3-2-1-150-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-150-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. detsember 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Ronette hagi Sebastians Bicansi vastu 60 473 krooni

40 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-39164

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ronette kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

109 959 krooni ja 42 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Ronette (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja Sebastians Bicans (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

23. november 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-39164 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le OÜ Ronette kassatsioonkaebuselt

31. augustil 2009. a tasutud kautsjon 604 (kuussada neli) krooni 73 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Ronette (hageja) esitas 24. septembril 2007. a Harju Maakohtule hagi Sebastians Bicansi

(kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 60 473 krooni 40 senti ja

viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja OÜ-le Filbi Grupp kaupa "Killustik 4-16" ning OÜ-l Filbi Grupp

oli kohustus hagejale kauba eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kauba eest tasumisega

viivitamisel pidi OÜ Filbi Grupp tasuma hagejale viivist, mille määraks päevas oli 0,5% arve

summast. Kostja oli OÜ Filbi Grupp ainuosanik ja ka juhatuse liige kuni 28. märtsini 2007. a.

20. septembri 2007. a seisuga võlgneb OÜ Filbi Grupp hagejale kauba eest 60 473 krooni 40 senti ja

viivisena 109 959 krooni 42 senti.

21. juunil 2007. a avaldati teadaanne OÜ Filbi Grupp pankrotimenetluse algatamise kohta. OÜ Filbi

Grupp ajutise pankrotihalduri võlausaldajatele koostatud avalduse kohaselt on kostja ajavahemikul

1. juunist 2006. a kuni 8. märtsini 2007. a OÜ Filbi Grupp pangakontolt välja võtnud kokku

2 225 000 krooni, mida kostja selgituste järgi on kasutatud jooksvalt OÜ Filbi Grupp huvides.

Ajutisel pankrotihalduril nende väidete õigsust kontrollida pole õnnestunud. Ajutine haldur on

tuvastanud, et OÜ-l Filbi Grupp on võlausaldajate vastu kohustusi kokku 7 638 030 krooni 70 senti.

Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud juhatuse liikmena OÜ-le Filbi Grupp

kahju, mille tõttu OÜ Filbi Grupp ei ole võimeline täitma oma kohustusi hageja vastu. Kostja ja

OÜ Filbi Grupp vastutavad hageja ees solidaarselt. Riigikohus on 22. septembri 2005. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05 leidnud, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse

liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes

ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kui äriühingu juhtorgani liige on võlausaldajale

õigusvastaselt kahju tekitanud pärast 1. juulit 2002. a, siis sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja

nõuda otse endale. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-te 1 ja 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35,

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 ning Riigikohtu praktika kohaselt saab hageja esitada kahju

hüvitamise nõude otse kostja vastu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kuna hageja nõude aluseks on nõue

pankrotis oleva OÜ Filbi Grupp vastu, siis võib ainult pankrotihaldur otsustada selle üle, kas esitada

nõue pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu või mitte. Hageja oleks pidanud esitama oma nõude

pankrotihaldurile, mitte maakohtule. Kostja suudab dokumentaalselt tõendada, et kõik summad, mille

ta võttis OÜ Filbi Grupp pangakontolt kulutati OÜ Filbi Grupp majandustegevuses.

3. Harju Maakohus jättis 29. oktoobri 2008. a otsusega hagi rahuldamata.

Hageja nõude aluseks on nõue pankrotis oleva OÜ Filbi Grupp vastu. Pankrotihaldurilt saadud

selgituste kohaselt, kui ei ilmne mingeid muid tõendeid või asjaolusid, on kostja suutnud tõendada, et

ta ei kasutanud OÜ Filbi Grupp pangakontolt enne pankrotimenetlust välja võetud raha enda, vaid

OÜ Filbi Grupp huvides. Halduri seisukohtadest tuleb maakohtul vaidluse lahendamisel lähtuda,

kuna haldur on menetluses sõltumatu isik, kes töötab võlgniku esindajana võlausaldaja huvides.

Halduri seisukohast selgub, et hageja kahtlused kostja suhtes on alusetud.

Pankrotihaldur on kinnitanud, et olemasolevate dokumentide ja teabe alusel ei ole võimalik

tuvastada, kui suure kahju kostja seaduses sätestatud kohustust täitmata jättes OÜ-le Filbi Grupp

tekitas. Täpse kahju tuvastamine on eelduseks, et oleks võimalik väita, et kostja on teinud juhtimisvea

pankrotiseaduse mõttes. ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske

hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. OÜ Filbi Grupp pankrotimenetluses

tuvastati, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud mitmetest asjaoludest, mis ei välista juhatuse liikme

vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Juhatuse liikme viivitamine pankrotiavalduse esitamisega

võis äriühingut ja äriühingu võlausaldajate huve kahjustada, kuid sellest ei tulene üheselt, et tegemist

oleks raske juhtimisveaga pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 2 tähenduses.

Võlausaldajal on isiklik nõue juriidilise isiku juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et

tal on täitmata jäänud nõue juriidilise isiku vastu, juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi juriidilise

isiku vastu ning võlausaldajale on kahju tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu.

Kostja kohustuste rikkumine PankrS § 28 mõttes ei ole kinnitust leidnud.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada.

Selleks, et hageja saaks VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel esitada kostja vastu hagi, ei pea olema

tuvastatud kostja raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses. Pankrotihaldurile esitatud

kuludokumendid raha kasutamise kohta, mille kostja OÜ Filbi Grupp pangakontolt välja võttis, on

fiktiivsed.

Maakohus on küll viidanud ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuste täitmisele, kuid ei

ole hinnanud, kas kostja käitumine oli kooskõlas korralikult ettevõtjalt oodatava hoolsusega.

Pankrotihalduri arvamuse kohaselt tekkisid OÜ-l Filbi Grupp makseraskused 11. septembriks

2006. a, kuid pärast seda on kostja OÜ Filbi Grupp kontolt välja võtnud suurema summa sularaha.

Lisaks sellele ei ole kostja esitanud seaduses sätestatud ajal pankrotiavaldust.

OÜ Filbi Grupp arvelduskontolt sularaha väljavõtmine ja hagejale müüdud killustiku eest tasumata

jätmine täidab iseseisvalt VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud õigusvastase käitumise koosseisu. Äris

vajaliku hoole puudumisele viitab ka see, et kostja võõrandas talle kuulunud OÜ Filbi Grupp osa

Leedu Vabariigi kodanikule Sergej Petrovile, ning kostja käitumine menetluse ajal, kuna kostja on

oma korteri võõrandanud oma abikaasale.

5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. juuli 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud pankrotiseaduse sätteid. Kuna

võlausaldaja esitas nõude äriühingu juhatuse liikme vastu, siis sellise nõude üle otsustamisel ei ole

vajalik tuvastada PankrS §-s 28 sätestatud raske juhtimisvea olemasolu. Seetõttu tuleb muuta

maakohtu otsuse põhjendusi.

Hageja nõude aluseks on alltoodud asjaolud.

1. Hageja müüs OÜ-le Filbi Grupp 2006. a septembris killustikku, mille eest jättis OÜ Filbi Grupp

tasumata 60 473 krooni 40 senti.

2. Kostja oli kuni 28. märtsini 2007. a OÜ Filbi Grupp juhatuse liige.

3. OÜ Filbi Grupp pankrot kuulutati välja 2. oktoobril 2007. a.

4. Kostja on OÜ Filbi Grupp kontolt ajavahemikus 2006. a juuni kuni 2007. a märts välja võtnud

sularaha 2 225 000 krooni.

Riigikohtu 22. septembril 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05 tehtud otsuse kohaselt vastutab

äriühingu juhatuse liige üldjuhul ainult selle äriühingu ees, kelle juhatuse liige ta oli, kuid juriidilise

isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on

toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult

selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju.

Selleks, et tuvastada, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt hagiavalduses märgitud kahju

hüvitamist, tuli maakohtul tuvastada, kas olid täidetud VÕS §-s 1043 toodud eeldused. VÕS § 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidi

hageja tõendama talle tekkinud kahju olemasolu, kostja tegevuse õigusvastasuse ja põhjusliku seose

tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale on tekkinud kahju selle

tõttu, et OÜ Filbi Grupp jättis kauba eest 60 473 krooni 40 senti tasumata. Hageja väitis, et talle

tekkis kahju selle tõttu, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat kohustust täita juhatuse

liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kuna kostja võttis OÜ Filbi Grupp kassast

ajavahemikus 1. juuni 2006. a kuni 8. märts 2007. a välja sularaha ja samal ajal jättis OÜ Filbi Grupp

hagejale tasumata. Tõendamata on hageja väide, et kostja on OÜ Filbi Grupp kontolt sularaha välja

võttes käitunud õigusvastaselt. Ainuüksi see, et äriühingu kontolt on välja võetud sularaha, ei

tähenda, et see tegu on õigusvastane. OÜ Filbi Grupp pankrotihalduri arvamuse kohaselt on haldurile

esitatud dokumentide kohaselt kostja väljavõetud sularaha kasutatud äriühingu äritegevuses. Hageja

ei ole tõendanud, et kostja oleks kasutanud võetud raha muudel eesmärkidel või et raha kasutamise

kohta esitatud dokumendid oleksid fiktiivsed. See, et OÜ Filbi Grupp eelistas tasuda teistele

võlausaldajatele ja soetada sularaha eest äritegevuseks vajalikku, ei tähenda, et kostja ei oleks

järginud äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustust. Seega ei ole tõendatud, et kostja tegevus oli

õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Samuti ei ole alust järeldada, et kostja oleks tegutsenud

tahtlikult heade kommete vastaselt. Äriühingu kontolt sularaha väljavõtmine eesmärgil, et maksta

äriühingu tegevuseks vajalikud kulutused, ei ole heade kommete vastane tahtlik käitumine. Seega ei

olnud kostja tegevus õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Eeltoodu tõttu ei ole alust hageja

nõuet rahuldada.

Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud, et kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-t 51, kuna pole

esitanud 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest pankrotiavaldust. Hagiavalduses ega muudes

maakohtule esitatud dokumentides ei ole hageja seda asjaolu esile toonud. Maakohus on TsMS § 463

lg-d 3 ja 4 rikkudes sellele oma otsuses tuginenud. Vaatamata sellele ei saa apellant TsMS § 652 lg 4

järgi sellele asjaolule ilma selle hiljem esitamist põhjendamata tugineda. Kuna hageja ei ole uue

asjaolu esitamist põhjendanud, siis tuleb jätta see tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, märkides,

et hageja ei ole maakohtus esitanud asjaolu, et kostja ei esitanud 20 päeva jooksul OÜ Filbi Grupp

maksejõuetuse ilmnemisest pankrotiavaldust ja rikkus sellega ÄS § 180 lg-t 51. Hageja on esitanud

asjaolu, et kostja ei esitanud õigel ajal pankrotiavaldust, maakohtu 23. septembri 2008. a ja

7. oktoobri 2008. a istungil. Ka asjas esitatud pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei esitanud kostja

pankrotiavaldust õigel ajal.

Pankrotihaldurile esitatud kuludokumendid raha kasutamise kohta, mille kostja OÜ Filbi Grupp

pangakontolt välja võttis, on fiktiivsed. Seda kinnitab asjaolu, et kostja võõrandas talle kuulunud

OÜ Filbi Grupp osa Leedu Vabariigi kodanikule Sergej Petrovile, kellele andis üle ka

raamatupidamisdokumendid ja kellega pankrotihalduril ei ole õnnestunud ühendust saada. Kostja

selline tegevus ja see, et ta võõrandas pärast hagist teadasaamist talle kuulunud korteriomandi oma

abikaasale, viitab ka sellele, et kostja ei ole käitunud äris vajaliku hoolsusega. Maakohus on need

hageja väited jätnud tähelepanuta. Kohtud on tuginenud kostja tõendamata vastuväidetele, jättes

hageja esitatud tõendid tähelepanuta. OÜ Filbi Grupp arvelduskontolt sularaha väljavõtmine ja

hagejale müüdud killustiku eest tasumata jätmine täidab iseseisvalt VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 nimetatud

õigusvastase käitumise koosseisu.

8. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata

TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, analüüsides

hageja väidet, et kostja rikkus ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat osaühingu juhatuse liikme kohustust

esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Arusaamatuks jääb

ringkonnakohtu viide TsMS § 463 lg-tele 3 ja 4, kuivõrd TsMS §-s 463 niisuguseid lõikeid ei ole.

Hageja tugines hagiavalduses hagi alusena asjaolule, et kostja rikkus osaühingu juhatuse liikme

kohustusi. Maakohtu 23. septembri 2008. a ja 7. oktoobri 2008. a istungil (tl 65 ja 85) põhjendas

hageja oma nõuet ka väitega, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustust sellega, et ei esitanud õigel

ajal pankrotiavaldust. Kostja on hageja väidetele 7. oktoobri 2008. a istungil ka vastanud (tl 86).

Kolleegium on seisukohal, et hageja tuginemine maakohtu istungitel asjaolule, et kostja ei esitanud

õigeaegselt pankrotiavaldust, ei ole hagi muutmine TsMS § 376 kohaselt, mis peaks TsMS § 376 lg 3

järgi olema esitatud samas vormis kui hagiavaldus. Tegemist on hagi aluse täiendamisega, mille võib

esitada muu hulgas ka suuliselt kohtuistungil. Seega analüüsis maakohus õigustatult hageja väidet, et

kostja rikkus kohustust esitada pankrotiavaldus, ning TsMS § 654 lg 5 kohaselt oleks pidanud ka

ringkonnakohus selle hageja väite kohta põhjendatud seisukoha võtma.

11. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel,

kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse

rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju.

Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva

maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus

hindama, kas on tõendatud, et kostjal oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, kui

selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostja on seda kohustust rikkunud. Kui

ringkonnakohus tuvastab, et kostja on rikkunud kohustust esitada pankrotiavaldus, siis tuleb hinnata,

kas on tõendatud, et selle rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kui ringkonnakohus need

asjaolud tuvastab, vabaneb kostja vastutusest, kui on tõendatud tema süü puudumine hagejale kahju

tekitamises.

12. Kolleegium leiab, et ülejäänud kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Isegi kui asjas oleks tuvastatud, et kostja rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse

liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7

alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta

osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid.

13. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsuses on hagihinnaks ekslikult märgitud 170 432 krooni

82 senti. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 2 teise lause järgi tuleb kõrvalnõudeid, mis ületavad

põhinõuet, arvestada tsiviilasja hinna määramisel vähemalt üldjuhul põhinõuet ületavas osas

tervikuna (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06,

p 28). Praeguses asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla 60 473 krooni 40 senti ja

viivise, mille suurus hagi esitamise ajal oli 109 959 krooni 42 senti. Seega on hagihinnaks põhinõude

ja seda ületava viivisenõude summa 109 959 krooni 42 senti. Riigilõivu apellatsioonkaebuselt on

ringkonnakohus hagejalt nõudnud õige hagihinna järgi (tl 104-105).

14. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese aluse

alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on hageja eest kautsjoni tasunud MAQS Law

Firm Advokaadibüroo OÜ. Hageja on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb

kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le.

15. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik