3-2-1-104-09 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-10586 ning Avalikustada käesoleva otsuse sissejuhatav osa, resolutsiooni p-d 1-3 ja põhjendava osa p-
Legislator headnote
AI generated3-2-1-104-09 · Riigikohus: märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-10586 ning Avalikustada käesoleva otsuse sissejuhatav osa, resolutsiooni p-d 1-3 ja põhjendava osa p-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-104-09
Otsuse kuupäev
Tartu, 9. detsember 2009. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
A hagi B ja C vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas
nr 2-07-10586
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja A (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat
Kersti Kägi
Kostja B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat
Maria Mägi-Rohtmets
Kostja C (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Maria
Mägi-Rohtmets
Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2009. a, kinnine kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-10586 ning
saata asi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
2. Rahuldada kassatsioonkaebus.
3. Avalikustada käesoleva otsuse sissejuhatav osa, resolutsiooni p-d 1-3 ja põhjendava osa p-
d 11-15, tähistades poolte nimed tähemärkidega ning jättes avaldamata poolte isiku- ja
registrikoodid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsusest pole võimalik üheselt mõista, kas maakohus on
pidanud kostjate kohustuseks hoiduda filmi edasisest avaldamisest ja levitamisest või kohustust
tagada, et filmi enam kusagil ei avaldataks ega levitataks. Kolleegium ei nõustu sellise etteheitega.
Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et kostjaid on kohustatud hoiduma filmi edasisest
avaldamisest ja levitamisest. Sellega pole kostjaid kohustatud tagama, et muu isik filmi ei avaldaks
ega levitaks.
12. Teose levitamine tähendab AutÕS § 13 lg 1 p 2 teise lause järgi teose või selle koopia
omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja
laenutamist. Kolleegiumi arvates tuleb sellist tegevust lugeda teose levitamiseks ka juhul, kui
tegemist on isikuga, kes pole teose autor. Teose levitamine hõlmab seega igasugust faktilist tegevust,
mis on põhjuslikus seoses teose avalikuks saamisega üha laiemale isikute ringile. Sellisest teose
levitamise määratlusest on maakohus õigesti juhindunud 28. märtsil 2007. a, 17. mail 2007. a ja
19. septembril 2008. a hagi tagamise määruste tegemisel. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et
filmi festivalidele saatmist kui tehnilist toimingut ei saa pidada filmi levitamiseks, mida võiks keelata
VÕS § 1055 lg 1 alusel.
13. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et asja lahendamisel on oluline, kellele kuulub filmi
levitamise õigus. Nõude esitamisel VÕS § 1055 lg 1 alusel autoriõigusega kaitstud teose levitamise
keelamiseks ei oma iseenesest tähtsust AutÕS § 33 lg 2. Kui teose levitamisega rikutakse teise isiku
õigusi ja see on õigusvastane, võib kannatanu nõuda teose levitamise lõpetamist või levitamisega
ähvardamisest hoidumist igalt isikult, kes teost levitab või levitamisega ähvardab. Hagi rahuldamine
ei eelda, et kostjad oleksid õigustatud filmi levitamise üle otsustama, sest teose levitamise mõiste
hõlmab ka faktilist tegevust (vt käesoleva otsuse p 12). Teose levitajaks võib olla ka isik, kellel ei ole
õigust seda teha.
Juhul kui kostjad omavad filmi levitamise õigust ühiselt mõne teise isikuga, ei välista nende isikute
kohtumenetlusse kaasamata jätmine hageja nõude rahuldamist kostjate vastu. Kostjad vastutavad
samas üksnes enda, mitte muude isikute tegevuse eest.
14. TsMS § 654 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud
asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused,
mida ringkonnakohus kohaldas. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 5 peab ringkonnakohus võtma
põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama
lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab
maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses
esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse
norme, jättes hindamata tunnistajate ütlused. Asjaolu, et hageja ei nimetanud selgelt, mis asjaolu ta
ühe või teise tõendiga tahab tõendada, ei andnud ringkonnakohtule õigust jätta tõendeid hindamata ja
hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus vajaduse korral selgitama, mis
asjaolusid soovib hageja ühe või teise tõendiga tõendada.
15. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas on täidetud VÕS § 1055 lg 1
kohaldamise eeldused.
Selle sätte kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase
tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise
lõpetamist või kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Kahju õigusvastase tekitamisega
ähvardamisest hoidumise nõude korral ei ole vaja tuvastada, et kostjad on õigusvastase teo toime
pannud. Piisab sellest, et nende tegevus on loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Hageja ei ole
nõudnud kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Hageja nõude rahuldamise ühe
eeldusena peab olema tuvastatud, et kostjad on filmi levitanud ja pannud sellega toime õigusvastase
teo ning et selline tegevus võib korduda.
Isiklike õiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) õigusvastasuse kindlakstegemine tähendab
väärtusotsustust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. Juhul kui isikliku õiguse rikkumine sisaldab ebaõigete
väidete avaldamist, tuleb õigusvastasuse kindlakstegemiseks lisaks kohaldada VÕS § 1047 lg-d 1-3.
Nende sätete mõtte kohaselt lasub isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja
tõendamine õiguste rikkujal. VÕS § 1046 lg 1 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse
tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud
eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi tuleb isikliku õiguse rikkumise
õigusvastasuse kindlakstegemisel arvestada muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute
või avalikkuse huve ning lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
Seaduses ei ole otsesõnu sätestatud surnud isiku isiklike õiguste kaitsmise võimalust VÕS § 1055 lg 1
alusel. Samas ei ole see erandlikel asjaoludel välistatud, arvestades põhiseaduse §-s 17 sätestatud
keeldu teotada isiku au ja head nime.
VÕS § 1055 lg-s 2 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise
lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda
inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu ning et sellisel juhul võib kannatanu esitada
õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Seega ei pruugi kohus, vaatamata isiklike õiguste
rikkumise õigusvastasusele ja rikkumise kordumise ohule, rahuldada täies ulatuses VÕS § 1055 lg 1
alusel esitatud hagi. Kolleegium selgitab, et VÕS § 1055 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist võib
kannatanu nõuda VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks esitatud hagiga kas samas või teises menetluses.
Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu