3-4-1-26-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-26-09

Määruse kuupäev

27. november 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn

Jõks ja Harri Salmann

Kohtuasi

Ljudmila Bariševski, Ilmar Kuljuse jt taotlus tunnistada

asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-ga 6 seonduvate

õigusaktide andmata jätmine põhiseaduse §-ga 32 vastuolus

olevaks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ljudmila Bariševski, Ilmar Kuljus jt (kokku 40 isikut, edaspidi taotlejad) esitasid 9. oktoobril 2009

Riigikohtule taotluse, milles palusid tunnistada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13

lg-ga 6 seonduvate õigusaktide andmata jätmine põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevaks.

2. Taotlejad on taotluse kohaselt Tallinna linnas, Liikuri 10 asuva elamu (edaspidi elamu)

kaasomanikud. Elamu kaasomanikud on 2005. a võtnud vastu otsuse lõpetada elamu kaasomand ja

jagada elamu reaalosadeks.

TAOTLUSE ESITAJATE PÕHJENDUSED

3. Taotlejad märgivad, et elamu kaasomand on senini lõpetamata, sest seda on takistanud erinevad

kohtuvaidlused elamukooperatiivi Liikur (pankrotis) omandis oleva mõttelise osa üle. Kohtuvaidluste

käigus on korduvalt seatud hagi tagamise abinõudena keelumärkeid ühe või teise kaasomaniku

omandis olevatele mõttelistele osadele. Praegu on keelumärge seatud Harju Maakohtu 8. mai 2009. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-09-17694.

4. Taotluse kohaselt ei ole taotlejatel keelumärke tõttu võimalik nende omandis olevate mõtteliste

osadega teha asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 viimases lauses nimetatud

kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid. Taotlejad leiavad, et hagi tagamise abinõu saab

kohaldada üksnes kostjaks oleva isiku suhtes. Taotlejad eespool viidatud tsiviilasjas kostjad ei ole.

Samas ei ole seaduses selgesõnaliselt keelatud kohaldada hagi tagamise abinõu taotluses kirjeldatud

olukorras.

5. Taotlejate arvates on seadusandja jätnud reguleerimata olukorra, kus kaasomandis olevas ehitises

on seatud või seatakse enne kaasomandi jagamist, st enne ehitise aluse maa kinnistamiseks vajalike

toimingute tegemist kohtu poolt hagi tagamise korras võõrandamise keelumärked. Seadusandja on

jätnud vastu võtmata vajalikud seadusparandused, mis välistaks elamu suhtes väljakujunenud

olukorra teket.

6. Taotlejad leiavad, et taotlus on lubatav, sest neil ei ole tõhusaid võimalusi oma rikutud õigusi

kaitsta. Arvestades taotlejate lõppeesmärki, milleks on elamus korteriomandite moodustamine, on

taotlejatel oma õiguste kaitseks järgmised võimalused: 1) kaasomandi kokkuleppeline lõpetamine,

mis ei ole aga võimalik taotluses märgitud asjaoludel; 2) kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu,

milleks puuduvad aga seaduses ettenähtud eeldused, 3) Harju Maakohtu 8. mai 2009. a hagi tagamise

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu vaidlustamine hagi esitamisega. Elamu kaasomanikud

on viimast võimalust kasutanud, kuid Harju Maakohus on 17. septembri 2009. a määrusega jätnud

selle hagi menetlusse võtmata. Hagi esitanud isikud kavatsevad nimetatud määruse vaidlustada, kuid

see ei ole tõhusaim vahend taotlejate rikutud õiguste kaitsmisel eelkõige ajalise faktori tõttu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata otsesõnu võimalust esitada

individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2005. aasta määrus asjas nr 3-4-1-6-05 − RT III

2005, 11, 104, punkt 4; 4. aprilli 2007. aasta määrus asjas nr 3-4-1-8-07 − RT III 2007, 15, 114, punkt

5).

8. Riigikohtu üldkogu on aga PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni (konventsioon) kohaldamispraktikale tuginedes korduvalt sedastanud, et

Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil

võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu

17. märtsi 2003. aasta otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, punkt 17; 6. jaanuari

2004. aasta otsus asjas nr 3-1-1-13-03 − RT III 2004, 4, 36, punkt 32; 6. jaanuari 2004. aasta otsus

asjas

nr 3-3-2-1-04 − RT III 2004, 4, 37, punkt 26).

9. PS §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste

ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane

kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. aasta otsus asjas nr 3-4-1-4-03 − RT III

2003, 13, 125, punkt 16).

10. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus taotlust menetleda üksnes juhul, kui taotlejatel puuduks

muu tõhus viis kasutada neile põhiseaduse §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õigust.

11. Taotlejad on väitnud, et nende õigusi rikub AÕSRS § 13 lg-ga 6 seotud õigusaktide andmata

jätmine. Samas on taotlejad oma lõpliku eesmärgina välja toonud elamus korteriomandite

moodustamise. Seda aga takistab Harju Maakohtu 8. mai 2009. a määrusega seatud hagi tagamise

abinõu. Nimetatud määruse kohaselt on keelatud võõrandada mõnda elamu mõttelist osa ning seada

elamus korteriomandeid. Seega piirab taotlejate hinnangul nende õigusi eelkõige nimetatud

kohtumäärus, mis takistab elamus korteriomandite seadmist.

12. Kolleegium leiab, et taotlejate jaoks ei ole välistatud võimalus saavutada pooleliolevas

kohtumenetluses oma õigustele kaitse, st saavutada hagi menetlusse võtmine ja elamus

korteriomandite seadmise keelu tühistamine. Võimalik on õigusi kaitsta ka muul viisil.

13. Taotlejad on viidanud, et Harju Maakohtu 8. mai 2009. a määruse vaidlustamiseks hagi esitanud

isikud (5 isikut, kes on taotluse lisana esitatud ehitusregistri väljavõtte kohaselt elamu kaasomanikud)

kavatsevad esitada määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-09-36077, milles Harju Maakohus jättis

17. septembri 2009. a määrusega nende hagi menetlusse võtmata. Kohtulahendite andmebaasi

kohaselt on määruskaebus esitatud ning Tallinna Ringkonnakohus on selle määruskaebuse

lahendanud 18. novembri 2009. a määrusega. Nimetatud määruse peale on võimalik esitada

määruskaebus 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest arvates. Seega on taotlejatel

võimalik kaitsta oma õigusi pooleliolevas kohtumenetluses.

14. Juhul kui tsiviilasjas nr 2-09-36077 määruskaebust ei esitata, määruskaebus jäetakse menetlusse

võtmata või rahuldamata, on taotlejatel elamu kaasomanikena võimalik viia neile kuuluvad elamu

mõttelised osad tsiviilkäibesse elamualuse maa kinnistamisega AÕSRS § 12 alusel. Kaasomandi

mõttelise osa koormamine kohtuliku käsutuskeeluga ei välista ehitisealuse maa kinnistamist. Seejärel

on taotlejatel AÕS § 73 lg 1 kohaselt võimalik neile kuuluvat kinnisasja mõttelist osa vabalt

käsutada.

15. Eelnevat arvesse võttes ei ole taotlus lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Harri Salmann