3-1-1-114-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-114-09

Otsuse kuupäev

22. detsember 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

T. M. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. juuli 2009. a kohtuotsus väärteoasjas nr

4-07-5364

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. M. kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

16. detsember 2009. a

Istungil osalenud isikud

Ida Politseiprefektuuri esindaja Jüri Teslenko

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 3. juuli 2009. a kohtuotsus T. M. väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi ja lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 12. septembri 2007. a otsusega karistati T. M.-t LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (600

krooni) selle eest, et ta 15. augustil 2007. a kell 12.50 Ida-Viru maakonnas X vallas Y mnt 203. kilomeetril mootorsõidukit

juhtides ei veendunud enne möödasõidu alustamist, et temast ei ole alustatud möödasõitu. Seetõttu põrkas T. M. juhitud auto

kokku mootorsõidukiga Daimler Chrysler ja menetlusalune isik sõitis sõiduteelt välja. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai

kehavigastusi T. M. autos viibinud G. G. ja Daimler Chrysleri omanikul tekkis varaline kahju.

2. T. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist väärteotunnuste

puudumise tõttu. Viru Maakohus jättis 31. juuli 2008. a otsusega menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata. Maakohus leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud.

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. M. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin, kes taotles maakohtu

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 2009. a otsusega väärteoasjas

nr 3-1-1-79-08 maakohtu otsus tühistati ja väärteoasi saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule (RT III 2009, 6, 3).

4. Uuel arutamisel jäeti T. M. kaebus Viru Maakohtu 3. juuli 2009. a otsusega rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Viru Maakohtu 3. juuli 2009. a otsuse peale esitas kassatsiooni T. M. kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kassaator leiab, et kohus ei oleks tohtinud tugineda vene keelt mittekõneleva Saksa Liitvabariigi kodaniku R. R.-i ütlustele.

Viimane kuulati üle küll tõlgi juuresolekul, ent vannutamata tõlk jäeti vastuolus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 161

lg-ga 3 hoiatamata, et teadvalt valesti tõlkimise eest võib teda kriminaalkorras karistada. KrMS § 161 lg 4 kohaselt on aga tõlgi

kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tema puudumise tõttu õigustühine. Kaitsja hinnangul ei saa tõenditena

kasutada ka T. M., A. N.-i ja G. G. ütlusi, kuna need isikud kuulati üle ilma tõlgita.

6. Ida Politseiprefektuuri kassatsioonivastuses palutakse jätta kassatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja leiab, et tõlgi allkirja puudumine ülekuulamise protokollis tema hoiatamise kohta vastutuse eest

karistusseadustiku (KarS) § 318 ja § 321 järgi on puhtinimlik tehniline viga, mille saab kohtumenetluse käigus kõrvaldada. Nii

ongi maakohtu otsuses seda minetust käsitatud mitteolulise tehnilise veana. Kassaatori väide teiste isikute tõlgita ülekuulamise

kohta on demagoogiline, kuna kõik need isikud kuulati üle vene keeles ehk nende emakeeles. Kassatsioonivastuses esitatud

seisukohti toetas kohtuvälise menetleja esindaja ka Riigikohtu istungil.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. T. M.t karistati teo eest, mis leidis aset 15. augustil 2007. a. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on

aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesolevas

väärteoasjas puuduvad väärteo aegumise peatumise alused KarS § 81 lg 7 mõttes. Erinevalt kriminaalmenetlusest, mille puhul

kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 3 kohustab menetlejat jätkama kriminaalmenetlust ka pärast kuriteo aegumistähtaja

möödumist, kui seda taotleb süüdimõistetu rehabiliteerimise eesmärgil, on VTMS § 29 lg 3 järgi aegumine väärteomenetluses

absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-64-09 - RT III 2009, 39, 295, p 7).

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 3. juuli 2009. a

kohtuotsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel T. M. suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe