3-4-1-29-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-29-09

Otsuse kuupäev

26. november 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask ning liikmed Peeter Jerofejev ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Taira Aasa 16. novembri 2009. aasta kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 11. novembri 2009. aasta otsuse nr 41 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri 2009. aasta otsus nr 41 T. Aasa kaebuse

läbivaatamata jätmise kohta ja kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uue otsuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. Aasa esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna linna Valimiskomisjonile kaebuse Tallinna linna

valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingute peale häälte ülelugemisel ja

hääletamisprotokolli täitmisel. Kaebuse esitaja palus tunnistada need toimingud õigusvastaseks ja

teha jaoskonnakomisjonile ettekirjutus hääletamissedelid veel kord üle lugeda.

Kaebuse esitaja leidis, et ta sai selles valimisjaoskonnas eeldatust vähem hääli. Samas on T. Aasani

umbes kümnelt valijalt jõudnud teave selle kohta, et nad andsid hääle just temale. Kuna need hääled

hääletamistulemuste protokollis ei kajastu, siis on jaoskonnakomisjon eksinud häälte ülelugemisel.

Lisaks on valijate kaebustest ilmnenud, et kõnealuses jaoskonnas olid osadel sedelitel pitsatijäljendid

puudu.

2. Tallinna Linna Valimiskomisjon vastas T. Aasa kaebusele 22. oktoobri 2009. aasta kirjaga, milles

ta ei pidanud taotlust häälte ülelugemiseks põhjendatuks. Kesklinna valimisringkonna häälte

teistkordsel ülelugemisel 19. oktoobril 2009 ei leitud jaoskonnakomisjonide tehtud vigu. Jaoskonnas

nr 23 ei olnud kandidaat T. Aasale antud hääli ka kehtetute sedelite hulgas.

3. T. Aasa esitas eelmises punktis kirjeldatud kirja peale 5. novembril 2009 kaebuse otse Vabariigi

Valimiskomisjonile. Kuna kaebus tulnuks esitada KOVVS § 65 lõike 2 kohaselt Tallinna Linna

Valimiskomisjoni kaudu, tagastas Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse 6. novembril 2009 kaebaja

esindajale.

4. 6. novembril 2009 esitas T. Aasa kaebuse Tallinna Linna Valimiskomisjoni kaudu, milles ta

vaidlustas valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toiminguid, samuti Tallinna Linna

Valimiskomisjoni 22. oktoobri 2009. aasta kirja.

Kaebuse kohaselt jõudis mainitud kiri T. Aasa esindajani tunduvalt hiljem kui 3 päeva otsuse

tegemisest. Seetõttu ei olnud võimalik kaebust esitada enne 5. novembrit 2009. Kaebaja esindaja

palus Vabariigi Valimiskomisjonil kaebetähtaeg ennistada.

T. Aasa leidis endiselt, et jaoskonnakomisjonid on eksinud häälte ülelugemisel või on tahtlikult hääli

kõrvaldanud, mistõttu on vajalik hääletamissedelid veel kord üle lugeda. Selle kinnituseks, et ta oleks

pidanud rohkem hääli saama, esitas T. Aasa nimekirja inimestest, kes olid oma allkirjaga kinnitanud

T. Aasa poolt hääletamist. Lisaks on valijate kaebustest ilmnenud, et jaoskonnas nr 23 olid osadel

sedelitel puudu pitsatijäljendid.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis T. Aasa kaebuse 11. novembri 2009. aasta otsusega nr 41 läbi

vaatamata, kuna see esitati KOVVS § 65 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebuses ei olnud

selgitatud, millal kaebaja esindaja kirja kätte sai ega olnud esitatud ka tõendeid, et kiri saadi kätte

hilinemisega, samuti esitatud muid põhjendusi hilinemise kohta.

Vabariigi Valimiskomisjon märkis siiski kaebuse sisu kohta, et Tallinna Linna Valimiskomisjon on

KOVVS § 55 lõike 1 kohaselt kõigi valimisjaoskondade sedelid teistkordselt üle lugenud

19. oktoobril 2009. T. Aasat oli häälte teistkordse ülelugemise ajast ja kohast teavitatud e-postiga

13. oktoobril 2009. Seega on T. Aasa kaebuses taotletud toiming tehtud juba enne kaebuse esitamist.

6. T. Aasa esitas 16. novembril 2009 Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri otsuse nr 41 peale

kaebuse Riigikohtule. Kaebus saabus Riigikohtusse 17. novembril 2009.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. T. Aasa leiab, et ta ei ole kaebetähtaega rikkunud. Tallinna Linna Valimiskomisjoni kiri edastati

tema esindajale lihtkirjaga. Kuna selle kirja näol on tegemist haldusaktiga, tuleb selle

teatavakstegemisel kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid. Haldusmenetluse seadus ei võimalda

kättetoimetamist lihtkirjaga, kui seadus seda selgesõnaliselt ette ei näe. Valimiskaebuse rahuldamata

jätmiseks ei ole sellist võimalust ette nähtud. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et Tallinna Linna

Valimiskomisjoni otsust ei saa lugeda kättetoimetatuks.

Kaebuse sisu kohta jääb T. Aasa eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Ta lisab, et mingil põhjusel

on kadunud ka tema poja antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr 24. Protokolli järgi sai T. Aasa selles

jaoskonnas 0 häält, kuigi tema poeg käis just seal hääletamas ja andis hääle tõendina esitatud

allkirjade tabeli kohaselt just tema poolt. T. Aasa täpsustab allkirjatabeli kohta, et sellest nähtub

selgelt kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine.

T. Aasa nõustub, et hääletussedelite ülelugemine toimus 19. oktoobril 2009. Samas ei olnud T. Aasal

sel kuupäeval veel infot võimalike rikkumiste kohta, mistõttu ta ei osalenud ülelugemisel.

Kui valimiskomisjon tuvastas, et ülelugemisel hääletamissedelite arv ei muutunud, siis oleks tal

tõendina esitatud allkirjatabelit arvestades pidanud tekkima piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust

on rikutud. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud selles olukorras taotluse rahuldama, tunnistades

jaoskonnakomisjoni toimingud hääletamissedelite ülelugemisel õigusvastaseks, hääletamistulemused

selles jaoskonnas kehtetuks ja korraldama kordushääletamise.

Eelnevat arvestades palub T. Aasa tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 11. novembri 2009. aasta

otsus nr 41, Tallinna Linna Valimiskomisjoni 22. oktoobri 2009. aasta otsus, tunnistada Tallinna linna

valimisjaoskonna nr 23 jaoskonnakomisjoni toimingud häälte ülelugemisel õigusvastaseks ja

kohustada jaoskonnakomisjoni hääletamissedelid veel kord üle lugema kaebuse esitaja või tema

esindaja juuresolekul.

8. Vabariigi Valimiskomisjon jääb otsuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse jättis Vabariigi

Valimiskomisjon läbi vaatamata kuna kaebuses ei ole selgitatud, millal T. Aasa Tallinna Linna

Valimiskomisjoni kirja kätte sai ja millises ulatuses tõi see kaasa hilinemise kaebuse esitamisel.

Kuna hääletamine valimistel on KOVVS § 1 lõike 1 kohaselt salajane, siis ei ole kandidaadil

võimalik väita, et kindlad valijad hääletasid tema poolt, samuti ei ole võimalik valijatel väita, et nad

hääletasid kindla kandidaadi poolt. Kumbki väide ei ole hääletamise salajasusest tulenevalt

kontrollitav.

Vabariigi Valimiskomisjon lisab T. Aasa väite kohta, et mingil põhjusel on kadunud ka tema poja

antud hääl, kes hääletas jaoskonnas nr 24, et tegemist on uue väitega, mida Tallinna Linna

Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes ei sisaldu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium märgib esmalt, et lahendab T. Aasa kaebust üksnes osas, milles see puudutab tema

kaebuse läbivaatamata jätmist Vabariigi Valimiskomisjonis. Riigikohus saab põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seadustiku (PSJKS) § 38 lõike 1 kohaselt kaebuse valimiskomisjoni

otsuse peale läbi vaadata alles siis, kui selle on lahendanud Vabariigi Valimiskomisjon. Kui Vabariigi

Valimiskomisjon jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tähendab see seda, et kaebust ei ole sisuliselt

lahendatud. Riigikohtul on sellises olukorras võimalik PSJKS § 38 lõike 1 kohaselt lahendada

Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebus üksnes osas, milles see puudutab läbi

vaatamata jätmist Vabariigi Valimiskomisjonis.

10. Riigikohus on sedastanud, et valimiskomisjonide tegevusele saab analoogia korras kohaldada

haldusmenetluse seadust (HMS) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri

2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-24-05, punkt 11; 14. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas

nr 3-4-1-27-05, punkt 9). Sellest seadusest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma

algatusel ehk kohaldama uurimispõhimõtet nagu see on sätestatud HMS §-s 6.

11. Riigikohus on varem otsustanud ka seda, et valimiskomisjoni otsus kaebuse rahuldamata jätmise

kohta on oma olemuselt haldusakti andmiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmine (vt Riigikohtu

2. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-09, punkt 16). HMS § 62 lõike 5 kohaselt tuleb

isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, haldusakti andmisest keeldumine

teha teatavaks kättetoimetamisega. Kuna T. Aasa kaebus jäeti Tallinna Linna Valimiskomisjonis

rahuldamata, siis tuli Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus samuti teha teatavaks

kättetoimetamisega.

12. HMS § 25 lõige 1 võimaldab haldusakti menetlusosalisele kätte toimetada vastavalt seaduses või

määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud

haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

Üheski seaduses ei ole reguleeritud, kuidas toimetada kätte valimiskaebuse rahuldamata jätmise

otsus, mistõttu pidi Tallinna Linna Valimiskomisjon lähtuma kaebuses toodud valikust. T. Aasa oli

kaebuses andnud oma meiliaadressi ja postiaadressi, mis kattus tema esindaja postiaadressiga.

Kaebuses oli ära toodud ka tema esindaja meiliaadress. Tallinna Linna Valimiskomisjon otsustas oma

kirja valimiskaebuse rahuldamata jätmise kohta saata kaebusesse kirjutatud postiaadressile.

Postiga kättetoimetamise korral tuleb dokument saata menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil

tähtkirjaga (HMS § 26 lõige 1 esimene lause). Lihtkirjaga kättetoimetamine on lubatud üksnes

seaduses otseselt märgitud juhtudel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus sellist juhtu ette

ei näe.

Kuna Tallinna Linna Valimiskomisjon saatis oma kirja T. Aasale lihtkirjaga, siis rikkus ta dokumendi

kättetoimetamise nõudeid.

13. T. Aasa esindaja märkis oma kaebuses Vabariigi Valimiskomisjonile, et kuna Tallinna Linna

Valimiskomisjoni lihtkirjaga edastatud otsus jõudis temani tunduvalt hiljem kui kolm päeva alates

otsuse tegemisest, siis ei olnud kaebust võimalik esitada enne 5. novembrit 2009. Kaebusest ei nähtu,

millal T. Aasa esindaja selle otsuse kätte sai.

Vabariigi Valimiskomisjon leidis sellises olukorras, et kuna kaebuses ei olnud selgitusi vaidlusaluse

kirja kättesaamise kohta ega sellest põhjustatud kaebuse esitamisega hilinemise kohta, siis ei ole

põhjendatud kaebuse esitamisega hilinemist ja kaebus tuleb tähtaja järgimata jätmise tõttu jätta läbi

vaatamata.

14. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on olukorras, kus tekib vaidlus selle üle, kas

haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, tõendamiskohustus haldusorganil

(Riigikohtu halduskolleegiumi 9. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas nr 3-3-1-28-05, punkt 14).

Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht ülekantav ka valimiskomisjoni sellise otsuse

kättetoimetamisele, millega jäeti kaebus rahuldamata.

15. Vabariigi Valimiskomisjon lähtus otsuse tegemisel sellest, et kohustus põhjendada kaebuse

tähtaegset esitamist või tähtaja möödalaskmist lasub üksnes kaebuse esitajal. Vabariigi

Valimiskomisjoni otsusest ei nähtu, et ta oleks teinud uurimispõhimõttest lähtuvalt kindlaks olulisi

asjaolusid (nt kirja kättesaamise aeg), millest lähtuvalt oleks ta saanud otsustada kaebuse tähtaegsuse

üle.

Samuti on hindamata, milline mõju kaebuse esitamise ajale võis olla kättetoimetamise nõuete

rikkumisel ning asjaolul, et Tallinna Linna Valimiskomisjoni otsus oli vormistatud kirjana ja sellest

puudus HMS § 57 lõike 1 kohane vaidlustamisviide.

Kolleegium lisab, et haldusakti kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil iseenesest ei välista

kaebetähtaja kulgema hakkamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas

nr 3-3-1-12-05, punkt 15).

16. Eelmises punktis märgitut arvestades tühistab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktist 1

juhindudes Vabariigi Valimiskomisjoni 16. novembri 2009. aasta otsuse nr 41 ja kohustab teda

tegema uue otsuse.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Harri Salmann