3-3-1-78-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-78-09

Määruse kuupäev

2. detsember 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

H. L. (L.) kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-737

Menetluse alus Riigikohtus

H. L. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada H. L. määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-737.

Ennistada H. L. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav H. L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks

tunnistamiseks. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil kaebaja osavõtul. Kohtuistungi protokolli on

märgitud: "[---] kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei

kaudu 30.06.2009a. kell 14.00. Kohus selgitab kohtuotsuse avalikuks tegemise, kättesaamise ja

edasikaebekorra. Kohtulahend saadetakse kaebajale posti teel, vastustajale elektrooni liselt."

2. Tartu Halduskohtu 30. juuni 2009. a otsusega jäeti H. L. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses on

märgitud: "Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates." H. L. sai kohtuotsuse kätte 3. juulil 2009.

3. H. L. esitas apellatsioonkaebuse 31. juulil 2009. Tartu Ringkonnakohtu 5. augusti 2009. a

määrusega leiti, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev oli 30. juuli 2009, mistõttu

apellatsioonkaebus ei ole tähtaegne. Apellandile anti võimalus tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks.

4. Tähtaja ennistamise taotluses põhjendab H. L. hilinemist inimliku eksimusega, mis seisnes

selles, et ta sai Tartu Halduskohtu otsuse kätte 3. juulil 2009 ja arvas, et tähtaeg hakkabki kulgema

otsuse kättesaamisest.

5. Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määrusega jäeti H. L. taotlus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsioonkaebus tagastati. Ringkonnakohus leidis,

et H. L. ei olnud piisavalt hoolikas ja tähtaeg on mööda lastud hooletusest. Vaidlustatud otsuses on

korrektne vaidlustamisviide ja otsuse teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millest H. L. võttis

osa. Mõjuvaid põhjusi tähtaja ennistamiseks pole kaebaja esitanud. Tähtaja ennistamiseks ei anna

alust ka otsuse kättesaamine 3. juulil 2009, sest pärast seda allesjäänud aeg apellatsioonkaebuse

esitamiseks oli piisavalt pikk.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb H. L. tähtaja ennistamist ja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist ringkonnakohtu poolt. Kaebaja leiab, et tema kaebeõigust on põhjendamatult

kitsendatud, jättes arvestamata need erilised asjaolud, mis tulenevad tema olukorrast vangina.

Kaebaja rõhutab, et eksimuse tõttu hilines ta apellatsioonkaebuse esitamisel vaid ühe päeva.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või

kohtukantselei kaudu. Selline regulatsioon langeb täielikult kokku Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

regulatsiooniga (TsMS § 452 lg 1). Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni

ettelugemist asja arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu

teatavakstegemine tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega

tutvumise võimaldamist ja selle ärakirja andmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2).

8. HKMS § 31 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. TsMS § 632 lg 1 sätestab apellatsioonitähtaja aga teisiti.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

HKMS § 53 lg-st 1 tuleneb, et kassatsioonitähtaja puhul sõltub tähtaja arvestamine sellest, kas asi

vaadati läbi kohtuistungil või lahendati kirjalikus menetluses. Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, siis

hakkab tähtaeg kulgema otsuse avalikust teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse korral aga otsuse

kättesaamisest. Kolleegiumi arvates nõuab menetlustähtaegade selline regulatsioon süvenemist ja

kõrgendatud tähelepanu. Eriteadmisteta kogenematu menetlusosalise võimalus eksida on suur.

Kolleegium märgib veel kord (varem asja nr 3-3-1-75-08 määruse p-s 15), et selguse huvides võiksid

kohtud otsuses välja tuua apellatsioonitähtaja lõpu kindla kuupäeva. Selles asjas polnud kohtuotsuses

apellatsioonitähtaja lõppu kindla kuupäevana märgitud.

9. Kolleegium on seisukohal, et kohus on otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja viisi avaldanud

asja arutamist lõpetaval istungil kooskõlas TsMS § 452 lg 3 nõuetega. Kohtuistungi protokolli

kohaselt avaldati, et kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 30. juunil 2009 kell 14.00.

Siiski tuleb rõhutada, et kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud.

Kinnipeetavate toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on

silmanähtavalt ebaökonoomne. Ka H. L. ei toimetatud 30. juunil kohtukantseleisse. Riigikohtul

puudub teave, kas H. L. sellise taotluse vanglale esitas või mitte.

Kohtuistungi protokolli kantud lause "Kohtulahend saadetakse kaebajale posti teel, vastustajale

elektrooniliselt" võib olla eksitav. Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisel kohtukantselei kaudu

antakse samas menetlusosalisele ka otsuse ärakiri. Kohtuotsuse kättetoimetamine on selle teatavaks

tegemise viis tsiviilkohtumenetluses.

10. Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse

apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Samas võib selline

kohtlemine viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on

kinnipeetaval lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole alati võimalik määratud ajal viibida

kohtukantseleis. H. L. ja vastustajat koheldi põhjendamatult ebavõrdselt. Kolleegium peab kirjeldatud

probleemi arvestades otstarbekaks ennistada H. L. apellatsioonitähtaeg. Sellele seisukohale

kallutavad kolleegiumi asjaolud, et tähtaega ületati vaid ühe päeva võrra, tähtaja kulgemahakkamise

regulatsioon pole lihtne, tähtaja ennistamine ei piira menetlusõiguste kasutamist vastustaja poolt ning

kinnipeetav täitis kohtu nõude riigilõivu tasumise osas ja ettepaneku esitada tähtaja ennistamise

taotlus.

11. Tähtaja ennistamist määruse punktis 10 kirjeldatud asjaolude tõttu peab kolleegium õigeks

kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja ennistamise abil asetab kolleegium H. L., kes on

kinnipeetav, teda erandlikult koheldes olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel

on võimalus kasutada apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Tähtaja erandlik

ennistamine eelkirjeldatud asjaolude tõttu tagab lõppkokkuvõttes õiglase kohtumenetluse.

12. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a määruse, millega jäeti H. L. taotlus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse ja ringkonnakohtul tuleb otsustada

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld