3-3-1-71-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-71-09

Määruse kuupäev

16. detsember 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Oleg Bortniku kaebus Tallinna Vangla poolt nõuetele

mittevastavas kambris kinnipidamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-446

Menetluse alus Riigikohtus

Oleg Bortniku määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Oleg Bortniku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuni 2009. a

määrus haldusasjas nr 3-09-446 muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Bortnik esitas 7. aprillil 2008 Tallinna Vanglale taotluse hüvitada talle nõuetele

mittevastavates kambrites nr 363 ja 345 kinnipidamisega tekitatud kahju. Tallinna Vangla jättis 8. mai

2008. a kirjaga nr 1-13/9906-1 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata põhjendusel, et pidas vangla

tegevust õiguspäraseks.

Tallinna Halduskohtu 23. detsembri 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-2514 tunnistati

õigusvastaseks O. Bortniku kinnipidamine Tallinna Vangla nõuetele mittevastavas kambris nr 345.

2. 23. veebruaril 2009 esitas O. Bortnik halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Tallinna

Vangla kambris nr 345 kinnipidamisega tekitatud kahju.

4. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-446 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ja

andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et nähtuvalt vangla vastusest esitas O. Bortnik

juba 7. aprillil 2008 Tallinna Vanglale samasisulise kahju hüvitamise nõude, mis jäeti rahuldamata

vangla 8. mai 2008. a kirjaga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt oli isikul seejärel

õigus 30 päeva jooksul pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seetõttu ei ole 23. veebruaril 2009

esitatud kahju hüvitamise kaebus tähtaegne.

3. O. Bortnik esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja märkis, et hilines kaebuse

esitamisega seetõttu, et tal puudub õigusalane haridus ning seaduste tõlked vene keelde pole vanglas

kättesaadavad.

4. Tallinna Halduskohus jättis 8. aprilli 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-446 kaebuse

esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas menetluse. Kohus möönis, et eesti keelt mittevaldav vähese

haridusega isik, kes kannab karistust vanglas, võib olla kohtusse pöördumisel teistest ebasoodsamas

olukorras, kuid ka õiguslikult kogenematul isikul pole alust eeldada, et ta saab vaidlust lahendada

suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebuse

esitaja ise pole piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord (sh tähtajad). Esitatud

tõenditest nähtub, et kaebaja tutvus 19. novembril 2008 riigivastutuse seaduse ja

halduskohtumenetluse seadustiku venekeelse tõlkega, millest pidanuks selguma, et kahjunõude

rahuldamisest keeldumist saab vaidlustada 30 päeva jooksul. Kahjunõude esitamise tähtaega selgitati

ka Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määruses haldusasjas nr 3-08-1837. Arvestada

tuleb, et O. Bortnikul on varasem kogemus halduskohtusse kaebuste esitamise ja neile kehtestatud

nõuete täitmisega. Halduskohtu otsuse jõustumine asjas nr 3-07-2514 ei mõjutanud kahju hüvitamise

nõude esitamise tähtaja kulgemist. On ebatõenäoline, et kaebuse esitaja lähtus väärarusaama tõttu

tähtaja arvutamisel päevast, mil jõustus kohtuotsus, millega tunnistati õigusvastaseks kahjunõude

aluseks olnud toimingud.

5. Määruskaebuses ringkonnakohtule palus O. Bortnik tühistada halduskohtu määrus. Ta leidis, et

juriidiliste teadmiste puudumine ei võimalda tal õigusnormides orienteeruda. Õigusaktidest tõlgib

kontaktisik kaebaja palvel vene keelde vaid üksikud normid, kuid puudub võimalus tutvuda seaduse

tõlke terviktekstiga.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. juuni 2009. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et O. Bortnik oleks pidanud kaebuse

halduskohtule esitama 30 päeva jooksul pärast Tallinna Vangla 8. mai 2008. a kirja saamist, milles

teatati kahju hüvitamisest keeldumisest. Vaidlustamisviite puudumine saab HMS § 57 lg-st 3

tulenevalt olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui see põhjustas kaebaja eksimuse kohtusse

pöördumisel. O. Bortnikule pidi hiljemalt Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määruse

(haldusasi nr 3-08-1837) kättesaamisest selguma kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse

pöördumise kord ja tähtaeg. Praegusel juhul hakkas kaebetähtaeg kulgema vangla keeldumise

saamisest. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal olnuks objektiivseid takistusi õigeaegseks kohtusse

pöördumiseks. Pärast 8. detsembri 2008. a määruses antud selgitusi ei saanud tal olla ka

subjektiivseid takistusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses Riigikohtule palub O. Bortnik tühistada ringkonnakohtu määrus põhjusel, et

kohus on hinnanud vääralt kaebetähtaja ennistamise põhjendamiseks esitatud tõendeid.

Määruskaebuse esitaja palub saata asi alama astme kohtutele kaebetähtaja ennistamiseks ja uueks

arutamiseks.

8. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja kaebetähtaeg

ennistamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval (aga ka vahistatul ja karistusjärgselt kinnipeetaval) õigus halduskohtu poole pöörduda

tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jätnud. Erinevalt RVastS § 17 lg-st 1, mis võimaldab kahju hüvitamise taotluse esitamist otse

halduskohtule, on tegemist erikorraga, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse.

RVastS § 18 lg 2 sätestab 30-päevase kohtusse pöördumise tähtaja juhuks, kui haldusorgan jätab

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga.

10. Halduskolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga kaebetähtaja ennistamata

jätmise osas. Kaebaja toob kaebetähtaja möödalaskmise põhjendustena esile vähesed õigusalased

teadmised ja õigusaktide venekeelse tõlke puudumise.

Väheste õigusalaste teadmistega ei saa praeguses asjas kolleegiumi hinnangul vabandada

kaebetähtaja ebamõistlikult pikka ületamist, sest Tallinna Vangla esitatud tõenditest nähtub, et

kaebajal võimaldati tutvuda riigivastutuse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku venekeelse

tõlkega hiljemalt 19. novembril 2008. Vangla on kinnitanud, et kaebajal oli ka võimalus pöörduda

inspektor-kontaktisiku poole selgituste saamiseks.

Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et O. Bortniku esitatud põhjused pole

piisavad kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks pidanud RVast S § 18 lg-st 2 tulenevalt esitama

halduskohtusse kaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil ta sai kätte kirja, milles Tallinna Vangla teatas,

et keeldub kahju hüvitamisest. Kui vangla vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamise kord ja tähtaeg

polnud O. Bortnikule selged varem, siis pidi ta sellest aru saama hiljemalt teises haldusasjas (Tallinna

Ringkonnakohtu 8. detsembri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-1837), kus selgitati sarnasel juhul

kohtusse pöördumise võimalusi, ning seejärel viivitamatult pöörduma kahju hüvitamisest keeldumise

vaidlustamiseks halduskohtusse.

11. Eelnevale tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

12. Ühtse kohtupraktika kujundamise huvides peab kolleegium siiski vajalikuks märkida järgmist.

Eelnevalt viidatud VangS § 11 lg-st 8 tuleneb kahju hüvitamise asjades kohustuslik kohtueelne

menetlus.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kuna vaidemenetluses õigusvastasust tuvastada ei ole

võimalik, tuleb akti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks pöörduda otse halduskohtusse

ilma kohtueelset menetlust läbimata. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-

õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võib

väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olla ka kahjunõude esitamine tulevikus.

13. Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks on kinnipeetaval kaks võimalust.

Kinnipeetav võib esitada esmalt halduskohtule kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks. Juhul, kui kohus õigusvastasuse tuvastab, on võimalik vanglale esitada kahju

hüvitamise taotlus riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Kui vangla taotlust ei rahulda, on

kinnipeetaval vastavalt RVastS § 18 lg-s 2 sätestatule õigus 30 päeva jooksul esitada kaebus

halduskohtule.

Teine võimalus on esitada kohe kahju hüvitamise taotlus vanglale VangS § 11 lg-s 8 sätestatud korras.

Kui vangla taotlust ei rahulda, on kinnipeetaval RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul õigus

esitada kaebus halduskohtule. Sellisel juhul ei ole eraldi õigusvastasuse tuvastamine vajalik, vaid

kahju hüvitamise nõue hõlmab ka tuvastamisnõude.

14. Kolleegium soovib rõhutada, et olukorras, kus kinnipeetav esitab vanglale taotluse kahju

hüvitamiseks ja vangla jätab selle taotluse rahuldamata, kuid kinnipeetav soovib ikkagi saada kahju

hüvitamist, peab ta esitama seaduses sätestatud tähtaja jooksul halduskohtule kahju hüvitamise

kaebuse. Kui aga kinnipeetav ei esita pärast vangla keeldumist halduskohtule kaebust kahju

hüvitamiseks, vaid taotleb halduskohtult vangla akti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist ja

halduskohus rahuldab selle kaebuse, siis kahju hüvitamise saavutamiseks on kinnipeetav kohustatud

uuesti läbima kohtueelse menetluse, st ta peab esitama vanglale uue taotluse kahju hüvitamiseks,

kusjuures ta saab tugineda halduskohtu otsusele vangla akti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise

kohta. Kinnipeetav ei saa sellisel juhul ilma kohtueelset menetlust uuesti läbimata esitada

halduskohtule kaebust kahju hüvitamiseks.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann