3-2-2-7-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-7-09

Määruse kuupäev

Tartu, 3. detsember 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Marek Uibomäe vastu

10 717 krooni 30 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2/1-

2043/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marek Uibomäe teistmisavaldus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

10 717 krooni 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Nele Laidvee

Kostja Marek Uibomäe (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Andres Tamm

Asja läbivaatamise kuupäev

9. november 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2005. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2/1-2043/05.

2. Saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

3. Teistmisavaldus rahuldada.

4. Tagastada Marek Uibomäele teistmisavalduselt 19. juunil 2009. a tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 30. juunil 2005 Viljandi Maakohtule hagiavalduse Marek

Uibomäe (kostja) vastu 10 717 krooni 30 sendi saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Radiolinja AS (praeguse ärinimega Elisa Mobiilsideteenused AS) ja

kostja 14. veebruaril 1997 mobiiltelefoniside teenuse kasutamiseks liitumislepingu nr 0009888.

Liitumislepinguga võttis kostja kohustuse tasuda regulaarselt teenuse kasutamise eest arveid.

Maksmisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist päevas 0,5% võlgnetavast summast iga

maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni.

Kostja ei ole mobiiltelefoniside teenuse arveid tasunud. 12. mail 2005 loovutas Elisa

Mobiilsideteenused AS oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja võlgneb hagejale

5358 krooni 65 senti, millele lisandub viivis 5358 krooni 65 senti.

2. Viljandi Maakohus saatis 25. augustil 2005 kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid kostja

poolt lepingu sõlmimisel hagejale teatatud aadressile Viljandi maakonda Kõpu valda Tipu mnt 3-2.

Sellelt aadressilt tagastati kutse märkega: "ei ela enam Kõpu vallas, elukoht teadmata". Viljandi

Maakohus andis hagejale tähtaja kostja elukoha andmete esitamiseks. Hageja teatas maakohtule, et

tal ei ole andmeid kostja võimaliku viibimiskoha kohta, kostja asukoht ei ole selgunud päringutest

Lõuna Politseiprefektuuri ega rahvastikuregistrisse. Ühtlasi palus hageja avaldada kohtukutse ja

kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. Asja menetlemise käigus selgus, et rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on kostja

elukoht Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kostiveres Jõe 4-22. Viljandi Maakohus andis tsiviilasja

23. septembri 2005. a määrusega kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Rahvastikuregistrisse

kantud aadressile 13. oktoobril 2005 saadetud menetlusdokumendid tagastati maakohtule märkega:

"ei ela Kostiveres". Harju Maakohus andis hagejale uue tähtaja kostja elukoha täpsustamiseks.

Hageja teatas, et Põhja Politseiprefektuurilt saadud vastuse kohaselt ei ole kostja elukoht teada.

4. Vastuseks hageja pöördumisele teatas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Harju Maakohtule, et kostja

on avaldanud liiklusregistris oma aadressiks Järva maakonna Väätsa valla Väätsa aleviku. Sellele

aadressile 7. novembril 2005 saadetud menetlusdokumendid tagastati maakohtule märkega:

"adressaat tundmatu".

5. Harju Maakohus teavitas kostjat eelistungi toimumisest 18. ja 25. novembri 2005. a väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ilmunud 14. detsembri 2005. a eelistungile ega teatanud ilmumata

jätmise põhjust. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

6. Harju Maakohus rahuldas hagi 21. detsembri 2005. a tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 10 717 krooni 30 senti. Tagaseljaotsuse kohaselt on hagi hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja

kohtukulud 1571 krooni 52 senti ning riigituludesse postikulu 147 krooni 60 senti. Tagaseljaotsuse

resolutsioon avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21. detsembril 2005.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas 27. mail 2009 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub tagaseljaotsuse tühistada.

Teistmisavalduse kohaselt pidas kohtutäitur tagaseljaotsuse alusel kostja arvelduskontolt 4. oktoobril

2008 kinni 9646 krooni 18 senti ja 10. oktoobril 2008 veel 6713 krooni 64 senti. Kostja ei teadnud, et

tema vastu on esitatud hagiavaldus. Kostja sai tagaseljaotsusest teada alles 2009. a märtsis, kui võttis

välja eelmise aasta pangakonto väljavõtte. Kostja ei ole kunagi Radiolinja AS-ga mobiilsideteenuse

lepingut sõlminud. Lepingu sõlmimisel esitati kostja kaotatud pass, millel oli vahetatud foto. Kostja

pöördus avalduse tegemiseks politseiasutusse, kus selgitati, et kuritegu on aegunud. Ühes

teistmisavaldusega esitas kostja koopia võltsitud passist, oma ID-kaardist, liitumislepingust ning

avaldusest passi saamiseks.

Riigikohtu järelepärimise peale antud vastuse kohaselt kaotas kostja passi enne 1997. aastat, mil ta

kutsuti passi kadumise asjaolude selgitamiseks politseiasutusse. Politseiasutuses sai kostja teada, et

tema passiga on tehtud mitu õigusrikkumist. Pärast seda tegi kostja kodakondsusametile avalduse uue

passi saamiseks, märkides ekslikult passi kaotamise aastaks 1998.

8. Hageja ei vaidle teistmisavaldusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 21. detsembri 2005. a

tagaseljaotsus tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada. Hagiavaldus

tuleb TsMS § 710 lg 1 esimese lause järgi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

10. Teistmisavalduse kohaselt sai kostja tagaseljaotsusest teada pärast otsuse täitmist. Alates

1. jaanuarist 2006 kehtiva TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et

menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte

toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema

suhtes.

Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja tagaseljaotsuse kättetoimetamist on kolleegium käsitlenud nt oma

3. juuni 2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04. Kolleegium ei pea vajalikuks oma varasemat

seisukohta muuta. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 lg-s 2 sätestati, et kui hageja soovib,

et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile

politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi selle kohta, et politseile, linna- või vallavalitsusele

on kostja tegelik viibimiskoht teadmata.

Riigikohus on mitmes varasemas lahendis märkinud, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale

kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2

sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Seetõttu on varasema TsMS § 27 järgi

kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele seatud kõrgendatud nõuded

(vt nt 12. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06, p 9; 15. aprilli 2008. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08, p 5).

Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda

füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest (vt Riigikohtu 3. juuni

2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, p 16). Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale,

et ajalehekuulutuse kaudu võib kohtukutset kätte anda ainult siis, kui ükski muu kätteandmise viis ei

ole tulemust andnud (vt nt 26. novembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02, p 9; 15. aprilli

2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08, p 5; eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04,

p 12-14; 19. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-09, p 6). Samuti on Riigikohus leidnud, et

sellistel juhtudel peab kohus tegema lisatoiminguid, et leida andmeid kostja elukoha kohta.

Üheks lisatoiminguks võib olla hagejale ettepaneku tegemine leida andmeid kostja elukoha kohta.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 147 lg 3 järgi peab hageja hagiavalduses märkima, mida ta

on teinud kostja aadressi teadasaamiseks. Nimetatud sätte mõtte kohaselt - teha kõik mõistlikult

võimalik, et kostja saaks hagiavalduse kätte - ei saa alati piisavaks pidada seda, kui hageja täidab

ainult TsMS § 27 lg-s 2 sätestatud nõuded. Samuti võib kohus kostja elukoha teadasaamiseks

pöörduda järelepärimisega mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib

oma ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta. Alles siis, kui need toimingud ei

anna tulemust, võib lugeda, et kohtudokumendi kätteantuks lugemine selle avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded on põhjendatud (vt eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, p 14 ja

määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06, p 9). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.

11. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus kohustas hagejat kahel korral esitama andmeid

kostja elukoha kohta (tlk-d 22 ja 34), mille tulemusena tegi hageja päringuid politseiasutustele,

autoregistrikeskusele ja rahvastikuregistrile (tlk-d 24, 36 ja 40). Lisaks on toimikus 23. septembri

2005. a väljavõte Maksu- ja Tolliameti elektroonilisest teenindusletist (e-maksuametist; tlk 28).

Väljavõtte kohaselt on ajavahemikul oktoobrist 1999 kuni augustini 2005 kostjale teinud

väljamakseid erinevad isikud. Seejuures on üks väljamakse tehtud kohtumenetluse ajal. Toimikus ei

ole andmeid selle kohta, et kohus oleks selgitanud kostja elukohta väljamakseid teinud isikute kaudu.

Kolleegium leiab, et kui kohtule on mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse kaudu teada

isik, kes on teinud kostjale väljamakseid (nt tööandja), siis peab kohus pöörduma kostja elukoha

teadasaamiseks väljamaksed teinud isiku poole. Eelkõige tuleb pöörduda isiku poole, kes on kohtule

teadaolevalt teinud väljamakseid kohtumenetluse ajal. Kuna praegusel juhul ei ole maakohus kostja

elukoha teadasaamiseks esitanud järelepärimist kohtumenetluse ajal kostjale väljamakse teinud

isikule, ei ole kohus teinud kõike mõistlikult võimalikku, et kostja saaks hagiavalduse kätte.

Kuna kostjale ei olnud seaduse kohaselt hagiavaldust kätte toimetatud ega teda kohtusse kutsutud, ei

olnud kohtul õigust teha tagaseljaotsust. Seetõttu tuleb jõustunud tagaseljaotsus tühistada.

12. Vastuseks teistmisavalduse väitele, et maakohtu tagaseljaotsus on vale ka seetõttu, et kostja ei ole

kunagi vaidlusalust liitumislepingut sõlminud, märgib kolleegium, et sisulised väited saab kostja

esitada asja läbivaatamisel maakohtus. Need väited ei ole teistmisavalduse rahuldamisel maakohtu

otsuse tühistamise aluseks.

13. Asja läbivaatamisel tuleb maakohtul menetluskulud jaotada ja kindlaks määrata enne 1. jaanuari

2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatu järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1).

14. TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tuleb teistmisavalduse rahuldamise tõttu kautsjon tagastada.

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull