3-1-1-110-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-110-09

Otsuse kuupäev

5. jaanuar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi R. K. karistamises liiklusseaduse

§ 7419 lg-te 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13. juuli 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-10212

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

9. detsember 2009

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 13. juuli 2009. a otsus R. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi ja lõpetada

väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse 19. mai 2009. a otsusega karistati R. K.-e

liiklusseaduse (LS) § 7419 lg-te 1 ja 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni) ja lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisega seitsmeks kuuks. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis R. K. 25. aprillil 2009 kell 21.50 Rapla maakonnas Raikkülas

K. tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtuvalt oli joobe suuruseks 1,27 mg/l ja

joove mõõdeti indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 A.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

lisakaristuse määramise osas. Ta märkis kaebuses, et kahetseb juhtunut ja on valmis toimepandu eest mistahes karistust

kandma, kuid juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks jätab ta tööta ning paneb raskesse olukorda tema perekonna.

3. Pärnu Maakohtu 13. juuli 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus R. K.-le lisakaristuse mõistmise osas ja talle

mõisteti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohus märkis, et joobe suurus võib olla LS § 7419 lg-s 2

sätestatud lisakaristuse kohaldamise põhjuseks. Samas tuleb menetlusalusele isikule mõistetavat põhi- ja lisakaristust alati

käsitada tervikuna. Kohtuväline menetleja määras R. K.-le põhikaristuse, mis moodustab kaks kolmandikku LS § 7419 lg-s 1

sätestatud karistuse maksimummäärast ja lisakaristuse samas suurusjärgus. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt puuduvad

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mistõttu oleks kohtuvälisel menetlejal tulnud karistuse määramisel lähtuda

ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Juhtimisõiguse äravõtmist seitsmeks kuuks pidas kohus rikkumise iseloomu,

süüdlase isikut ja üldist karistuspraktikat arvestades ebaõiglaselt suureks, mistõttu vähendas seda LS § 7419 lg-s 2 ettenähtud

alammäärani.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Lääne Politseiprefektuur, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja

kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaatori hinnangul ei põhjendanud kohus, miks vähendati juhtimisõiguse

äravõtmist seitsmelt kuult kolmele kuule. Kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse kergendamisel ei arvestanud

kohus rikkumise iseloomu, menetlusaluse isiku süüd ega üldist karistuspraktikat. Sellega rikkus kohus oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

5. Enne kassatsiooni läbivaatamist Riigikohtu istungil loobus kohtuväline menetleja kassatsioonist täies ulatuses.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Väärteomenetluse seadustiku § 171 lg-te 1 ja 3 kohaselt on kassaatoril õigus kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda,

kuni Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema. Kui kassatsioonist loobutakse enne kohtuistungi algust, jäetakse

kassatsioon kohtu määruse alusel läbi vaatamata; kui kassatsioonist loobutakse aga kohtuistungi ajal, lõpetatakse

kassatsioonimenetlus kohtu määruse alusel. Samas annab VTMS § 171 lg 4 Riigikohtule õiguse menetluse jätkamiseks ka

kassatsioonist loobumise korral. Seda juhul, kui Riigikohus tuvastab, et kohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust.

Käesolevas asjas on kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, raskendades sellega menetlusaluse isiku olukorda. Seetõttu vaatab

Riigikohus kassatsiooni läbi vaatamata asjaolule, et kohtuväline menetleja on sellest loobunud.

7. 1. juulil 2009 hakkas kehtima liiklusseaduse § 7419 uus redaktsioon. Kõnealuse paragrahvi esimene lõige sätestab, et

mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et mootorsõiduki juhti, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-

0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni

ühe aastani. Eelnevast nähtub, et seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära

ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 7419 lg 1 või lg 2 alusel karistada üksnes juhul, kui on

kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Indikaatorvahendi

näidu alusel ei saa aga tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui

indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2006. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-15-06 ? RT III 2006, 17, 158, p 8; 26. novembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-98-09 ? RTIII

2009, 54, 406, p 17.1).

8. Käesoleval juhul on R. K. süüditunnistamisel ja karistamisel tuginetud indikaatorvahendi näidule, millega ei saa tõendada

alkoholi teatud kindlat kogust tema väljahingatavas õhus. Seetõttu tuleb väärteomenetlus R. K. suhtes KarS § 5 lg-s 2 sätestatut

arvestades VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 174 p-st 4, § 175 p-st 1 ja KarS § 5 lg-st 2, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 13. juuli 2009. a otsuse R. K. väärteoasjas ja lõpetab väärteomenetluse.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi