3-3-1-80-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-80-09

Otsuse kuupäev

11. detsember 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Sergey Tydyyakovi kaebus Põhja Politseiprefektuurilt

mittevaralise kahju 80 000 kr hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-

08-1941

Menetluse alus Riigikohtus

Sergey Tydyyakovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Sergey Tydyyakovi kassatsioonkaebus osas, milles taotletakse Tallinna

Ringkonnakohtu 8. juuli 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-08-1941 tühistamist. Ülejäänud osas

jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1941.

Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 6. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-08-1941.

Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Öine Vahtkond liige Sergey Tydyyakov esitas Tallinna Linnavalitsusele avaliku koosoleku

teate 25. märtsil 2008. Teate kohaselt soovis S. Tydyyakov viia 26. aprillil 2008 kell 13.00-17.00 läbi

(ca 100 - 1000 osavõtjat) koosoleku "Demokraatlike väärtuste säilitamiseks kaasaegses Eestis"

Tallinna Hirvepargis.

Põhja Politseiprefektuur keelas 28. märtsi 2008. a esildisega nr PHJ 3-1.11.1/25711

S. Tydyyakovil avaliku koosoleku läbiviimise Hirvepargis ja kehtestas talle lisatingimuse viia soovi

korral avalik koosolek läbi Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) kõrval pargis või Sõjaväe kalmistul

Pronkssõduri monumendi juures.

S. Tydyyakov esitas Tallinna Linnavalitsusele avaliku koosoleku teate 4. aprillil 2008. Teate kohaselt

soovis S. Tydyyakov viia 26. aprillil 2008 kell 13.00-14.30 läbi koosoleku (ca 100 - 500 osavõtjat)

Tallinnas Falgi pargis.

Põhja Politseiprefektuur keelas 7. aprilli 2008. a esildisega nr PHJ 3-1.11.1/28203 S. Tydyyakovil

avaliku koosoleku läbiviimise Falgi pargis, korrates varasemat lisatingimust.

S. Tydyyakov esitas Tallinna Linnavalitsusele avaliku koosoleku teate 7. aprillil 2008. Teate kohaselt

soovis S. Tydyyakov viia läbi koosoleku Tallinnas Tuvi pargis.

Põhja Politseiprefektuur keelas 10. aprilli 2008. a esildisega nr PHJ 3-1.11.1/29273

S. Tydyyakovil avaliku koosoleku läbiviimise Tuvi pargis, korrates varasemat lisatingimust.

2. Koosolek viidi läbi Vene Kultuurikeskuse kõrval olevas pargis 26. aprillil 2008 ja sellel osales ca

100 inimest.

3. S. Tydyyakov esitas halduskohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri 28. märtsi 2008. a esildisega

nr PHJ 3-1.11.1/25711, 7. aprilli 2008. a esildisega nr PHJ 3-1.11.1/28203 ja 10. aprilli 2008. a

esildisega nr PHJ 3-1.11.1/29273 tekitatud mittevaralise kahju 80 000 kr hüvitamiseks. S. Tydyyakov

väidab, et politseiprefektuur keelas ebaseaduslikult avaliku koosoleku läbiviimise soovitud kohtades,

mistõttu piirati põhiseaduse § 47 ja tekitati mittevaraline kahju. Esildistes ei ole toodud ühtegi avaliku

koosoleku seaduse (AvKS) §-des 3 ja 5 loetletud alust, mis annaks õiguse keelata avaliku koosoleku

läbiviimise.

Põhja Politseiprefektuuril puudus õigus kehtestada avaliku koosoleku koha osas lisatingimusi.

Esildised on täis vihjeid, mis näitavad kaebajat ja MTÜ-d Öine Vahtkond kurjategijatena. Sellised

vihjed on solvavad ja rikuvad süütuse presumptsiooni. Kaebaja on otseselt seostanud end

pronkssõduri saatusega, antifašistliku liikumisega ja ühiskondliku tavaga käia 9. mail ja

22. septembril Tõnismäel, kus asus sõjahaud. Põhja Politseiprefektuuri pakutud park Vene

Kultuurikeskuse kõrval ei ole samaväärne eelpoolnimetatud kohtadega. Avaliku koosoleku korraldaja

huvides on koguda üritusele nii palju rahvast kui võimalik. Vene Kultuurikeskuse parki tuli kümme

korda vähem rahvast, kui kaebaja soovitud kohtades koosoleku läbiviimise korral oleks võinud

oodata. Kaebaja kuulub eriliselt kannatanud isikute rühma.

Isiku subjektiivsete õiguste õigusvastase rikkumise korral tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada

ning kaebajal ei lasu temale tekitatud mittevaralise kahju tõendamise kohustust. Lähtepunktiks on

töölepinguseadus (TLS) ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise

seadus (AVVKHS).

Hingelised kannatused kujutavad endast üldjuhul hingelist tööd võimatuse seisundi üleelamisel.

Võimatuse seisund tekib siis, kui isikul puudub legaalne alternatiiv oma subjektiivse õiguse

realiseerimiseks. Sõltuvalt võimatuse vormist jagatakse hingelist valu stressiks, frustratsiooniks,

konfliktiks ja kriisiks. Sügavamate psüühika kahjustuste (konflikt ja kriis) taga on reeglina

määramata arv kahju tekitajaid. Konkreetse kahju tekitaja süüd on võimalik eristada üksnes stressi ja

frustratsiooni korral. Käesoleval juhul oli kaebaja subjektiivse õiguse teostamine ning eesmärgi

saavutamine muutunud vastustaja tegevusega võimatuks, mis omakorda tekitas kaebajale

mittevaralist kahju. Kaebaja kannatas hingelist valu (stress, frustratsioon), mille intensiivsus oli kõige

tugevam alates esimese keeldumise saamisest 29. märtsist 2008 ja kuni miitingu läbiviimise päevani

26. aprillini 2008. Kolm kuud pärast seda elas kaebaja hingelist valu läbi madalama intensiivsusega.

RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise piirang on vastuolus põhiseaduse §-ga 25. Kahju

hüvitise summa on arvutatud TLS § 117 lg 2 ning AVVKHS § 5 alusel.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 6. jaanuari 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1941

S. Tydyyakovi kaebuse osaliselt, tunnistas Põhja Politseiprefektuuri vaidlustatud esildised

õigusvastaseks ning luges selle konstateeringuga S. Tydyyakovile tekitatud mittevaralise kahju

hüvitatuks. Halduskohus leidis, et AvKS § 1 lg 2 ei anna politseiprefektile alust keelata avaliku

koosoleku läbiviimist. Üksnes AvKS §-des 3 ja 5 on sätestatud alused, mis võimaldavad keelata

avaliku koosoleku läbiviimise, millele vaidlustatud esildistes viidatud ei ole. Vastustaja ei ole

tõendanud, et tegelikult oli koosoleku eesmärk õhutada midagi, mis AvKS § 3 järgi on keelatud.

Formaalselt oli avaliku koosoleku korraldaja ja vastava koosoleku teate esitaja S. Tydyyakov, mitte

MTÜ Öine Vahtkond. Esildised on õigusvastased ja nendega riivati kaebajale põhiseaduse §-st 47

tulenevat õigust ning rikuti avaliku koosoleku seadust.

Kaebajal puuduvad tõendid, et tal tekkis hingeline valu, kannatus ja stress. Kaebaja kavandatud

avaliku koosoleku läbiviimise korduv alusetu ärakeelamine võis talle tekitada nördimust, hingelist

valu, üleelamisi ja stressi ning uute teadete esitamise näol ka täiendavat asjaajamist ja rahalist kulu.

Seetõttu möönab kohus nii mittevaralise kahju kui ka põhjusliku seose olemasolu.

Koosoleku keelamine ei põhjustanud sellise intensiivsusega hingelisi üleelamisi, mida saaks

kompenseerida ainult rahaliselt. Kaebaja põhiõiguse riive ei olnud intensiivne. Antud juhul on

kaebajale tekitatud moraalse kahju hüvitamise õiglaseks, kohaseks ning proportsionaalseks vahendiks

vaidlustatud esildiste õigusvastaseks tunnistamine kohtuotsusega. Kohus ei pea vajalikuks peatuda

kaebaja poolt välja pakutud kahju suuruse arvutamise erinevatel metoodikatel.

Käesoleval juhul puudub kahtlus, et õiguskaitsevahendi esitamise võimalikkus pidi olema

kannatanule arusaadav, kuna kõigis vaidlusalustes esildistes oli toodud selge vaidlustamisviide.

S. Tydyyakovil ei esinenud vastava õiguse kasutamata jätmiseks mõjuvaid põhjuseid. Kaebaja

rikutud õiguste kaitsmise kõige efektiivsem ja väidetavalt mitmekuulise mittevaralise kahju tekkimist

välistanud meede oleks olnud esildiste vaidlustamine halduskohtus. Kui eeldada, et kaebaja õiguste

rikkumine oli niivõrd intensiivne, et sellega tekitati mittevaralist kahju, mida saaks hüvitada üksnes

rahaliselt, siis tuleks kaebaja enda tegevusetuse tõttu kahju ärahoidmisel vähendada kahjuhüvitis

nullini.

Vaidlustatud esildised tuleb tunnistada õigusvastaseks ning selle konstateeringuga tuleb kaebajale

tekitatud mittevaraline kahju lugeda hüvitatuks.

5. S. Tydyyakov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada osas, millega

jäeti rahuldamata rahaline nõue ja rahuldati kaebus vastustaja esildiste õigusvastasuse tuvastamise

konstateeringuga, ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellant taotles halduskohtult mittevaralise kahju 80 000 kr hüvitamist. Taotlus vastas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p-le 2. Halduskohus kombineeris oma otsuses

kokku HKMS § 6 lg 3 punktid 1 ja 2. Viidatud punktides on sätestatud erinevad nõuded. Vaidlustatud

esildiste õigusvastasuse kindlakstegemist ei saa lugeda kahju hüvitamise viisiks. Teo õigusvastasus

on üks kahju hüvitamise elemente ja kuulub delikti koosseisu. HKMS § 26 lg-s 1 on sätestatud

alternatiividena halduskohtu õigus tunnistada haldusakt õigusvastaseks või mõista välja hüvitis

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus jättis alusetult uurimata rahalise

nõude põhjenduste õigsuse.

Kohus tuvastas delikti koosseisu, kuid välistas kahju hüvitamise RVastS § 7 lg 1 alusel. Kohtuotsuse

resolutsioonist on aga otseselt näha, et halduskohus hüvitas kaebajale tekitatud moraalse kahju. Seega

on kohtuotsus vastuoluline.

RVastS § 7 lg 1 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11, § 13 lg-ga 2 ja §-ga 25.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 8. juuli 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1941

S. Tydyyakovi apellatsioonkaebus osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega

jättis S. Tydyyakovi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis, et kohtuotsuse põhjendaval osal puudub iseseisev tähendus. Pooltele on siduv üksnes

kohtuotsuse resolutsioon. Apellant ei nõustu halduskohtu otsuse resolutsiooniga ning palub

apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti rahuldamata kahjuhüvitise nõue ja

rahuldati kaebus esildiste õigusvastsuse tuvastamise konstateeringuga, ning saata asi esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles palutakse

halduskohtu otsus tühistada.

Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et vaidlustatud esildised on õigusvastased. Kaebaja

eesmärk kohtusse pöördumisel oli saavutada mitte halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamine, vaid

konkreetne rahasumma. Apellandi positsiooni mittevaralise kahju osas võib kokku võtta tõdemusega,

et apellant oli nördinud sellest, et tal ei lubatud pidada koosolekut seal, kus tema soovis, ning suunati

seda tegema mujale, kus osavõtjate arv oleks eelduslikult jäänud ja jäigi tegelikkuses kavandatust

oluliselt väiksemaks.

Mittevaralise kahju rahas hüvitamisega on tegemist valuraha maksmisega, mis RVastS § 9 lg 1

kohaselt tuleb kõne alla vaid kindlate põhiõiguste rikkumise korral. Põhiseaduse §-s 47 sätestatud

kogunemisvabadus on oluline poliitiline põhiõigus, mille eesmärk on tagada üksikisiku huvide ja

seisukohtade kujundamine ning ühine väljendamine ja kaitsmine, kuid pelgalt selle õiguse rikkumine

ei anna alust nõuda valuraha.

RVastS § 9 lg 1 ei ole põhiseaduse vastane.

Mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ei piisa haldusakti õigusvastasusest, vaid kahju

hüvitamise nõuet tuleb põhjendada ning näidata, milles mittevaraline kahju seisneb. Apellandi

eesmärk oli korraldada avalik koosolek konkreetsel ajal ja konkreetses kohas. Avaliku koosoleku

korraldaja absoluutset õigust kohavalikule põhiseaduse § 47 ega ka avaliku koosoleku seadus ette ei

näe. Vaidlust ei ole selles, et soovitud aja suhtes probleeme ei tekkinud ning apellant sai korraldada

koosoleku tema soovitud ajal. Seega kaebuse asjaolud ja kahju olemuse kirjeldus annavad alust

järeldada, et vaidlusaluste esildistega ei tekitatud kaebajale RVastS § 9 lg-s 1 märgitud tagajärgi.

Tuvastatud pole ühtegi sellist asjaolu, mida võiks pidada apellandi mittevaraliste õiguste rikkumiseks

ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Ainuüksi ajutine

hingeline läbielamine, s.o kaebaja väidetud stress ja frustratsioon, ei tähenda tervise kahjustamist.

Kuna apellandile pole rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju tekitatud, siis ei ole vajadust

käsitleda kahju suurust, arvutamise metoodikat ja RVastS § 7 lg 1 põhiseaduspärasust.

Kaebuse ainukeseks nõudeks oli mittevaralise kahju rahas hüvitamine, mida kohus ei rahuldanud.

Kohtuotsus on ebaõige osas, milles kohus tuvastas esildiste õigusvastasuse ning luges selle

konstateeringuga mittevaralise kahju hüvitatuks. Resolutsiooni selguse huvides tuleb tühistada

halduskohtu otsus tervikuna ning jätta kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. S. Tydyyakov palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonna- ja halduskohtu otsused ning saata

haldusasi uueks läbivaatamiseks halduskohtusse. Ühtlasi palutakse RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1

tunnistada põhiseaduse vastaseks ning jätta nimetatud sätted kohaldamata. Kassaator väidab, et

vaidlustatud esildiste õigusvastaseks tunnistamine omab kassaatori jaoks iseseisvat väärtust.

Kassaator palus ringkonnakohtul kõrvaldada halduskohtu ebaseaduslik resolutsioon ning saata

haldusasi tagasi halduskohtusse. Kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse tervikuna, siis

tegi ta sellega kassaatori olukorra halvemaks ning seeläbi väljus apellatsioonkaebuse piiridest.

Kassaator ei ole apellatsioonkaebuses ja kohtuistungil käsitlenud RVastS § 9 lg-t 1, mistõttu

nimetatud säte ei olnud apellatsioonkaebuse esemeks. Ringkonnakohus kohaldas RVastS § 9 lg-t 1

vääralt ega analüüsinud seda, miks RVastS § 9 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas.

Kassaatorile jääb arusaamatuks, mida pidi veel tõendama, et tuvastada mittevaralist kahju.

Õigusteaduse uue doktriini kohaselt kohaldatakse mittevaralise kahju presumptsiooni.

Ringkonnakohtu otsuses ei kajastata 0-hüvitise probleemi. Kas 0-hüvitise väljamõistmine on kaebuse

rahuldamine või rahuldamata jätmine? Halduskohus kaldus 0-hüvitise suunas, kuid otsustas kaebuse

jätta rahuldamata. Halduskohus ei ole kaalunud sümboolse summa, näiteks 1 krooni väljamõistmist.

Otsiti põhjendusi, miks jätta kaebus rahalise nõude osas rahuldamata.

8. Põhja Politseiprefektuur palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Põhja Politseiprefektuur

väidab, et kassaator palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti

rahuldamata rahaline nõue ja rahuldati kaebus esildiste õigusvastasuse tuvastamise osas.

Ringkonnakohus ei väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kassaator oli apellatsioonkaebuses

seisukohal, et kohus võib vaid kaebuse rahuldada ja mõista kahju hüvitise välja või jätta kaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus otsustas kaebuse jätta rahuldamata.

Kaebuse asjaolud ja kahju olemuse kirjeldus annavad alust järeldada, et vaidlustatud esildistega ei

tekitatud kassaatorile RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud tagajärgi. Kassaatori väidetud stress ja frustratsioon

ei tähenda veel tervise kahjustamist.

RVastS § 9 lg 1 ei ole põhiseaduse §-ga 25 vastuolus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Halduskohus rahuldas S. Tydyyakovi kaebuse osaliselt, tunnistas vaidlusalused esildised

õigusvastaseks ning luges selle konstateeringuga mittevaralise kahju hüvitatuks. Halduskohus leidis,

et esildised on õigusvastased ning möönis nii mittevaralise kahju kui ka põhjusliku seose olemasolu.

S. Tydyyakov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles: "Tühistada Tallinna

Halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata apellandi rahaline nõue ja rahuldati kaebust

vastustaja esildiste õigusvastasuse tuvastamise konstateeringuga ning saata asi esimese astme kohtule

uueks läbivaatamiseks." Apellatsioonkaebuse väited puudutavad eelkõige halduskohtu otsust osas,

millega jäeti kahjuhüvitis rahas välja mõistmata, ning RVastS § 7 lg 1 põhiseaduspärasust. Kas kahju

tekkis või mitte, selles osas kassaator apellatsioonkaebuses seisukohta esitanud ei ole.

Põhja Politseiprefektuur halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud.

Ringkonnakohus rahuldas S. Tydyyakovi apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja

tegi uue otsuse, millega jättis S. Tydyyakovi kaebuse rahuldamata, kuna S. Tydyyakovile ei ole

mittevaralist kahju tekkinud.

10. HKMS § 34 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete

piires.

Ulatuses, milles halduskohtu otsust on vaidlustatud, peab ringkonnakohus kontrollima otsuse

seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja

tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2004. a

otsus asjas nr 3-3-1-8-04, p 24). HKMS § 34 lg 2 keelab ringkonnakohtul väljuda

apellatsioonkaebuses esitatud taotluse piiridest, s.t muuta või tühistada halduskohtu otsust osas,

milles seda pole taotletud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-

54-03, p 45; 16. oktoobri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-02, p-d 14-15).

S. Tydyyakov esitas apellatsioonkaebuses taotluse: "Tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas,

millega jäeti rahuldamata apellandi rahaline nõue ja rahuldati kaebust vastustaja esildiste

õigusvastasuse tuvastamise konstateeringuga ning saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks." Seega on S. Tydyyakov apellatsioonkaebuse taotluses vaidlustanud rahalise nõude

ulatust, st halduskohtu otsust osas, millega jäeti kassaatori mittevaralise kahju rahaline nõue

rahuldamata, mitte mittevaralise kahju nõude alust - seisukohta, kas mittevaraline kahju tekkis või

mitte. S. Tydyyakov ei ole ka apellatsioonkaebuse põhjendustes esitanud väiteid halduskohtu otsuse

kohta osas, millega halduskohus tunnistas vaidlustatud esildised õigusvastaseks ja möönis

mittevaralist kahju ning nendevahelist põhjuslikku seost. Seega asus ringkonnakohus, leides, et

S. Tydyyakovile ei ole mittevaralist kahju tekkinud, kontrollima mittevaralise kahju alust, mida aga

kassaator apellatsioonkaebuses ei olnud vaidlustanud.

Kuna ka Põhja Politseiprefektuur ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust mittevaralise kahju aluse

osas, siis leiab kolleegium, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, tühistades

halduskohtu otsuse põhjusel, et apellandile mittevaralist kahju ei tekkinud. Kui ringkonnakohus oleks

mittevaralise kahju ulatuse kohta leidnud, et sellise kahju kohaseks hüvitamise viisiks oleks olnud

õigusvastasuse tuvastamine, siis oleks tulnud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

11. Poolel ja kolmandal isikul on õigus ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni korras edasi kaevata

Riigikohtusse, kui ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt

rikkunud kohtumenetluse normi (HKMS § 52 lg 1). Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel,

kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti

kohaldanud seadust (HKMS § 64 lg1).

Riigikohus ei tohi väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, mistõttu analüüsib ainult mittevaralise kahju

ulatust, mitte seda, kas mittevaralise kahju tekkimise eeldused on täidetud või mitte.

12. Riigikohus on kahjunõude ulatuse kohta väljendanud seisukohta, et mittevaralise kahju kohaseks

hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise kõrval olla ka kohtuotsusega ainult

õigusvastasuse tuvastamine (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-

3-1-44-06, p 14). Kui kannatanul oleks olnud võimalik kahju ise kõrvaldada muude

õiguskaitsevahenditega (näiteks vaidlusaluste esildiste tühistamiskaebuse esitamisega), mida aga ei

kasutatud, siis mõjutab see rahalise nõude ulatust ning võib olla selle rahuldamata jätmise aluseks.

Selles asjas tuvastasid kohtud, et S. Tydyyakov ei ole teinud kõike endast olenevat, et mittevaralist

kahju vältida ja seda kõrvaldada, avalik koosolek viidi siiski läbi ja põhiõiguste riive oli

väheintensiivne. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et mittevaralise kahju rahaline hüvitis ei ole

käesoleva haldusasja asjaoludest tulenevalt adekvaatne hüvitise viis.

13. S. Tydyyakov on kaebuses taotlenud mittevaralise kahju 80 000 kr hüvitamist. Kuid kolleegium

leidis, et mittevaralise kahju rahas hüvitamine ei ole adekvaatne hüvitise viis (vt käesoleva otsuse

p 12). Seetõttu puudub selles asjas vajadus hinnata, kas RVastS § 9 lg 1, mis piirab mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist, on põhiseadusega kooskõlas. Samuti leiab kolleegium, et käesolev

haldusasi ei tingi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ka RVastS § 7 lg 1 osas.

14. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Muutmata jääb halduskohtu otsus.

15. S. Tydyyakov menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu jäävad apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld