3-2-1-104-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-104-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. detsember 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

A hagi B ja C vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-10586

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja A (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Kersti Kägi

Kostja B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Maria Mägi-Rohtmets

Kostja C (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maria

Mägi-Rohtmets

Asja läbivaatamise kuupäev

2. november 2009. a, kinnine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-10586 ning

saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus.

3. Avalikustada käesoleva otsuse sissejuhatav osa, resolutsiooni p-d 1-3 ja põhjendava osa p-

d 11-15, tähistades poolte nimed tähemärkidega ning jättes avaldamata poolte isiku- ja

registrikoodid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsusest pole võimalik üheselt mõista, kas maakohus on

pidanud kostjate kohustuseks hoiduda filmi edasisest avaldamisest ja levitamisest või kohustust

tagada, et filmi enam kusagil ei avaldataks ega levitataks. Kolleegium ei nõustu sellise etteheitega.

Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et kostjaid on kohustatud hoiduma filmi edasisest

avaldamisest ja levitamisest. Sellega pole kostjaid kohustatud tagama, et muu isik filmi ei avaldaks

ega levitaks.

12. Teose levitamine tähendab AutÕS § 13 lg 1 p 2 teise lause järgi teose või selle koopia

omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja

laenutamist. Kolleegiumi arvates tuleb sellist tegevust lugeda teose levitamiseks ka juhul, kui

tegemist on isikuga, kes pole teose autor. Teose levitamine hõlmab seega igasugust faktilist tegevust,

mis on põhjuslikus seoses teose avalikuks saamisega üha laiemale isikute ringile. Sellisest teose

levitamise määratlusest on maakohus õigesti juhindunud 28. märtsil 2007. a, 17. mail 2007. a ja

19. septembril 2008. a hagi tagamise määruste tegemisel. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et

filmi festivalidele saatmist kui tehnilist toimingut ei saa pidada filmi levitamiseks, mida võiks keelata

VÕS § 1055 lg 1 alusel.

13. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et asja lahendamisel on oluline, kellele kuulub filmi

levitamise õigus. Nõude esitamisel VÕS § 1055 lg 1 alusel autoriõigusega kaitstud teose levitamise

keelamiseks ei oma iseenesest tähtsust AutÕS § 33 lg 2. Kui teose levitamisega rikutakse teise isiku

õigusi ja see on õigusvastane, võib kannatanu nõuda teose levitamise lõpetamist või levitamisega

ähvardamisest hoidumist igalt isikult, kes teost levitab või levitamisega ähvardab. Hagi rahuldamine

ei eelda, et kostjad oleksid õigustatud filmi levitamise üle otsustama, sest teose levitamise mõiste

hõlmab ka faktilist tegevust (vt käesoleva otsuse p 12). Teose levitajaks võib olla ka isik, kellel ei ole

õigust seda teha.

Juhul kui kostjad omavad filmi levitamise õigust ühiselt mõne teise isikuga, ei välista nende isikute

kohtumenetlusse kaasamata jätmine hageja nõude rahuldamist kostjate vastu. Kostjad vastutavad

samas üksnes enda, mitte muude isikute tegevuse eest.

14. TsMS § 654 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused,

mida ringkonnakohus kohaldas. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 5 peab ringkonnakohus võtma

põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama

lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses

esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse

norme, jättes hindamata tunnistajate ütlused. Asjaolu, et hageja ei nimetanud selgelt, mis asjaolu ta

ühe või teise tõendiga tahab tõendada, ei andnud ringkonnakohtule õigust jätta tõendeid hindamata ja

hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus vajaduse korral selgitama, mis

asjaolusid soovib hageja ühe või teise tõendiga tõendada.

15. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas on täidetud VÕS § 1055 lg 1

kohaldamise eeldused.

Selle sätte kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist või kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardamisest hoidumise nõude korral ei ole vaja tuvastada, et kostjad on õigusvastase teo toime

pannud. Piisab sellest, et nende tegevus on loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Hageja ei ole

nõudnud kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Hageja nõude rahuldamise ühe

eeldusena peab olema tuvastatud, et kostjad on filmi levitanud ja pannud sellega toime õigusvastase

teo ning et selline tegevus võib korduda.

Isiklike õiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) õigusvastasuse kindlakstegemine tähendab

väärtusotsustust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. Juhul kui isikliku õiguse rikkumine sisaldab ebaõigete

väidete avaldamist, tuleb õigusvastasuse kindlakstegemiseks lisaks kohaldada VÕS § 1047 lg-d 1-3.

Nende sätete mõtte kohaselt lasub isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja

tõendamine õiguste rikkujal. VÕS § 1046 lg 1 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse

tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise

õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve ning lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Seaduses ei ole otsesõnu sätestatud surnud isiku isiklike õiguste kaitsmise võimalust VÕS § 1055 lg 1

alusel. Samas ei ole see erandlikel asjaoludel välistatud, arvestades põhiseaduse §-s 17 sätestatud

keeldu teotada isiku au ja head nime.

VÕS § 1055 lg-s 2 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise

lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda

inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu ning et sellisel juhul võib kannatanu esitada

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Seega ei pruugi kohus, vaatamata isiklike õiguste

rikkumise õigusvastasusele ja rikkumise kordumise ohule, rahuldada täies ulatuses VÕS § 1055 lg 1

alusel esitatud hagi. Kolleegium selgitab, et VÕS § 1055 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist võib

kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks esitatud hagiga kas samas või teises menetluses.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu