3-3-1-83-09 · Riigikohus

(alik me

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-3-1-83-09 Määruse kuupäev

10. detsember 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi X kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1031 Menetluse alus Riigikohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1031. Saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks tema hoidmine Viru Vangla kambris nr 1299 perioodil 5.-6. veebruar 2009 ja samuti Justiitsministeeriumi tegevus kaebaja esitatud vaide läbivaatamisel. Kaebaja leidis, et Justiitsministeerium jättis vaide tähtaegselt läbi vaatamata. Kaebuse kohaselt ei vastanud kamber nr 1299 justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (VSE) § 7 lg 1 nõuetele, sest kambris puudus laud, tool, riidenagi, seinakontakt, kambri aken oli katki ja tualetil polnud piirdeseinu, mistõttu levis kambris ebameeldiv lõhn. Samuti oli kambris kasutusel videovalve, mille kaudu oli ametnikel võimalus jälgida tualeti kasutamist. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina märkis kaebaja tulevikus kompensatsiooni saamiseks taotluse esitamise võimaluse ning samuti preventiivse huvi, et Justiitsministeerium edaspidi analoogsetes küsimustes kaebaja õigusi ei rikuks.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 30. juuni 2009. a otsusega X kaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et kambrisse nr 1299 paigutamisega ei rikutud X inimväärikust ning kambri sisustus oli minimaalne julgeolekukaalutlustel. Kambri aknas oli väike auk sisemisel klaasil, kuid see ei muutnud kambrit külmaks. Õige on kaebaja osundus, et kambris puudus osa nõutavatest esemetest. Arvestades kaebaja viibimist nimetatud kambris lühiajaliselt (vähem kui ööpäev), siis ei saanud need puudused kaebaja inimväärikust riivata. Kambris kasutatakse videovalvet, sest seal hoitakse vangla julgeolekut ohustavaid isikuid. Elektrooniline järelevalve on vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 ning justiitsministri 1. aprilli 2003. a määruse nr 23 "vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" § 4 p 1 alusel lubatud. Kohus seadis kahtluse alla kaebaja väite, et vanglaametnikud on teda jälginud tualeti kasutamise ajal.

3-3-1-83-09

2(3)

3. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsuse osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata, teha selles osas uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuses jäi X halduskohtule esitatud põhjenduste juurde ning märkis lisaks, et kaebuse rahuldamise osas ei oma tähendust asjaolu, et teda hoiti kambris nr 1299 lühikest aega. Koos apellatsioonkaebusega esitas X taotluse, milles palus enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

4. Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1031 jäeti X taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebaja õigused ei jää olulise kaitseta. Kambris nr 1299 viibimine võis põhjustada kaebajale küll mõningaid ebamugavusi, kuid et kaebaja viibis eelnimetatud kambris lühiajaliselt ning võimalikud ebameeldivused ei olnud olulised, siis ei ole põhjendatud kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest. Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks on põhjendatud huvina ära langenud soov esitada kahjuhüvitise taotlus. Kohus märkis, et hüvitamiskaebuse eduväljavaated oleks niikuinii ilmselt vähesed. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina on kohtupraktikas käsitatud ka preventiivset huvi. Kuid pelgalt teoreetiline võimalus, et isiku õigusi rikkunud toiming võib korduda, ei anna tuvastamiskaebuse esitamiseks alust. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel peab isiku kartus õigusrikkumise kordumise suhtes tuginema objektiivsetele alustele, mida käesolevas asjas ei nähtu. Miski ei anna alust eeldada, et vangla võib kaebaja ka tulevikus paigutada õigusaktidega ettenähtud tingimustele mittevastavasse kambrisse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub X tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1031 ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, mis seisneb preventiivses huvis, et vangla ei hoiaks edaspidi teda kambris, mis ei vasta õigusaktidega kehtestatud tingimustele ning mis alandab kaebaja inimväärikust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. HKMS § 45 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. Kolleegiumi hinnangul on HKMS §-s 45 toodud alused kohaldatavad HKMS § 74² ning TsMS § 695 alusel ka määruskaebuse lahendamisel. Tulenevalt HKMS § 64 lg 3 esimesest lausest ei ole ka Riigikohus HKMS §-s 45 nimetatud kohtumenetluse normide rikkumise korral seotud kaebuse piiridega ja kohtulahend kuulub siis igal juhul tühistamisele.

7. Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses väitnud ebaseadusliku kohtukoosseisu esinemist, on kolleegium käesoleva määruse p-s 6 toodud alustel pädev kontrollima kohtukoosseisu vastavust halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele.

8. HKMS § 34¹ sätestab, et apellatsioonkaebus vaadatakse läbi ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Selles asjas ei saa lähtuda HKMS § 47² lg-st 2, mille kohaselt võib määruskaebuse läbi vaadata ringkonnakohtunik ainuisikuliselt, sest tegemist on apellatsioonkaebuse läbivaatamisega. Kolleegiumi on seisukohal, et kohus oleks pidanud lähtuma HKMS §-st 34¹ ning lahendama riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse samuti kolmeliikmelises koosseisus.

3-3-1-83-09

3(3)

9. Halduskohtumenetluse seadustikust lähtuvalt tuleb haldusasjade läbivaatamisel halduskohtutes eristada kolme menetlusetappi: ettevalmistavat menetlust, eelmenetlust ning asja sisulist läbivaatamist. Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamine toimub üldjuhul ettevalmistavas menetluses. HKMS § 34¹ sätestab abstraktselt, et apellatsioonkaebus vaadatakse läbi kollegiaalselt, täpsustamata, kas antud tingimus kohaldub üksnes asja sisulisele läbivaatamisele või ka ettevalmistavale menetlusele. HKMS § 35 reguleerib aga üksnes eelmenetluse läbiviimist ning see pole kohaldatav ettevalmistavas menetluses.

10. Kolleegium on seisukohal, et HKMS § 34¹ tuleb tõlgendada laiendavalt, käsitades kõnealust normi üldnormina, millest tuleb lähtuda ka ettevalmistavas menetluses. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta kollegiaalse kohtukoosseisu nõude osas erandeid ka ettevalmistavas menetluses esitatud taotluste lahendamisel tehtavate määruste puhul. Sellele viitab ka HKMS § 33 lg 5, mille kohaselt apellatsioonkaebuse tagastamise määrus peab olema tehtud asja lahendava kohtukoosseisu poolt ühehäälselt, mis tähendab kollegiaalse kohtukoosseisu nõuet. Seega on HKMS §-s 34¹ sätestatud tingimus rakendatav riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamise kõrval ka näiteks tähtaja ennistamise ning esialgse õiguskaitse määramise taotluse lahendamisel, mille kord ja alused on halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud. Ka tsiviilkohtumenetluses lahendatakse apellatsioonimenetluses selliseid taotlusi üldjuhul kollegiaalselt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. novembri 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-105-07, p 10).

11. Kollegiaalsuse nõude vajalikkust riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel kinnitab ka asjaolu, et tegemist ei ole korraldava või ettevalmistava iseloomuga määrusega, mida võib lahendada kohtunik ainuisikuliselt (nt kohtuistungi määramine, kaebuse käiguta jätmine). Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata taotluse esitaja maksejõulisust ja maksejõuetuse korral kaebusega kaitstavat õiguse olulisust kaebaja jaoks ning kaebuse perspektiivikust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. detsembri 2007. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-83-07, p 11).

12. HKMS § 45 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. Käesoleva määruse p-s 6 leidis kolleegium, et eelnimetatud nõue on rakendatav ka ringkonnakohtu kohtulahendite suhtes. Kolleegium on seisukohal, et HKMS § 45 lg 1 p-s 1 kirjeldatud rikkumine hõlmab ka juhtumit, kus puudub nõutav kollegiaalne kohtukoosseis. Kuna riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb ringkonnakohtus lahendada kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, siis on taotluse lahendanud ebaõige kohtukoosseis, kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.

13. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et Tartu Ringkonnakohtu 11. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1031, millega jäeti X taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata, tuleb HKMS § 74³ lg 2 ja HKMS § 45 lg 1 p 1 alusel tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale ringkonnakohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

Tõnu Anton Jüri Põld Harri Salmann