3-4-1-31-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-31-09

Otsuse kuupäev

15. detsember 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Peeter Jerofejev ja Harri Salmann

Kohtuasi

Taira Aasa 3. detsembri 2009. aasta kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

30. novembri 2009. aasta otsuse nr 43 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Taira Aasa kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. Aasa esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna linna valimiskomisjonile kaebuse Tallinna linna

valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingute peale häälte ülelugemisel ja

hääletamisprotokolli täitmisel. Kaebuse esitaja palus tunnistada need toimingud õigusvastaseks ja

teha jaoskonnakomisjonile ettekirjutus hääletamissedelid veel kord üle lugeda.

Kaebuse esitaja leidis, et ta sai selles valimisjaoskonnas eeldatust vähem hääli. Samas on T. Aasani

umbes kümnelt valijalt jõudnud teave selle kohta, et nad andsid hääle just temale. Kuna need hääled

hääletamistulemuste protokollis ei kajastu, siis on jaoskonnakomisjon eksinud häälte ülelugemisel.

Lisaks on valijate kaebustest ilmnenud, et kõnealuses jaoskonnas olid osadel sedelitel pitsatijäljendid

puudu.

2. Tallinna linna valimiskomisjon vastas T. Aasa kaebusele 22. oktoobri 2009. aasta kirjaga, milles ta

ei pidanud taotlust häälte ülelugemiseks põhjendatuks. Kesklinna valimisringkonna häälte

teistkordsel ülelugemisel 19. oktoobril 2009 ei leitud jaoskonnakomisjonide tehtud vigu. Jaoskonnas

nr 23 ei olnud kandidaat T. Aasale antud hääli ka kehtetute sedelite hulgas.

3. T. Aasa esitas eelmises punktis kirjeldatud kirja peale 5. novembril 2009 kaebuse otse Vabariigi

Valimiskomisjonile. Kuna kaebus tulnuks esitada KOVVS § 65 lõike 2 kohaselt Tallinna linna

valimiskomisjoni kaudu, tagastas Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse 6. novembril 2009 kaebaja

esindajale.

4. 6. novembril 2009 esitas T. Aasa kaebuse Tallinna Linna Valimiskomisjoni kaudu, milles ta

vaidlustas valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toiminguid, samuti Tallinna linna

valimiskomisjoni 22. oktoobri 2009. aasta kirja.

Kaebuse kohaselt jõudis mainitud kiri T. Aasa esindajani tunduvalt hiljem kui 3 päeva otsuse

tegemisest. Seetõttu ei olnud võimalik kaebust esitada enne 5. novembrit 2009. Kaebaja esindaja

palus Vabariigi Valimiskomisjonil kaebetähtaeg ennistada.

T. Aasa leidis endiselt, et jaoskonnakomisjonid on eksinud häälte ülelugemisel või on tahtlikult hääli

kõrvaldanud, mistõttu on vajalik hääletamissedelid veel kord üle lugeda. Selle kinnituseks, et ta oleks

pidanud rohkem hääli saama, esitas T. Aasa nimekirja inimestest, kes olid oma allkirjaga kinnitanud

T. Aasa poolt hääletamist. Lisaks oli valijate kaebustest ilmnenud, et jaoskonnas nr 23 olid osadel

sedelitel puudu pitsatijäljendid.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis T. Aasa kaebuse 11. novembri 2009. aasta otsusega nr 41 läbi

vaatamata, kuna see esitati KOVVS § 65 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebuses ei olnud

selgitatud, millal kaebaja esindaja kirja kätte sai ega olnud esitatud ka tõendeid, et kiri saadi kätte

hilinemisega, samuti esitatud muid põhjendusi hilinemise kohta.

Vabariigi Valimiskomisjon märkis siiski kaebuse sisu kohta, et Tallinna linna valimiskomisjon on

KOVVS § 55 lõike 1 kohaselt kõigi valimisjaoskondade sedelid teist korda üle lugenud 19. oktoobril

2009. T. Aasat oli häälte teistkordse ülelugemise ajast ja kohast teavitatud e-postiga 13. oktoobril

2009. Seega on T. Aasa kaebuses taotletud toiming tehtud juba enne kaebuse esitamist.

6. T. Aasa esitas 16. novembril 2009 Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri otsuse nr 41 peale

kaebuse Riigikohtule.

7. Riigikohus tühistas 26. novembri 2009 aasta otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-29-09 Vabariigi

Valimiskomisjoni eespool viidatud otsuse ja kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asja

läbivaatamata jätmise kohta uue otsuse.

8. Vabariigi Valimiskomisjon leidis 30. novembri 2009. aasta otsuses nr 43, et T. Aasa kaebus tuleb

küll läbi vaadata, kuid jätta rahuldamata.

Tallinna linna valimiskomisjon on hääled teist korda üle lugenud ja T. Aasat ülelugemise ajast ja

kohast ka teavitanud. Tallinna linna valimiskomisjonil ei olnud vajadust ega alust valimisjaoskonna

nr 23 hääletamissedeleid veel kord üle lugeda.

Kaebaja väidete kohaselt tema poolt hääletanud valijate nimekirja kohta märkis Vabariigi

Valimiskomisjon, et hääletamine valimistel on salajane. Selles tulenevalt ei ole ei kandidaadil

võimalik väita, et kindlad valijad hääletasid tema poolt ega valijal võimalik kinnitada, et ta hääletas

kindla kandidaadi poolt. Kumbki väide ei ole kontrollitav. Nimekirja ei saa seetõttu arvestada

tõendina.

9. T. Aasa esitas Vabariigi Valimiskomisjoni eelmises punktis nimetatud otsuse (vaidlustatud otsus)

peale 3. detsembril 2009 kaebuse Riigikohtule, mis saabus Riigikohtusse 4. detsembril.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. T. Aasa palub Riigikohtul esiteks tühistada vaidlustatud otsus, teiseks tühistada Tallinna linna

valimiskomisjoni 22. oktoobri 2009. aasta otsus, kolmandaks tunnistada Tallinna valimisjaoskonna

nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud häälte ülelugemisel õigusvastaseks ja kohustada

jaoskonnakomisjoni hääled veel kord kaebuse esitaja või tema esindaja juuresolekul üle lugema.

T. Aasa leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon rikkus kaebuse lahendamisel oluliselt menetlusnorme.

T. Aasat ei kuulatud haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt ära. Tal ei olnud võimalik vaielda

vastu komisjoniliikmete arvamusavaldustele allkirjade kogumise õiguspärasuse kohta. Vabariigi

Valimiskomisjon ei hinnanud õigesti tõendina esitatud allkirjatabelit. Kui valimiskomisjon leidis, et

kaebaja tõend ei ole aktsepteeritav oleks ta pidanud selles nimetatud isikud kutsuma istungile, et seal

nende ütlusi kuulata. Kui inimene vabatahtlikult soovib oma valimiseelistust väljendada, siis tuleb

tema ütlused lugeda lubatavaks tõendiks. Valimiste salajasusse põhimõte ei keela inimestel oma

valimiseelistusi avaldada.

Vabariigi Valmiskomisjoni seisukoht, et tunnistajate avaldusi või ütlusi valimiskäitumise kohta ei saa

lugeda lubatavaks tõendiks seetõttu, et puudub võimalus neid kontrollida on ebaõige. Ka igas muus

menetluses annavad tunnistajad ütlusi minevikuasjaolude kohta, mis ei ole muul viisil kontrollitavad

kui ainult nende ütlustega.

Kaebuse sisu kohta jääb T. Aasa eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Ta lisab, et mingil põhjusel

on kadunud ka tema poja antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr 24. Protokolli järgi ei saanud T. Aasa

selles jaoskonnas ühtegi häält, kuigi tema poeg käis just seal hääletamas ja andis hääle tõendina

esitatud allkirjade tabeli kohaselt just tema poolt. T. Aasa täpsustab allkirjatabeli kohta, et sellest

nähtub selgelt kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine.

Vabariigi Valimiskomisjonil oleks allkirjatabeli põhjal pidanud tekkima piisav mõistlik kahtlus, et

valimisseadust on rikutud ja valimisjaoskonnas nr 23 on hääli kõrvaldatud. Valimiskomisjon oleks

pidanud arvestama, et kui hääli on kõrvaldatud ühes jaoskonnas, võib see olla toimunud ka teistes

jaoskondades. Kui on kõrvaldatud ühe kandidaadi hääli, siis võib seda olla tehtud ka teiste

kandidaatide puhul. Seetõttu võis rikkumine mõjutada valimistulemusi terves Tallinna kesklinnas.

11. Vabariigi Valimiskomisjon jääb otsuses esitatud seisukohtade juurde. Otsuse tegemisel oli

kaebuse esitajale tagatud õigus olla ära kuulatud. Istungi alguses tutvustas Vabariigi

Valimiskomisjoni sekretariaadi töötaja esmalt kaebuse asjaolusid ja valimiskomisjoni otsuse eelnõud.

Seejärel andis Vabariigi Valimiskomisjoni esimees kaebajale sõna seisukohtade esitamiseks. Kaebaja

õigust esitada oma arvamus ei riku asjaolu, et ta ei saanud sekkuda Vabariigi Valimiskomisjoni

liikmete avalikku arutellu otsuse eelnõu üle.

Vabariigi Valimiskomisjon lisab T. Aasa väite kohta, et mingil põhjusel on kadunud ka tema poja

antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr 24, et tegemist on uue väitega, mida Tallinna Linna

Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes ei sisaldu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et T. Aasa kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et Tallinna linna valimiskomisjon on T. Aasa taotletud

toimingu juba sooritanud. Hääled on valimisringkonnas nr 2 kahel korral üle loetud. Vaidlust ei ole

selle üle, et T. Aasa oli teistkordse ülelugemise toimumise ajast ja kohast teadlik. Tallinna linna

valimiskomisjon ei ole tuvastanud häälte ülelugemisel valimisjaoskonnas nr 23 rikkumisi.

11. Vabariigi Valimiskomisjon asus õigele seisukohale, et tal ei ole otsuse tegemisel võimalik

tugineda tõendina esitatud nimekirjale, milles väidetavalt T. Aasa poolt hääletanud isikud kinnitasid

T. Aasa poolt hääletamist oma allkirjaga. PS § 156 ja KOVVS § 1 lõike 1 kohaselt on hääletamine

kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistel salajane. Salajase hääletamise põhimõttest

tulenevalt ei ole ühelgi kandidaadil võimalik tõendada, et kindel isik hääletas just tema poolt. Ka

ühelgi valijal ei ole võimalik kinnitada, et ta hääletas kindla kandidaadi poolt. Valimiskomisjon ei saa

mingil moel veenduda selliste kinnituste paikapidavuses. Neist lähtumine tähendaks eemaldumist

hääletamise salajasuse põhimõttest.

12. Väidetavate menetluslike rikkumiste kohta T. Aasa kaebuse läbivaatamisel leiab kolleegium, et

asja materjalidest nähtub, et T. Aasale oli piisaval määral tagatud õigus olla ära kuulatud. Kaebaja

õigust olla ära kuulatud ei riku asjaolu, et ta ei saanud sekkuda Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete

avalikku arutellu otsuse eelnõu üle ega esitada oma arvamust iga liikme sõnavõtu kohta.

13. Eelnevat arvestades tuleb T. Aasa kaebus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(RT I 2002, 29, 174) § 46 lõikest 2 juhindudes jätta rahuldamata.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann