3-2-1-133-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-133-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. detsember 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

L. B hagi A. B vastu abielu lahutamiseks ja A. B hagi L. B

vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-

05-2807

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. B kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

100 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja L. B (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja A. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Vahur Krinal

Asja läbivaatamise kuupäev

16. november 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-2807 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada A. B-le kassatsioonkaebuselt 9. juulil 2009. a tasutud kautsjon 1000 (üks

tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. B (hageja) esitas 15. juunil 2005 Tallinna Linnakohtule hagi A. B (kostja) vastu abielu

lahutamiseks ning kostja esitas 2. jaanuaril 2006 vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks.

Kostja (vastuhageja) väitel ei ela pooled koos alates 2004. a novembrist. Hageja on teadlik, et kostja

viibis Eestist ära haige ema juures Venemaal.

Abielu ajal 1994. a soetasid (erastasid) pooled ühisvarana korteri (Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn).

Korteriomandi omanik on alates kinnistamisest (3. märtsil 2004) AS Hansa Liising Eesti. Korteri

turuväärtus on 900 000-1 300 000 krooni. Kostja ei ole nõustunud korteri osast loobuma. Samuti ei

ole ta korteri eest raha saanud. Korter müüdi 1. veebruaril 2001 AS-le Hansa Liising Eesti

320 000 krooni eest, sellest 190 000 krooni tasaarvestati liisingulepingu avansiliste maksetega. Kostja

ei ole raha saanud, sest raha laekus või pidi laekuma hageja kontole. Korterist sai tagatis laenule, laen

on hageja lahusvara. Hageja sai 180 000 krooni, seda pole kasutatud pere huvides, hageja on saanud

kostja arvel enam vara. Kostja ei ole tasunud liisingumakseid, seda on teinud hageja. Alates

1. veebruarist 2001 kuni 30. detsembrini 2002 ehk 21 kuu eest pärast korteri võõrandamist on kostja

tasunud Xxxxxxxx xx-xx kommunaalkulude arveid ja küttearveid 17 514 krooni 42 senti ja selle

arvel oli hagejal kergem tasuda makseid liisinguandjale. Korter on kostja arvates ühisvara. Tal on

õigus saada hüvitist, mille suuruseks on 1/2 korteri väärtusest. Kostja on käendanud hageja kohustusi.

Kostja palub jagada ühisvara järgmiselt: jätta talle garaaþiboks väärtusega 90 000 krooni, millest ta

1/2 ehk 45 000 krooni tasub hagejale, jätta talle 3000 krooni maksev sõiduauto, mille väärtusest 1/2

ehk 1500 krooni tasub ta hagejale, jätta hagejale 2000 krooni maksev teler, mille väärtusest 1/2 ehk

1000 krooni tuleb hagejal kostjale hüvitada, jätta hagejale pesumasin väärtusega 4000 krooni, millest

1/2 ehk 2000 krooni tuleb hagejalt kostjale välja mõista.

Kostja palub välja mõista hagejalt hüvitise 612 500 krooni Xxxxxxxx xx-xx asuva korteriomandi

eest.

2. Hageja (vastukostja) väitel lõppesid poolte abielusuhted 2000. a, sellest ajast alates elab kostja

omaette.

Kostja väidetud 180 000 krooni ei ole hageja lahusvara, vaid oli võetud perekonna huvides -

ühisettevõtte arendamiseks. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Korter müüdi, siis lahkus kostja,

pere huvides võetud laen on tasutud, hageja liisis endale korteri ja see saab olema tema lahusvara.

Kostja ei ole liisingulepingu pooleks ja tal ei ole õigust sekkuda selle lepingu täitmisse. Pärast korteri

müüki lakkas see olemast ühisvara, tegemist ei ole pandiga, kostja ei ole tasunud ühtegi

liisingumakset. Kostja tasus kuni 30. detsembrini 2002 osaliselt korteri eest kommunaalmakseid ja

seda seetõttu, et päras abielusuhete lõppemist 2000. a ja korteri müüki ei olnud kostjal ajal, mil ta

töötas Venemaal, kuskil oma asju hoida ja pooled leppisid kokku, et seni, kuni ta leiab endale uue

eluruumi, saab ta asju hoida Videviku tänava korteris, kuid tasub selle eest ka kommunaalmakseid.

Selline kokkulepe kehtis 2003. a alguseni, mil kostja kolis oma asjad enda praeguse elukaaslase

juurde.

3. Harju Maakohus rahuldas 22. detsembri 2008. a otsusega hageja hagi ja lahutas poolte abielu.

Kostja hagi rahuldas maakohus osaliselt, jagades ühisvara selliselt, et jättis kostjale sõiduauto

väärtusega 3000 krooni ja õiguse Hooneühistus (HÜ) Seebi 5 väärtusega 90 000 krooni ning hagejale

teleri väärtusega 200 krooni ja Tallinnas Xxxxxxxx xx-xx asuva vallasasjaks olnud korteri müügist

saadud raha 220 000 krooni. Hagejalt mõistis maakohus kostja kasuks välja enamsaadud vara

väärtuse 63 600 krooni. Poolte kohtukulud jättis maakohus nende endi kanda.

Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted lõppesid 2000. a.

2000. aastaks olid pooled soetanud osaku kui õiguse HÜ-s Seebi 5, millele vastab õigus kasutada

garaaþiboksi, sõiduauto, teleri ja Tallinnas Xxxxxxxx xx-xx asuva vallasasjast korteri.

Pooled müüsid korteri 1. veebruaril 2001. a AS-le Hansa Liising Eesti 320 000 krooni eest. Seega on

pooled võõrandanud ühisvarasse kuuluva asja. Perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg-st 3 tulenevalt ei ole

võimalik jagada asja, mida ei ole enam ühisvara koosseisus. Kostja väited, justkui oleks märgitud

korteriomand, mis on kinnistatud 3. märtsil 2004 AS-i Hansa Liising Eesti nimele, ikka veel ühisvara,

ei ole seega õiged, kuna esiteks kuulus ühisvarasse vallasasi ja teiseks on see vallasasi võõrandatud ja

pooled ei ole soetanud sellist kinnisasja abielusuhete ajal. Kuna korterit enam poolte ühisvaras pole,

saab rääkida selle asja eest saadud rahast 320 000 krooni kui ühisvarast. Kuna abielusuhted lõppesid

2000. a, ei ole vaidluses tähtsust, kui palju on hageja tasunud liisingumakseid korteriomandi eest,

kuna kohustuse, mille alusel tekib 15. jaanuaril 2011 hagejal vastav varaline õigus, on ta võtnud

pärast abielusuhete lõppemist. Seega kuulub võetud kohustus ja tulevikus tekkida võiv varaline õigus

tema lahusvara hulka, mida ei tule jagada. Seetõttu ei saa tekkida üldse vaidlust selle üle, kas kostja

soov jagada ühisvara jagamise käigus võlakohustus, on põhjendatud. Seda, et korterist oleks saanud

tagatis poolte ühisele laenule abielusuhete ajal, ei ole kostja tõendanud. Eeltoodu tõttu ei anna kohus

hinnangut liisingulepingu sisule, maksegraafikule, lepingu üldtingimustele, vara üleandmis-

vastuvõtmisaktile ega liisingutaotlusele.

Hageja väitis, et korteri müügist saadud raha läks võlgade katteks. Kostja ütles, et ta ei ole saanud

korteri müügist raha, kuna osa arvestati liisingumaksete katteks ja ülejäänu kanti hageja kontole.

Nimetatu nähtub ka korteri müügilepingust, mille p 3.1 järgi tasaarvestati 190 000 krooni

liisingulepingu avansilise maksena ja ülejäänud 130 000 krooni tasuti hageja kontole lepingu p 3.2

järgi. Kohtuistungil kinnitas kostja, et 100 000 krooni võeti laenuna, kuna hageja tahtis äri teha. Selle

üle, et juuksuriäri peeti abielu ajal, pooled ei vaidle. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et pere

huvides oli võetud 100 000 krooni laenu. Kostja ei ole tõendanud, et laen oleks olnud varem tagasi

makstud. Seda, et laenusumma oli 190 000 krooni, ei ole hageja tõendanud. Hageja kinnitas, et laen

on korteri müügist saadud raha eest tagasi makstud, seega on selle võrra ka ühisvara väärtus

vähenenud.

Ühisvara koosseis on järgmine:

korteri müügist saadud raha +320 000 krooni

laen !100 000 krooni

õigus osakuna +90 000 krooni

teler Sony +200 krooni

sõiduauto VAZ 2105 +3000 krooni

Kokku on ühisvara väärtus 313 200 krooni.

Poolte osad ühisvaras on võrdsed. Kuna osa korteri müügist saadud rahast maksti hageja kontole ja

osa tasaarvestusena liisingumaksete katteks, mis on aga hageja lahusvara, ja osa võla katteks, mis oli

ühiskohustus, ja kuna kostja ei ole saanud pärast ühise võla tasumist järelejäänud rahast midagi, siis

on kostjal õigus saada hagejalt hüvitist.

Kuna kostjale jääb vara väärtuses 93 000 krooni (õigus osakuna ja auto) ja hagejale 220 200 krooni

(teler ja raha 220 000 krooni) ja kuna mõlemal on õigus poolele ühisvarale väärtusega

156 600 krooni, siis tuleb PKS § 19 lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis

63 600 krooni enamsaadud ühisvara arvel.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja

saata asi esimese astme kohtule uueks menetlemiseks. Juhul kui kohus leiab, et 29. jaanuari 2001. a

liisingulepingu p 5.12 kohaselt on hagejal Tallinnas Xxxxxxxx xx-xx asuva korteriomandi

tagasiomandamisõigus alates 15. jaanuarist 2011, palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas,

millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja hüvitis 63 600 krooni, ja teha selles osas uue otsuse,

millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 320 000 krooni. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

5. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning maakohtu

otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. juuni 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Esimeses astmes kantud kohtukulud jättis ringkonnakohus poolte

endi kanda, apellatsioonimenetluses kantud kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et poolte abielulised suhted lõppesid 2000. a, nagu väitis

hageja. Korteriomandi müümise tõttu ei ole seda enam võimalik jagada kui asja, mistõttu tuleb

ühisvara jagamisel arvestada ühisvara koosseisu korteri müügist saadud raha 320 000 krooni, millest

1/2 osale on kostjal õigus. Ebaõige on kostja väide, et pooltel ei olnud 2001. a võlgnevusi. Kostja on

maakohtu istungil tunnistanud, et 100 000 krooni laenu võeti pere huvides ja korteri müügist saadud

rahaga kustutati osa laenust. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hageja maksis laenu tagasi korteri

müügist saadud rahaga, leidis maakohus õigesti, et selle võrra on kostja osa ühisvara väärtusest

vähenenud ja pooltele kuulub kummalegi vara 156 600 krooni väärtuses.

Kuna liisingulepingu ja selle lisa kohaselt on lepingu poolteks hageja ja AS Hansa Liising Eesti ja

liisinguleping on sõlmitud pärast abieluliste suhete lõppemist, ei laiene hagejale lepingu tähtaja

lõppemisel liisingulepingu p-st 5.12 tulenev kohustus. Eelnimetatud kohustus, mille alusel võib

hagejal 15. jaanuaril 2011 tekkida varaline õigus, kuulub hageja lahusvara hulka. Seda ei tule jagada

ühisvara jagamise käigus. Kuivõrd korteriomand ei olnud tagatiseks poolte ühisele laenule

abielusuhete kestuse ajal, ei pidanud maakohus andma hinnangut kostja seisukohale liisingulepingut

puudutavas osas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse

tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt peab abikaasade ühisvara jagamisel nn sale and lease back tüüpi

liisingulepingu kehtimise ajal seda lepingut arvestama, kui tagasiomandatav asi on kuulunud

abikaasade ühisvarasse selle asja liisinguandjale müümise hetkel ja liisinguvõtjana lepingus

fikseeritud abikaasa eesmärk on see asi tagasi omandada oma lahusvarasse ilma teisele abikaasale

rahalist hüvitist maksmata. Kohtud kohaldasid vääralt PKS § 14 ja § 19 ega jaganud poolte ühisvara

võrdseteks osadeks. Pooled müüsid ühisvaraks oleva korteri liisinguandjale selleks, et saada laenu.

Laen võeti perekonna huvides. 2001. a jaanuaris olid poolte vahel abielusuhted ja laen oleks jäänud

saamata, kui kostja ei oleks korteri müügiga nõustunud. Liisingulepingu punkti 5.12 kohaselt on

hagejal õigus pärast 15. jaanuari 2011. a korter endale tagasi omandada ja liisinguandjal vastavalt

kohustus see hagejale tagasi võõrandada. Ühisvara jagamisel peab korterit arvestama kui ühisvara,

mis on sisuliselt panditud.

Kostjal on õigus saada 100 000 krooni võrra suuremat rahalist hüvitist. Ei ole ühtki tõendit selle

kohta, et pooltel oli mingi võlg, mida korteri müügist saadud rahaga kustutati. Kui maakohus pidas

õigeks määrata jagatava ühisvara koosseis seisuga 1. veebruar 2001 ja liisingusuhtest tulenevat

ühisvara jagamisel mitte arvestada, siis oleks õige jätta poolte seletused laenu kohta arvesse võtmata.

Kostja ettepanekuid jagada ühisvara võrdselt ei ole kohtud arvestanud.

Kohtud on teinud valed järeldused tõenditest selle kohta, millal poolte abielusuhted lõppesid. Kostja

tasus kommunaalmakseid pärast 1. veebruari 2001 ja andis hagejale töökaaslaste vahendusel üle

sularaha. Kostja töötas mitmekuuliste perioodide kaupa aastatel 2001-2004 väljaspool Eestit ja käitus

hagejaga mitte kui võõras, vaid kui abikaasa. Kostja lahkus hageja juurest, kui 2004. a Venemaalt

töölt tulles leidis korterist eest võõra mehe. Kohtud ei ole põhjendanud, miks tuleb lugeda hageja

väide abielusuhete lõppemise kohta 2000. a usaldusväärseks ja kostja tõendid abielusuhete lõppemise

kohta 2004. a ebausaldusväärseks.

8. Hageja pole kassatsioonkaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata

TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

10. Kohtud on tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2000. a. TsMS § 688 lg 3 kohaselt arvestab

Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud

alama astme kohtu otsusega. Lisaks arvestab Riigikohus vaid asjaolusid, mis on esitatud

ringkonnakohtupoolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks,

muu hulgas kohtu protokollist nähtuvaid asjaolusid. TsMS § 688 lg 4 kohaselt on Riigikohus seotud

apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on

vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse

norme. TsMS § 688 lg 5 kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend

esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Samuti ei kogu ega

uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. Kolleegium

leiab, et pole alust hinnata ümber kohtute tuvastatud abielusuhete lõppemise aega, ja lähtub kohtute

tuvastatud asjaolust, et poolte abielusuhted lõppesid 2000. a.

Kuna poolte abielusuhted lõppesid 2000. a, on kohtud õigesti leidnud, et korteri müümise tõttu ei ole

seda enam võimalik jagada kui asja, mistõttu tuleb ühisvara jagamisel arvestada ühisvara koosseisu

korteri müügist saadud raha 320 000 krooni. Seega pole põhjendatud kostja väide, et ühisvara

jagamisel peab korterit arvestama kui ühisvara.

11. Maakohus on leidnud järgmist: "Kohtuistungil kinnitas kostja, et 100 000 krooni võeti laenu, kuna

hageja tahtis äri teha. Selle üle, et juuksuriäri peeti abielu ajal, pooled ei vaidle. Kostja omaksvõtuga

on leidnud kinnitust, et pere huvides oli võetud laen 100 000 krooni. Et laen oleks olnud varem ära

makstud, ei ole kostja tõendanud." Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Kostja on

kohtuistungil selgitanud: "Hageja vedas mind alt, et võtab laenu, hakkab tegelema oma äriga, avab

juuksuritöökoja. Ma ei olnud algul nõus, kuid siis otsustasime, et notari juures kirjutan alla

100 000 krooni laenamise kohta. Siis ütles hageja, et ostaksime ühiselamutüüpi toa. Me leppisime

kokku, et jagame raha pooleks, kuid mina ei näinud mingit raha." (Toimiku I kd, lk 278.) Kostja on

selgitanud järgmist: "Korteri müümise kohta ! me ei teadnud, et see oli müügis, arvasin, et võtame

100 000 krooni ja kõik, sain aru, et see ei ole korteri müügiks." (Toimiku I kd, lk 279.) Kolleegium

leiab, et kostja seletus ei vasta omaksvõtu nõuetele TsMS § 231 lg 2 mõttes, mille kohaselt poole

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt

on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus

avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab

kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Jättes maakohtu põhjendused omaksvõtu kohta muutmata,

on ringkonnakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus

tühistada.

Ringkonnakohus pidi hindama kohtuistungil antud kostja seletusi koos muude tõenditega, et jõuda

selgusele, kas pooltel oli võetud lisaks veel üks 100 000 krooni suurune laen või pidas kostja laenust

rääkides silmas korteri müügilepingu alusel saadud raha. Ringkonnakohus peab asja uuel

läbivaatamisel hindama kostja seletusi koos muude asjas esitatud tõenditega, et teha kindlaks, kas

pooled võtsid abielusuhete ajal laenu 100 000 krooni või mitte.

Muus osas ei anna kaebus alust ringkonnakohtu otsust tühistada, kuid kuna poolte soovid ühisvarasse

kuuluvate asjade ja õiguste kohta võivad oleneda sellest, mida kohus otsustab 100 000 krooni osas,

tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses.

12. Vastuseks kostja kassatsioonkaebuse väitele, et abikaasade ühisvara jagamisel peab arvestama nn

sale and lease back (müügi ja tagasiliisimise) tüüpi liisingulepingu kehtimise ajal seda lepingut, kui

tagasiomandatav asi on kuulunud abikaasade ühisvarasse selle asja liisinguandjale müümise hetkel ja

liisinguvõtjana lepingus fikseeritud abikaasa eesmärk on see asi tagasi omandada oma lahusvarasse

ilma teisele abikaasale rahalist hüvitist maksmata, märgib kolleegium järgmist. Nn sale and lease

back (müügi ja tagasiliisimise) tüüpi lepingu järgi tagasiomandatava asja või selle väärtuse

ühisvarasse arvamine ja jagamine sõltub kolleegiumi hinnangul sellest, kas liisingumakseid maksti

ühisvara arvel või mitte.

13. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi

lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja

uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks