 Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 3 kohaselt võib ametiisik tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või

usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal,

kui nimetatud tegevus ei takista töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet. Maakohus

leidis, et menetlusalusele isikule Paldiski linnapea poolt antud nõusolek ettevõtlusega tegelemise jätkamiseks välistab nii

töökoha- ja tegevuspiirangu nõude rikkumise kui ka koosseisupärase teo toimepaneku. Kriminaalkolleegium sellise

järeldusega ei nõustu ja leiab, et kõnealust nõusolekut saaks väärteo koosseisupärasust välistava asjaoluna vaadelda vaid juhul,

kui äriühingu juhatusse kuulumine oleks käsitatav ettevõtjana tegutsemisena. Ettevõtja mõiste tuleneb äriseadustiku §-st 1,

millise sätte kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või

teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Seega saab äriseadustiku mõttes

ettevõtjana vaadelda vaid füüsilisest isikust ettevõtjat ja seaduses sätestatud äriühingut. Äriühingu juhtorgani liikmena

tegutsemine aga ettevõtja määratlusega hõlmatud ei ole.

11. Lähtudes eeltoodust asub kolleegium seisukohale, et KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikul on keelatud olla äriühingu

juhtorgani liikmeks, v.a seaduses sätestatud juhtudel, ja sellisest keelust kõrvalekaldumiseks ei anna alust ka KVS § 19 lg 3

alusel saadud nõusolek, kuivõrd äriühingu juhtorgani liikmeks olek ei ole kõnealuse sätte mõttes käsitatav ettevõtjana

tegutsemisena. Maakohus, järeldades, et menetlusalune isik ei rikkunud töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid ega realiseerinud

temale etteheidetava väärteo koosseisule vastavaid tunnuseid, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. See rikkumine on vastavalt

VTMS § 175 p-le 1 kohtuotsuse tühistamise aluseks.

IV

12. Kaitsja esitas kassatsioonivastuses taotluse hüvitada K. S.-ale tema poolt kantud õigusabikulud 10 800 krooni suuruses

summas. Kuna käesolevas asjas ei lõpetatud menetlust VTMS § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel, ei saa VTMS §-

le 23 tuginedes seda taotlust rahuldada.

V

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju

Maakohtu 9. juuli 2009. a otsuse täielikult ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtuvälise menetleja

otsuse jõustamine ei ole VTMS § 174 p 6 kohaselt võimalik, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-83-08 - RT III 2009, 7, 43, p 16). Nendel põhjustel tuleb

kassatsioon rahuldada osaliselt.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar