3-3-1-5-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-5-09

Otsuse kuupäev

7. detsember 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter

Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes

Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea

Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja

Tambet Tampuu

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla

toiming, millega keelduti võimaldamast ligipääsu Interneti-

lehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja

www.riigikogu.ee, ning vanglale ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2008. a otsus ja Tartu

Halduskohtu 17. juuli 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-2639

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Romeo Kalda ja Tartu Vangla kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Romeo Kalda kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Tartu Vangla kassatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 17. juuli 2008. a

otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-2639 osas,

millega tunnistati Tartu Vangla toiming - veebileheküljele www.coe.ee juurdepääsu keelamine -

õigusvastaseks ning kohustati Tartu Vanglat võimaldama Romeo Kaldale juurdepääs

veebileheküljele www.coe.ee.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada Tartu Vanglale kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tartu

Vangla 18. oktoobri 2007. a toiming, millega keelduti temale ligipääsu võimaldamisest Interneti-

lehekülgedele www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, ning kohustada vanglat

tagama kaebajale juurdepääs neile Interneti-lehekülgedele. Kaebuse kohaselt esitas R. Kalda

18. septembril 2007 Tartu Vanglale taotluse lubada talle ligipääs Interneti-lehekülgedele www.coe.ee,

www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. Tartu Vangla vastas 18. oktoobri 2007. a kirjaga

keelduvalt ja selgitas, et vangla arvuti on seadistatud juurdepääsuks elektroonilisele Riigi Teataja

andmebaasile, kohtulahendite registrile, Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljele ning Eesti

Vabariigi Riigikohtu leheküljele. Juurdepääs nimetatud avaliku teabe allikatele on kinnipidamiskoha

tingimuste kohta piisav ning puudub õigusaktidest või kõrgemalseisva organi korraldusest tulenev

kohustus laiendada avalikule teabele ligipääsu. R. Kalda esitas 24. oktoobril 2007

Justiitsministeeriumile vaide, mille Justiitsministeerium jättis 23. novembri 2007. a vaideotsusega

nr 4-1-08/1739 rahuldamata.

Kaebaja leidis, et lähtudes Riigikohtu 31. mai 2007. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07, piirab

põhiseaduse (PS) § 44 lg-s 1 sätestatud igaühe õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni ka see, kui kinnipeetavale ei võimaldata juurdepääsu avalikustatud kohtulahenditele

ega võimaldata tutvuda Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite andmebaasiga. Tegemist on ilma

reservatsioonita tagatud põhiõigusega, mistõttu tohib nimetatud õigust piirata üksnes põhiseaduse

teiste normide alusel. Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud kinnipeetavaile piirangut üldiseks

kasutamiseks levitatava informatsiooni saamisele, peab see neile olema tagatud samavõrra vabaduses

viibivate isikutega. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 33 järgi peab igaühel olema võimalus Interneti

kaudu vabaks juurdepääsuks avalikule teabele rahvaraamatukogudes rahvaraamatukogu seaduses

sätestatud korras. Õiguskantsleri aastaraamat on Tartu Vanglas olemas üksnes 2006. aasta kohta, kuid

puudub 2007. aasta oma. Aastaraamat ei kajasta ka kogu veebilehel olevat informatsiooni. Vangla

pakutud www.coe.ee leheküljel olevate tõlgitud kaasuste nimekirjad on kasutud, kuna nendest ei

nähtu kohtuasja sisu ega põhjendused.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 17. juuli 2008. a otsusega R. Kalda kaebuse osaliselt ning tunnistas

õigusvastaseks Tartu Vangla 18. oktoobri 2007. a toimingu, millega Tartu Vangla keeldus

võimaldamast R. Kaldale ligipääsu Interneti-leheküljele www.coe.ee, ning kohustas Tartu Vanglat

tagama R. Kaldale ligipääs nimetatud leheküljele selleks kohandatud arvutis vangla järelevalve all.

Sama otsusega jättis halduskohus rahuldamata kaebuse osas, milles paluti tunnistada õigusvastaseks

Tartu Vangla 18. oktoobri 2007. a toimingud, millega Tartu Vangla keeldus R. Kaldale ligipääsu

võimaldamisest Interneti-lehekülgedele www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee.

Riigikohtu 31. mai 2007. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-20-07 tuleneb, et teatud tingimustel peab

kehtiva õiguse kohaselt võimaldama kinnipeetaval Internetti kasutada. Riigikohus on leidnud, et

kinnipeetavatele tuleb Interneti kaudu tagada ligipääs avalikule teabele, kuna õigusaktidest ei tulene

selgesõnalist piirangut. Nimetatud kohtulahendis on rõhutatud, et vanglal tuleb tagada kinnipeetavale

ligipääs avalikule teabele. Vangistusseaduse (VangS) § 311 (jõustunud 1. juunil 2008) kohaselt ei ole

kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites,

mille kaudu on vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele

ja kohtulahendite registrile. Seadusandja on andnud kinnipeetavale juurdepääsu kohtulahendite

andmebaasile, mille hulka tuleb arvata ka Interneti-lehekülg www.coe.ee, kus kajastuvad Euroopa

Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelsed tõlked, mis on kaebuse esitajale vajalikud oma õiguste

kaitseks. Vanglas kinnipeetavatele kasutamiseks lubatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

veebilehel on informatsioon vaid inglise ja prantsuse keeles. Euroopa Inimõiguste Kohtu

kohtulahendite tekstide tõlked ning muu info on eesti keeles kättesaadav Euroopa Nõukogu Tallinna

Infotalituse veebilehelt www.coe.ee ning kaebuse esitajale ei saa kohustuseks teha lasta

kohtulahendite tekste tõlkida eesti keelde. Veebileht www.coe.ee võimaldab ligipääsu

kohtulahenditele ja nendega seotud infole ning seetõttu tuleb lugeda seda analoogseks kohtulahendite

registriga, millele ligipääs on sätestatud VangS §-s 311. Eeltoodu põhjal on õigusvastane Tartu Vangla

keeldumine tagada kaebuse esitajale juurdepääs veebilehele www.coe.ee, kuna VangS §-s 311 antakse

kinnipeetavale võimalus kasutada vangla järelevalve all Internetti selleks kohandatud arvutites

juurdepääsuks kohtulahendite registrile.

Ülejäänud Interneti-lehekülgedele juurdepääsu nõude osas jättis halduskohus R. Kalda kaebuse

rahuldamata. Veebilehtede www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee kasutamist kinnipeetava poolt

vanglas Interneti vahendusel ei ole sätestatud VangS § 311 uues redaktsioonis ning seetõttu ei ole

VangS § 311 kohaselt kinnipeetavatel lubatud nimetatud lehekülgedele ligi pääseda. Nimetatud

lehekülgedelt teabe saamiseks on võimalik esitada teabenõue otse teabevaldajale, täpsustades, millist

teavet soovitakse, või pöörduda teabenõudega Tartu Vangla poole.

Elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on kaebuse esitajale tagatud ligipääs Eesti

Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Õiguskantsleri ülevaated seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu

ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega on kaebajale

samuti kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kaudu. Kaebaja õigusi ei riku temale Interneti

vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine.

3. Tartu Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsus osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada

R. Kaldale ligipääs Interneti-leheküljele www.coe.ee ning kohustati Tartu Vanglat tagama kaebajale

ligipääsu nimetatud leheküljele. Tartu Vangla taotles selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta

R. Kalda kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Tartu Vangla ei ole asjas õige vastustaja, sest vanglal ei ole võimalik iseseisvalt arvuteid seadistada ja

seega ei ole võimalik tagada R. Kaldale ligipääsu tema soovitud veebilehekülgedele.

Justiitsministeeriumi haldusalas olevate riigiasutuste infotehnoloogiat seadistab Justiitsministeeriumi

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, mis tähendab, et ainult Justiitsministeeriumi pädevuses on

korraldada kinnipeetavatele juurdepääsu Internetile. Halduskohus on valesti tõlgendanud

VangS § 311. Seaduse mõtteks on tagada ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele, sealhulgas ka

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite registrile (HUDOC), mitte aga www.coe.ee veebileheküljele,

kus asuvad üksnes kohtulahendite mitteametlikud eestikeelsed tõlked. Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-

1-20-07 kohaselt peab kinnipeetavale teatud tingimustel võimaldama Internetti kasutada ja

juurdepääsu Internetis avaldatud avalikule teabele, kui selleks ei tulene õigusaktist selgesõnalist

piirangut. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli vangistusseaduses

selgesõnaline piirang olemas.

4. R. Kalda esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu

otsus osas, millega kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega

rahuldada esitatud kaebus tervikuna.

Halduskohus tõlgendas valesti VangS § 311. Normi tuleb tõlgendada selle mõttest tulenevalt ning

võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, mille alla kuuluvad ka Interneti-

leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad,

õigusloome, seaduste eelnõud ning muud ametlikud seisukohad ja otsused. Kaebajal ei ole võimalik

nimetatud lehekülgedelt teabe saamiseks teabevaldajale teabenõuet esitada või pöörduda

teabenõudega otse Tartu Vangla poole, sest ta ei saa teada, millist teavet leheküljed sisaldavad ning ei

oska teabenõuet piisavalt konkretiseerida. Kõik umbmäärased teabenõuded on Tartu Vangla tagasi

lükanud. Tartu Vanglas ei ole õiguskantsleri aastaraamatut 2007. aasta kohta. Samuti ei ole võimalik

saada erinevate seaduste seletuskirju.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2008. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata

ning halduskohtu otsuse muutmata. Apellantide menetluskulud (riigilõiv) jättis ringkonnakohus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 alusel nende endi kanda.

Ringkonnakohus leidis, et Tartu Vangla on asjas õige vastustaja. HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt on

halduskohtumenetluses pooleks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Praegusel juhul

on kaebus esitatud Tartu Vangla toimingu peale. Seega on Tartu Vangla asjas õige vastustaja ning

Tartu Vangla vastupidine seisukoht ei põhine seadusel, sest vastustaja kindlaksmääramisel tuli lähtuda

sellest, kes tegi vaidlustatud toimingu (keeldumine juurdepääsu võimaldamisest Interneti-

lehekülgedele), mitte aga sellest, kes on tehniliselt pädev vanglates arvutisüsteemidega tegelema.

Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates ka väide, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud VangS

§ 311, leides, et veebilehekülg www.coe.ee tuleb arvata selliseks kohtulahendite registri leheküljeks,

millele tuleb tagada juurdepääs. Kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljel on kohtuotsuste

ametlikud tekstid inglise ja prantsuse keeles ning eesti keeles on sellel leheküljel saadaval üksnes

põhitekstid (konventsioon ja protokollid), siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et

kinnipeetavale peavad Interneti teel olema kättesaadavad ka nende lahendite kohta olemas olevad

eestikeelsed tõlked või kokkuvõtted, mis praegusel juhul asuvad Interneti-leheküljel www.coe.ee.

Kuna VangS § 311 vaidlustatud toimingu tegemise ajal veel ei kehtinud, tuleb eelkõige lähtuda

Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-20-07 seisukohtadest. Samas nõustus ringkonnakohus

halduskohtuga, et arvestades olemasolevat õiguslikku olukorda, s.o alates 1. juunist 2008 kehtivat

VangS § 311, tuleb veebilehekülge www.coe.ee vähemalt seal avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahendite tõlgete ja kokkuvõtete osas lugeda ka VangS § 311 järgi selliseks kohtulahendite registri

mõiste alla kuuluvaks leheküljeks, millele juurdepääs tuleb kinnipeetavatele tagada, sest selliseid

tõlkeid ei ole võimalik leida Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljelt ning puudub mõistlik alus

takistada kinnipeetavate juurdepääsu olemasolevatele ja eestikeelsetele Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahenditele.

R. Kalda seisukoht, et ka Interneti-lehekülgi www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee tuleks lugeda

ametlikeks õigusaktide andmebaasideks VangS § 311 tähenduses, kuna seal avaldatakse

seaduseelnõud ja nende seletuskirjad, õiguslikud seisukohad, otsused jne, ei ole põhjendatud.

Halduskohus viitas õigesti, et elektroonilise Riigi Teataja kasutamise võimalusega on R. Kaldale

tagatud ligipääs Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Riigi Teataja seaduse §-st 2 nähtuvalt on

ka õiguskantsleri aastaülevaated elektroonilise Riigi Teataja kaudu R. Kaldale kättesaadavad.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et R. Kalda õigusi ei riku temale Interneti

vahendusel õiguskantsleri ja Riigikogu kodulehekülgedele juurdepääsu tagamata jätmine.

6. R. Kalda esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles tema kaebus jäi

rahuldamata. R. Kalda väidab, et kohtud on vääralt käsitlenud järgmisi materiaalõiguse norme: PS § 3

lg 2, § 11 ja § 44, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10, VangS

§ 311, AvTS § 3 ja § 33 ning Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-20-07 tulenevaid

seisukohti. Kassaator ei nõustu kohtute tõlgendusega VangS §-le 311 ning leiab, et seda normi tuleb

tõlgendada selle mõttest tulenevalt ehk "võimaldada juurdepääs ametlikele õigusaktide

andmebaasidele" tähendab praeguses vaidluses seda, et ametlikud õigusaktide andmebaasid on ka

Interneti-leheküljed www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee, kus asuvad õiguslikud seisukohad,

õigusloome, seaduste eelnõud (seletuskirjad) ning muud ametlikud seisukohad ja otsused, mida

kinnipeetaval on tarvis oma õiguste kaitsel ja käitumise kujundamisel (seaduste seletuskirjades

seletatakse lahti seaduste erinevad paragrahvid) jne. Riigi Teatajas puuduvad õiguskantsleri

seisukohad jooksvalt 2008. aasta kohta ning aastaraamatud ei kajasta kõiki tehtud otsuseid ja

ettepanekuid. Samuti ei ole võimalik Riigi Teatajast saada erinevate seaduste seletuskirju. Isikutelt ei

saa nõuda normide täitmist, mille eksisteerimise kohta neil ei ole informatsiooni ja millega ei ole

võimalik tutvuda ning selle abil oma käitumist kujundada, samuti on õigusnormide tundmine

igaühele vajalik oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Võimalus õigusnormidega tutvuda peab olema

tagatud igaühele, sealhulgas kinnipeetavatele.

7. Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses R. Kalda kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Tartu Vangla on seisukohal, et

õiguskantsleri ja Riigikogu koduleheküljed ei ole käsitatavad õigusaktide andmebaasidena VangS

§ 311 mõttes, mistõttu ei ole vanglal kohustust tagada neile lehekülgedele ka juurdepääsu. Vastustaja

on seisukohal, et isik ei vaja oma õiguste kaitseks seaduseelnõusid, kuna need ei kehti ja ei tekita,

muuda ega lõpeta seetõttu kellegi õigusi või kohustusi. Kõik vastuvõetud seadused avaldatakse Riigi

Teatajas, millele juurdepääs on kinnipeetavatele tagatud. Riigikogu kodulehel kättesaadavatest

seaduste seletuskirjadest on võimalik osta väljatrükk või tutvuda nendega raamatukogus, esitades

selleks enne vastavasisulise taotluse. Õiguskantsleri kodulehel avaldatud ettepanekud riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutustele (neist vaid paarkümmend puudutavad kohut ja kinnipidamisasutusi)

avaldatakse ka õiguskantsleri aastaraamatus, millest kinnipeetavatel on võimalik osta väljatrükke või

tutvuda vangla raamatukogu vahendusel vastavasisulise taotluse alusel. Õiguskantsleri aastaraamatud

on vangla soetanud esimesel võimalusel pärast nende ilmumist. Iseenesest on õige, et igaühel peab

olema juurdepääs avalikule teabele, ent see ei tähenda, et juurdepääs tuleb tagada ilmtingimata ja

ainult Interneti vahendusel. R. Kaldat huvitavad ennekõike õiguskantsleri poolt teistele

kinnipeetavatele antud seisukohad, mida ei ole kodulehel avaldatud. Neid on võimalik saada

õiguskantsleri kantseleist teabenõude korras. Seega ei tagaks õiguskantsleri kodulehe kasutamise

võimalus kassaatorile juurdepääsu soovitud teabele. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et R. Kalda

ei ole pöördunud vangla poole konkreetse teabe väljatrükkimise või teabega tutvumise sooviga ja

seetõttu on kohatu väita, et vangla pole talle taganud juurdepääsu soovitud teabele.

8. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles kohtud

rahuldasid R. Kalda kaebuse. Tartu Vangla leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

juurdepääsu veebilehele www.coe.ee ja R. Kalda pole üldse taotlenud vanglalt juurdepääsu nimetatud

veebilehele, mistõttu ei ole vangla teinud toimingut (keeldumine), mille kohtud õigusvastaseks

tunnistasid. Kohtud on veebilehe www.coe.ee ebaõigesti samastanud kohtulahendite registriga VangS

§ 311 tähenduses. Kinnipeetavatele on tagatud ligipääs ametlikele kohtulahendite registritele,

sealhulgas EIK lahendite registrile HUDOC. Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse veebilehel on

küll muu hulgas link EIK lahendite mitteametlikele eestikeelsetele kokkuvõtetele, kuid see ei ole

käsitatav ametliku kohtulahendite registrina. Kohtud oleks pidanud otsuse tegemisel kaaluma, kas

taotletava toimingu tegemine üldse kuulub selle haldusorgani pädevusse, kelle tegevuse peale on

kaebus esitatud. R. Kalda ei ole esitanud vanglale taotlust juurdepääsuks konkreetsele teabele mis

tahes viisil vangla võimaluste piires, vaid taotles teabele juurdepääsu ühel kindlal viisil. Tartu Vangla

ei ole keeldunud teabe väljastamisest ega soovitud teabele ligipääsu võimaldamisest, vaid selgitas, et

vanglal ei ole taotluse positiivseks lahendamiseks tehnilisi võimalusi, kuna vangla arvutite

seadistamine ei ole vangla pädevuses, vaid seda teeb Justiitsministeeriumi korraldusel Registrite ja

Infosüsteemide Keskus. Seega ei ole Tartu Vanglal võimalik kohtuotsuse resolutsiooni täita ja kaebus

vangla toimingu peale ei saa viia vastustajat soovitud eesmärgile. Vangla on selgitanud, et vastava

taotluse korral on ta valmis võimaldama R. Kaldale juurdepääsu EIK lahendite kokkuvõtete

mitteametlikele tõlgetele selliselt, et trükib lahendite eestikeelsed tõlked välja ning neid on võimalik

tervikuna raamatukogust laenutada. Avalikule teabele juurdepääsu ei pea tagama tingimata

elektrooniliselt, vaid seda võib teha ka paberkandjal.

9. R. Kalda vaidleb kirjalikus vastuses Tartu Vangla kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Ebaõige on vangla väide, et

R. Kalda pole taotlenud juurdepääsu veebilehele www.coe.ee. Kohtud on tuvastanud, et selle taotluse

esitas kaebaja 18. septembril 2007, ning Riigikohus peab lähtuma tuvastatud faktilistest asjaoludest.

Kohtud on õigesti leidnud, et www.coe.ee tuleb arvata VangS § 311 mõttes kohtulahendite registri

leheküljeks ja juurdepääs sellele peab olema tagatud. Väär on vangla väide, et vangla raamatukogus

on EIK eestikeelsed lahendid kättesaadavad. Tegelikult on kättesaadav üksnes Euroopa Inimõiguste

Kohtu lahendite nimekiri, mis on aga kasutu, sest sellest ei selgu kaasuse sisu. Selleks, et teada,

millisele EIK lahendile oma õiguste kaitsel nt analoogia korras viidata, tuleb tutvuda kõigi

kaasustega. Vangla on keeldunud trükkimast välja kõiki kohtuotsuseid, põhjendades, et see koormab

vanglat liialt nii ajalisest kui ka materiaalsest aspektist.

10. Riigikohtu halduskolleegium andis 18. mai 2009. a määrusega asja HKMS § 70 lg 11 alusel

läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna ta leidis, et asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. R. Kalda on üldkogule esitatud arvamuses seisukohal, et veebilehekülgedele www.coe.ee,

www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee juurdepääsu takistamisel ei ole legitiimset eesmärki.

Piirang on vastuolus PS §-ga 12, kuna vabaduses viibivad isikud saavad kasutada eelmainitud

veebilehekülgedel sisalduvat informatsiooni. Ühtlasi on VangS §-s 311 sätestatud piirang

ebaproportsionaalne.

R. Kalda jääb kassatsioonkaebuses toodud väidete juurde.

12. Justiitsminister on seisukohal, et üldkogu peab hindama VangS § 311 vastavust PS § 44 lg-le 1 ja

§ 12 lg-le 1:

1) VangS § 311 legitiimne eesmärk on vältida süütegude toimepanemist Interneti teel ning tagada

kuriteoohvrite kaitse. Kinnipeetavate piiramatu ja kontrollimatu ligipääs Internetile võib ohustada

ühiskonna turvalisust;

2) VangS § 311 on sobiv abinõu eesmärgi saavutamiseks. Interneti kui teabe hankimise ja kasutamise

ühe olulisema vahendi kasutamise piiramine on vajalik selleks, et saavutada legitiimne eesmärk.

Kuna põhiõigustesse sekkumise riive intensiivsus on väike ja eesmärk tähtis, siis on meede mõõdukas

ehk proportsionaalne. Seetõttu on VangS §-s 311 sätestatud piirang kooskõlas PS § 44 lg-ga 1;

3) VangS § 311 ei ole vastuolus PS § 12 lg-ga 1;

4) tuginedes Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) erialaspetsialistide seisukohale, siis iga

üksiku veebilehekülje kasutamine toob kaasa riskid, mis tekivad infotehnoloogilistest võimalustest.

Täielikult ei ole võimalik välistada, et kinnipeetavad ka limiteeritud Interneti kasutust ei väärkasutaks

(leheküljel esinevad turvaaugud, lehekülge haldav administraator on teinud lehel muudatusi,

Interneti-lehekülg satub välise rünnaku alla). Samuti on võimalik infotehnoloogiliste rakenduste

kaudu tagada see, et maha ei jää ühtegi märget selle kohta, milliseid lehekülgi ja millal külastati.

Turvaaukude leidmine ja parandamine on komplitseeritud eriti juhtudel, kui Interneti-lehekülge

haldavad riigiasutuste või muude asutuste erafirmadest koostööpartnerid (nt Riigikogu või Euroopa

Nõukogu Infotalitsuse veebilehekülg).

Ei ole välistatud, et veebilehekülgedelt www.coe.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee

hargnevate linkide kaudu teistele lehekülgedele pääsemist on võimalik piirata, kuid teistele

lehekülgedele pääsemist ei ole võimalik täielikult välistada, näiteks on veebilehe administraator

olnud hooletu või pahatahtlik (enamiku riigiasutuste lehti haldavad erafirmad).

Foorumites ja küsitlustes osalemist on võimalik blokeerida, kuid see nõuab palju aega ja ei taga seda,

et veebileheküljel jääksid korrektselt edasi toimima teised funktsioonid, mis peaksid olema

kinnipeetavale lubatud. Keskmiselt kulub RIK-i administraatoril ühe veebilehekülje ülevaatamiseks,

keelatud funktsioonide kinnipanemiseks ja kontrollimiseks 5-8 tundi. Piiranguid tuleb regulaarselt

kontrollida. Üksnes Eesti riigiasutuste ja avalik-õiguslike asutuste veebilehekülgedele kinnipeetavate

juurdepääsu võimaldamine tähendaks seda, et kolmandik RIK-i administraatoritest tegeleks ainult

selle tööga, mis ilma lisafinantseeringuta ei ole mõeldav. Euroopa kontekstis ei ole võimalik kõiki

lehekülgi tuvastada, tekivad ka keeleprobleemid.

Isegi kasutajakontode olemasolul ei ole osal juhtudel Internetis tehtavad toimingud tuvastatavad.

Kasutajakonto loomine ja haldamine on märkimisväärne töö, kuna kinni peetavaid isikuid on

ligikaudu 3600 kuni 3700. Riigil tekivad lisakulud ka seetõttu, et tuleks hankida juurde arvuteid ja IT-

tugipersonali. Eeltoodu tähendaks vähemalt ühe isiku tööd Tartu Vanglas, ühe isiku tööd Viru Vanglas

ja kahe isiku tööd Tallinna Vanglas, Murru Vanglas ja Harku Vanglas.

13. Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon on seisukohal, et VangS §-s 311 sätestatud

Interneti kasutamise piirang on kooskõlas PS § 12 lg-ga 1 ja § 44 lg-ga 1.

14. Tartu Vangla on seisukohal, et Interneti kasutamise laiendamine ei aita kaasa kinnipeetavate endi

õiguste ja vabaduste kasutamisele. Kinnipeetavatelt ei ole võetud ära õigust saada üldiseks

kasutamiseks mõeldud informatsiooni, vaid on piiratud selle saamise viisi. See on vajalik uute

kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks.

15. Õiguskantsler on seisukohal, et:

1) VangS § 311 on asjassepuutuv norm;

2) VangS § 311 on formaalselt põhiseadusega kooskõlas;

3) kuna www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee on Eesti institutsioonide ning www.coe.ee

Euroopa Nõukogu institutsiooni veebilehekülg, siis tuleb hinnata, kas soovitud teave kuulub

PS § 44 lg 1 või lg 2 kaitsealasse. Veebilehe www.coe.ee puhul on tegemist üldiseks kasutamiseks

levitatava informatsiooniga. Kuna VangS § 311 järgi ei ole kinnipeetaval õigust sellele veebilehele

juurde pääseda, on tegemist PS § 44 lg 1 riivega. Kuna VangS § 311 takistab juurdepääsu

veebilehekülgedele www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee, siis riivab vaidlusalune säte

PS § 44 lg 2 kaitseala;

4) PS § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse laial sisustamisel, kus erinevaid

gruppe ühendavaks tunnuseks on igaüks, puudub iseseisev tähendus. Kuna isiku (praegusel juhul

kinnipeetava) suhtes rakendatavate põhiõiguste piirangute põhjendatust, sh teabele juurdepääsu

erisuste põhjendatust kaalutakse vastavalt PS § 44 lg-te 1 ja 2 raames. Seetõttu puuduvad täiendavad

argumendid, mida kaaluda PS § 12 lg 1 esimese lause alusel. Seega PS § 12 lg 1 esimene lause

praegusel juhul ei kohaldu;

5) tulenevalt põhiseaduse preambulist on üheks põhiseaduslikuks väärtuseks vajadus tagada riigi

sisemine rahu. Riigi sisemise rahuga seostub ka ühiskondliku turvalisuse tagamine (vangla julgeolek

ning kinnipeetava turvalisuse tagamine, mis on tihedalt seotud vangistuse eesmärkide

saavutamisega). Ühtlasi seostub see õiguskorra kaitsmise vajadusega. Vabaduskaotusliku karistuse

üks eesmärk on eraldada kuriteo toime pannud isik muust ühiskonnast, et takistada võimaliku

kuritegeliku käitumise jätkumist ja kaitsta seeläbi ühiskonna teisi liikmeid. Üldiseks kasutamiseks

levitatav informatsioon võib puudutada teavet, mis on vastuolus vangistuse täideviimise

eesmärkidega, ning ohustada vangla julgeolekut. Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks

levitatavale informatsioonile juurdepääsuga võivad kaasneda võimalused kasutada Internetti muul

otstarbel. Lähtudes ühiskondliku turvalisuse säilitamise vajadusest ning kinnipeetava isiku vangistuse

eesmärkide saavutamisest, on võimalik piirata PS § 44 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud põhiõigust;

6) kõnealune piirang on sobiv soovitava eesmärgi saavutamiseks, sest sellega on määratud

veebilehed, mille puhul ohtu turvalisusele ei esine. Samuti vastab kõnealune meede vajalikkuse

kriteeriumile. Kuigi ühiskondlik turvalisus on väga kaalukas hüve, ei ole käsitletaval juhul selle

saavutamiseks kasutatavad meetmed mõõdukad, kuna veebilehel www.coe.ee avaldatud teave aitab

kaasa käsitletava põhiõiguse eesmärkide saavutamisele, kuid samas ei kujuta kõnealuse veebilehe

kasutamine sisulist ohtu ühiskondlikule turvalisusele. Puuduvad võimalused kasutada veebilehte

muul otstarbel. Seetõttu on VangS § 311 vastuolus PS § 44 lg-ga 1 osas, milles ei võimaldata

juurdepääsu veebilehele www.coe.ee;

7) VangS § 311, millega takistatakse juurdepääsu veebilehekülgedele www.riigikogu.ee ja

www.oiguskantsler.ee, vastab sobivuse ja vajalikkuse kriteeriumitele. Õiguskantsleri seisukohtadega

tutvumine võib olla kinnipeetavale abiks oma õiguste kaitsmisel. Ühtlasi võib kinnipeetaval olla

põhjendatud huvi tutvuda seaduseelnõude ja seletuskirjadega Riigikogu koduleheküljel. Eelmainitud

leheküljed on Eesti institutsioonide koduleheküljed, mille kasutamine ei kujuta üldjuhul ohtu

ühiskondlikule turvalisusele ning on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkidega. Seega on

VangS § 311 vastuolus PS § 44 lg-ga 2 osas, milles ei võimaldata juurdepääsu veebilehtedele

www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

16. VangS §-s 311sätestatakse:

"§ 311. Interneti kasutamine

Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks

kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs

ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

[RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009]"

ÜLDKOGU SEISUKOHT

17. R. Kalda kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas

VangS § 311, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all

võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile, annab

kassaatorile õiguse nõuda juurdepääsu veebilehtedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja

www.coe.ee ning võimaldab kohustada Tartu Vanglat tagama juurdepääsu nendele lehtedele.

18. Üldkogu nõustub Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadega, et VangS § 311 ei ole võimalik

tõlgendada viisil, mis võimaldaks R. Kalda kassatsioonkaebuse rahuldada, kuna VangS §-s 311

sätestatakse sõnaselgelt, et kinnipeetaval on tagatud juurdepääs ainult ametlikele õigusaktide

andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Kõigile veebilehtedele, mis nendeks ei kvalifitseeru, on

juurdepääs keelatud. Ametlike õigusaktide andmebaasi ega kohtulahendite registrina ei ole

käsitatavad veebileheküljed www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee. Need

veebileheküljed on Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse

koduleheküljed, millel avaldatud teave puudutab eelmainitud institutsioone. Asjaolu, et

veebileheküljel www.coe.ee on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu asjade mitteametlikud kokkuvõtted, ei

muuda seda veel ametlikuks kohtulahendite registriks, millele tuleks juurdepääs tagada, sest tegemist

on informatiivse teabega. Seetõttu veebilehed, millele kassaator soovib juurdepääsu, ei mahu selles

sättes toodud erandite alla.

Järelikult ei ole VangS § 311 põhiseadusele vastavuse korral võimalik kassatsioonkaebust rahuldada.

VangS § 311 on seetõttu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 mõttes

käesoleva juhtumi lahendamisel asjassepuutuv säte. Selle sätte põhiseadusele mittevastavuse korral

peaks üldkogu otsustama teisiti kui selle sätte põhiseadusele vastavuse korral ehk rahuldama

R. Kalda kassatsioonkaebuse (vt selle kohta nt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus

asjas nr 3-4-1-5-02, p 15). Kõnesolev säte on siiski asjassepuutuv üksnes kassatsioonkaebuse taotlust

puudutavas ulatuses ehk osas, milles ei võimaldata tutvuda veebilehtedega www.riigikogu.ee,

www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee.

19. Järgmisena teeb üldkogu kindlaks põhiõiguse, mida VangS §-s 311 sisalduv keeld riivab (I), ning

hindab seejärel selle riive eesmärki (II) ja proportsionaalsust (III). Viimasena lahendab üldkogu

R. Kalda ja Tartu Vangla kassatsioonkaebused (IV).

I

20. Üldkogu hinnangul riivab asjassepuutuv säte PS § 44 lg-st 1 tulenevat igaühe õigust vabalt saada

üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

21. PS § 44 lg 1 sõnastus ei erista infokandjaid ega infolevitajaid, vaid eristab informatsiooni, mida

levitatakse üldiseks kasutamiseks, teabest, mida ei levitata üldiseks kasutamiseks. Üldkogu arvates

tuleb üldiseks kasutamiseks levitatava teabena mõista kogu informatsiooni, sõltumata selle edastajast

ja kandjast, mis on tehtud kättesaadavaks individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile.

Niisugune määratlus lähtub vajadusest tagada sellele põhiõigusele võimalikult lai kaitseala.

Eelnevast järeldub, et ka informatsioon, mille riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või mõni

avalik-õiguslikke funktsioone täitev isik on oma veebilehel kättesaadavaks teinud (kas vabatahtlikult

või seaduses sisalduvat kohustust täites), on avalikustamise tulemusena muutunud üldiseks

kasutamiseks levitatavaks informatsiooniks. Kuna kõigil isikutel on võimalik selle teabega veebilehe

kaudu tutvuda, on see haaratud PS § 44 lg 1 kaitsealasse. PS § 44 lg 1 kaitseb isikuid avaliku võimu

poolsete piirangute eest niisuguse informatsiooniga tutvumisel.

PS § 44 lg-s 1 sisalduva põhiõiguse kasutamist riivab igasugune avaliku võimu seatud takistus

individuaalselt kindlaksmääramata isikute ringile suunatud info saamisel.

22. Veebilehtedel www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee on õiguskantsler,

Riigikogu ja Euroopa Nõukogu teinud kõigile isikutele kättesaadavaks osa nende tegevust

puudutavast informatsioonist. Internetis avalikustamisega muutus see teave üldiseks kasutamiseks

levitatavaks informatsiooniks, mille "vabalt saamist" ehk millega vabalt tutvumist piirates riivab riik

PS § 44 lg-s 1 igaühele antud õigust. VangS §-s 311 ei võimaldata kinnipeetavail tutvuda neil

veebilehtedel esitatud informatsiooniga ja riivatakse seetõttu ka kinnipeetavaile kuuluvat PS § 44 lg-

s 1 sisalduvat õigust.

23. Üldkogu ei nõustu seega õiguskantsleri arvamusega, et Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedega

tutvumise piirang riivab õigust, mis tuleneb PS § 44 lg-st 2.

24. PS § 44 lg-s 2 pannakse kõigile riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikuile

kohustus seaduses sätestatud korras anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse

kohta. Sellele kohustusele vastab Eesti kodaniku (ja kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, siis ka

Eestis viibiva välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku) õigus saada nõudmisel vastavat

informatsiooni.

Selle õiguse esemeline kaitseala hõlmab sellist informatsiooni avaliku võimu asutuste tegevuse kohta,

mida need ei levita üldiseks kasutamiseks. Riigi kodanikel ja muudel isikutel peab avaliku võimu

kasutamise läbipaistvuse tagamiseks olema juurdepääs ka infole, mida riigiasutused mingil põhjusel

vabatahtlikult avalikku teabelevisse ei suuna.

25. PS § 44 lg 2 ei ole sama paragrahvi lõike 1 suhtes erisäte, mis käsitleb teabe üldiseks

kasutamiseks levitamist riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste ja nende ametnike poolt. See säte

käsitleb kohustust anda oma tegevuse kohta eelkõige avalikustamata teavet isikute nõudmisel ja

sellele vastavat isikute õigust saada nõudmisel seda teavet. Asjaolu, et riik on otsustanud selle õiguse

rakendamiseks (ja teabenõuete ennetamiseks) sätestada avaliku teabe seaduses kohustuse selle õiguse

kaitsealasse kuuluvat informatsiooni levitada muu hulgas Internetis, ei muuda selle põhiseaduse

sättega riigilt ja omavalitsusüksustelt nõutava käitumise sisu. Sellest järeldub, et kui teave avaliku

võimu tegevuse kohta on avalikustatud ehk kindlaksmääramata isikute ringile kättesaadavaks tehtud,

siis on ühest küljest igaühel õigus sellega vabalt tutvuda PS § 44 lg 1 alusel ja teisest küljest Eesti

kodanikul jt õigus seda informatsiooni riigi- ja omavalitsusasutustelt nõuda ja saada. Üldkogu lisab,

et PS § 44 lg 2 rikkumiseks ei ole siiski põhjust lugeda olukorda, kus riigi- või omavalitsusasutus

keeldub teabenõude täitmisest, kuna teave on avalikustatud seda nõudnud isikule kättesaadaval viisil

(vt selle kohta AvTS § 22).

26. PS § 44 lg-s 2 sätestatud õigust riivab, kui riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus keeldub

teabe andmisest oma tegevuse kohta, kuigi isik seda nõuab. Selle õiguse riiveks tuleb lugeda ka

olukorda, kui seadusega on sätestatud tingimused teabe nõudmisele või andmisele (nt riivab seda

õigust seaduses sätestatud keeld mingit teavet nõudmisel väljastada).

27. Praeguse juhtumi puhul ei ole PS § 44 lg-s 2 sisalduv põhiõigus asjakohane. Veebilehtede

www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee puhul ei piira asjassepuutuv säte kinnipeetavate õigust

saada nõudmisel veebilehtedel sisalduvat teavet nende institutsioonide tegevuse kohta või

veebilehtede väljatrükke. Veebilehe www.coe.ee haldaja ei ole aga riigi- või kohaliku omavalitsuse

üksuse asutus, mistõttu PS § 44 lg-s 2 sisalduv kohustus ja sellele vastav õigus ei laiene tema

tegevuse kohta käivale informatsioonile.

28. Praeguses vaidluses ei ole asjakohaseks põhiõiguseks ka PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigus.

Halduskolleegium on oma määruse, millega anti haldusasi lahendada üldkogule, p-s 22 märkinud

võrdsusõiguse kohta, et kõik vabaduses viibivad isikud saavad vabalt kasutada veebilehtede

www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ning www.coe.ee kaudu avaldatud informatsiooni, kuid

kõik kinnipeetavad on seevastu ilma jäetud õigusest niisugust informatsiooni saada.

Üldkogu on seisukohal, et praeguse vaidluse puhul ei ole võrdsuspõhiõiguse puhul võrreldavateks

gruppideks kinnipeetavad ja vabaduses viibivad isikud. Kinnipeetavate olukord erineb vabaduses

viibiva isiku olukorrast, kuna kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile.

II

29. Edasi hindab üldkogu, kas VangS §-ga 311 kinnipeetavale kehtestatud piiranguga põhjustatud PS

§ 44 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse riivel on legitiimne eesmärk. Vastates küsimusele, miks on VangS §-

s 311 nähtuv piirang kehtestatud, tuleb esmalt selgitada, mis on karistuse ja täpsemalt vangistuse

täideviimise eesmärk.

30. Vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja

võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ei ole aga

õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seotakse

vanglaga - tema vabadus allutatakse VangS 2. ja 3. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on

vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Ühtlasi määrab vangistusseadus ka kinnipeetava

põhiõiguste piiramise mahu. Vangistusseaduses loetletud piirangutes ei määrata aga, milliste

konkreetsete põhiõiguste teostamist nende kaudu takistatakse. See tuleb igal konkreetsel juhul

tuvastada piirangu olemuse põhjal. Üldkogu hinnangul piiratakse vangistuse kohaldamisega

PS § 19 lg-st 1 tuleneva vaba eneseteostuse õiguse takistamise kaudu muu hulgas isiku õigust vabalt

otsustada enda suhtlusringkonna, kasutatavate suhtluskanalite ja suhtluse sisu üle.

31. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Üldkogu hinnangul tähendab kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele karistuse niisugust täideviimist, mis peab andma vangistatule

võime tulla sotsiaalselt vastutavana edaspidises elus toime ilma õiguskorda rikkumata. See hõlmab

endas ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis võimaldaksid tal

taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale kui

raamistikule kinnipeetava suunamisel. Õiguskuulekale käitumisele suunamist tuleb pidada

vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Õiguskorra kaitsmine karistuse täideviimise

eesmärgina tähendab eelkõige selle tagamist, et süüdimõistetu ei paneks karistuse kandmise ajal

toime uut kuritegu. Selliselt realiseeritakse vangistusega muu hulgas eesmärk tagada ühiskonna

turvalisus (nii vangla julgeolek kui ka väljapoole vanglat jäävate isikute turvalisus) ja laiemalt

põhiseadusliku väärtusena riigi sisemine rahu.

32. Seega sõltub kinnipeetaval Interneti kasutamise keelamise eesmärgipärasus sellest, kas nimetatud

piirang on hõlmatav ühega eelnimetatud vangistuse eesmärkidest - kinnipeetava õiguskuulekale

käitumisele suunamisest või õiguskorra kaitse vajadusest.

33. Kuna tehniliselt ei saa välistada, et kinnipeetavad ei väärkasutaks Interneti kasutamise õigust, siis

on VangS § 311 kohaselt kinnipeetavatel keelatud Internetti kasutada. Erand on tehtud üksnes

ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Niisugune erand on vajalik,

tagamaks kinnipeetavatele efektiivne võimalus enda õigusi kaitsta. Seejuures tuleb arvestada, et

kinnipeetaval on õigusaktide ametlikud tekstid kättesaadavad üksnes Interneti vahendusel. Ka

kohtupraktikast on kinnipeetaval võimalik saada ülevaade üksnes Interneti vahendusel.

34. Interneti kasutamise keeld on tingitud eelkõige vajadusest välistada kinnipeetava vanglaväline

suhtlemine nendes vormides, mis ei ole vangistusseaduses ette nähtud ja mis seadusandja hinnangul

ei pruugi soodustada karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist; sealhulgas välistamaks

Internetist sellise teabe hankimist, mis võiks ohustada vangla julgeolekut, ühiskondlikku turvalisust

väljaspool vanglat või vastu töötada kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise eesmärgile.

Üldtuntud on asjaolu, et Internetti saab kasutada õigusrikkumiste toimepanemiseks ning et selliste

rikkumiste arv ilmutab kasvutendentsi. Seega kujutab kinnipeetavatele iga uue veebilehe avamine

ühtlasi suuremat turvariski, et nende kätte satub informatsioon, mis on vastuolus vangistuse

täideviimise eesmärkidega. Pealegi võivad Interneti vahendusel üldiseks kasutamiseks levitatavale

informatsioonile juurdepääsuga kaasneda võimalused Internetti muul otstarbel kasutada.

35. Seetõttu asub üldkogu seisukohale, et Interneti-lehekülgedele www.oiguskantsler.ee,

www.riigikogu.ee ja www.coe.ee ligipääsu tõkestamist, st VangS §-st 311 tulenevat riivet R. Kalda PS

§ 44 lg-st 1 tulenevale põhiseaduslikule õigusele põhjendab vajadus saavutada vangistuse

täideviimise eesmärgid, sh iseäranis ühiskondliku turvalisuse tagamise vajadus.

III

36. Järgmisena hindab üldkogu, kas VangS §-s 311 sätestatud piirang, millega ei võimaldata

kinnipeetaval tutvuda veebilehtedega www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee, on

käesoleva otsuse II osas esitatud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

37. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS § 11 teises lauses, mille kohaselt õiguste ja

vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse

põhimõttele vastavusel kontrollib üldkogu kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka

proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu

eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi

juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku

võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,

kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu

mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust

ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad

peavad olema seda õigustavad põhjused (vt proportsionaalsuse põhimõtte kohta Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 15).

38. VangS §-ga 311 välistatakse juurdepääs veebilehtedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee

ja www.coe.ee. Seetõttu on välistatud, et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede

kaudu kasutada Internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu

ühiskondlikku turvalisust. VangS §-s 311 sätestatud meede on seega sobiv abinõu soovitava eesmärgi

saavutamiseks. See välistab igasuguse võimaluse, nagu märgib justiitsminister oma seisukohas,

vaidlusaluste veebilehtede kaudu Internetti väärkasutada ja kaitseb seeläbi ühiskonna turvalisust.

39. Veebilehekülgedele www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu

tagamine võib luua lisavõimaluse keelatud suhtlemiseks. Ühtlasi oleks laiema juurdepääsu

võimaldamisel vaja rohkem kontrollida kinnipeetava Interneti kasutamist, mistõttu kontrollimine

nõuaks lisakulutusi, mille tegemata jätmisel võib kujuneda olukord, kus ei ole tegelikku kontrolli

kinnipeetavate tegevuse üle. Kõnesolevate veebilehtede kasutamist ei ole seega võimalik tagada

viisil, mis oleks eesmärgi saavutamiseks sama tõhus kui VangS §-s 311 sätestatud keeld. Seetõttu on

vaidlusalustele lehekülgedele juurdepääsu keelamine vajalik meede legitiimse eesmärgi

saavutamiseks.

40. Üldkogu hinnangul on VangS §-s 311 sätestatud piirang, mis puudutab veebilehekülgedega

www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee tutvumist, ka mõõdukas.

Kuna kinnipeetaval on võimalus pöörduda Riigikogu ja õiguskantsleri poole nii kirja teel kui ka

teabenõudega, siis ei ole juurdepääs veebilehekülgedel www.riigikogu.ee ja www.oiguskantsler.ee

sisalduvale avalikule teabele välistatud. VangS § 311 kohaselt on kinnipeetavale tagatud juurdepääs

Euroopa Inimõiguste Kohtu koduleheküljele, mistõttu veebilehel www.coe.ee sisalduvaile Euroopa

Inimõiguste Kohtu lahendeile on juurdepääs tagatud. Ühtlasi on veebilehekülje www.riigiteataja.ee

kaudu tagatud juurdepääs nendele Euroopa Nõukogu konventsioonidele ja lepingutele, mille Eesti on

ratifitseerinud. Samuti ei kahtle üldkogu selles, et vangla raamatukogu vahendusel on kinnipeetaval

juurdepääs Euroopa Nõukogu trükistele. Lisaks ei ole kinnipeetaval välistatud Euroopa Nõukogu

poole pöörduda kirjalikult. Seetõttu on üldkogu seisukohal, et veebilehekülgedele www.riigikogu.ee,

www.oiguskantsler.ee ja www.coe.ee juurdepääsu välistamisega põhjustatav riive on vähe

intensiivne.

Üldkogu nõustub justiitsministriga, et Interneti laialdasel kasutamisel on suurem tõenäosus, et vanglal

kaob võimalus kontrollida kinnipeetava tegevust, kuna ei ole täielikult välistatud, et kinnipeetaval

võib vaidlusaluste veebilehekülgede kaudu tekkida võimalus kasutada Internetti muul otstarbel.

Üldkogu on seisukohal, et kuna riive on vähe intensiivne ning piirangu eesmärk, mida soovitakse

saavutada, on kaalukam, siis on PS § 44 lg 1 riive mõõdukas.

41. Eeltoodust tulenevalt on üldkogu seisukohal, et VangS §-s 311 sätestatud piirang, mille kohaselt

ei saa kinnipeetavad kasutada veebilehekülgi www.riigikogu.ee, www.oiguskantsler.ee ja

www.coe.ee, on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas.

IV

42. Viimasena lahendab üldkogu R. Kalda ning Tartu Vangla kassatsioonkaebused.

43. Eespool asus üldkogu seisukohale, et VangS § 311 kohaselt ei ole Tartu Vangla kohustatud tagama

juurdepääsu veebilehekülgedele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee (vt

käesoleva otsuse p 18) ning VangS § 311 on põhiseadusega kooskõlas (vt käesoleva otsuse I-III osa).

44. Üldkogu leiab, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit

toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada

haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

R. Kalda kaebuse esemeks on toimingu sooritamiseks kohustamise nõue. R. Kalda ei ole esitanud

iseseisvat nõuet toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks koos eraldiseisva põhjendatud huviga.

R. Kalda ei ole ka kaebust muutnud. Tartu Vangla ei ole aga VangS § 311 kohaselt kohustatud tagama

juurdepääsu veebilehekülgedele www.oiguskantsler.ee, www.riigikogu.ee ja www.coe.ee.

Seetõttu leiab üldkogu, et kuna kohustamiskaebust ei saa rahuldada ning puudub eraldiseisev

põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks, siis tuleb Tartu Halduskohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu otsused tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla toiming

juurdepääsu keelamise kohta veebileheküljele www.coe.ee ja kohustati Tartu Vanglat tagama

R. Kaldale juurdepääs veebileheküljele www.coe.ee.

45. Eeltoodu tõttu tuleb R. Kalda kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ning Tartu Vangla

kassatsioonkaebus rahuldada.

46. Tartu Vangla menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi

kanda. Tartu Vangla kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada.

Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull,

Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu