3-1-1-113-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-113-09

Otsuse kuupäev

5. jaanuar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Väärteoasi K. A. karistamises liiklusseaduse § 7419

lg-te 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21. juuli 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-8615

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

16. detsember 2009

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 21. juuli 2009. a otsus K. A. väärteoasjas

liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse 4. mai 2009. a otsusega karistati K. A. liiklusseaduse

(LS) § 7419 lg-te 1 ja 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega

kolmeks kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis K. A. 5. aprillil 2009 kell 14.24 Märjamaal S. külas mootorsõidukit

alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt oli joobe suuruseks 0,8 mg/l ja joove mõõdeti

indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles lisakaristuse tühistamist, märkides, et ta

töötab autojuhina ja juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole tal võimalik maksta trahvi ega täita muid rahalisi kohustusi.

3. Pärnu Maakohtu 21. juuli 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Kohus märkis, et kuni 1.

juulini 2009 kehtinud LS § 7419 redaktsioon nägi põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi kahe kolmandiku

ulatuses võimalikust maksimummäärast ja kohaldanud lisakaristust alammääras. Samas ei pidanud kohus lisakaristuse

kohaldamist võimalikuks, kuna see võtaks menetlusaluselt isikult töö, alalise sissetuleku ja rahatrahvi tasumise võimaluse.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas Lääne Politseiprefektuur kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul ei põhjendanud kohus oma otsust juhtimisõiguse äravõtmise

tühistamise osas. Kohtuvälise menetleja määratud karistuse kergendamisel ei arvestanud kohus isiku süüd ega üldist

karistuspraktikat. Sellega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

5. Enne kassatsiooni läbivaatamist Riigikohtu istungil loobus kohtuväline menetleja kassatsioonist täies ulatuses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteomenetluse seadustiku § 171 lg-te 1 ja 3 kohaselt on kassaatoril õigus kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda,

kuni Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema. Kui kassatsioonist loobutakse enne kohtuistungi algust, jäetakse

kassatsioon kohtu määruse alusel läbi vaatamata; kui kassatsioonist loobutakse aga kohtuistungi ajal, lõpetatakse

kassatsioonimenetlus kohtu määruse alusel. Samas annab VTMS § 171 lg 4 Riigikohtule õiguse menetluse jätkamiseks ka

kassatsioonist loobumise korral. Seda juhul, kui Riigikohus tuvastab, et kohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust.

Käesolevas asjas on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, raskendades sellega menetlusaluse isiku olukorda. Seetõttu vaatab

Riigikohus kassatsiooni läbi vaatamata asjaolule, et kohtuväline menetleja on sellest loobunud.

7. 1. juulil 2009 hakkas kehtima liiklusseaduse § 7419 uus redaktsioon. Kõnealuse paragrahvi esimene lõige sätestab, et

mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et mootorsõiduki juhti, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-

0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni

ühe aastani. Eelnevast nähtub, et seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära

ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 7419 lg 1 või lg 2 alusel karistada üksnes juhul, kui on

kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Indikaatorvahendi

näidu alusel ei saa aga tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui

indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2006. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-15-06 - RT III 2006, 17, 158, p 8; 26. novembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-98-09 - RTIII 2009,

54, 406, p 17.1).

8. Käesoleval juhul on K. A. karistamisel tuginetud indikaatorvahendi näidule, millega ei saa tõendada alkoholi teatud kindlat

kogust tema väljahingatavas õhus. Seetõttu tuleb väärteomenetlus K. A. suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatut arvestades VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 174 p-st 4, § 175 p-st 1 ja KarS § 5 lg-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 21. juuli 2009. a otsuse K. A. väärteoasjas ja lõpetab väärteomenetluse.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe