3-2-1-121-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-121-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. november 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Jaan Vendla ja Tarmo Teaste hagi UAB Gretsch-Unitas Baltic

vastu ostueesõiguse teostamise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-

17797

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaan Vendla ja Tarmo Teaste kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

140 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hagejad Jaan Vendla (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Tarmo Teaste

(isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja UAB Gretsch-Unitas Baltic (registrikood xxxxxxxx,

Leedu Vabariik), esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody

Asja läbivaatamise kuupäev

19. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-17797.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Jaan Vendla ja Tarmo Teaste hagi UAB Gretsch-

Unitas Baltic vastu. Tuvastada UAB Gretsch-Unitas Baltic poolt 28. septembril 2007. a

ostueesõiguse teostamise tühisus.

3. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta UAB Gretsch-Unitas Baltic kanda.

4. Rahuldada Jaan Vendla ja Tarmo Teaste kassatsioonkaebus.

5. Tagastada Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ-le Jaan Vendla ja Tarmo

Teaste kassatsioonkaebuselt 8. juunil 2009. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni

ja 17. juunil 2009. a tasutud kassatsioonikautsjon 1000 (üks tuhat) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaan Vendla (hageja I) ja Tarmo Teaste (hageja II) esitasid Harju Maakohtule 7. mail 2008. a hagi

UAB Gretsch-Unitas Baltic (kostja) vastu, milles palusid tuvastada kostja 28. septembril 2007. a

esitatud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus.

Hagiavalduse kohaselt olid alates 19. jaanuarist 1999. a OÜ G-U BKS Estonia (varasem ärinimi

OÜ Vedlers) osanikeks Aivo Kuldmäe (osa nimiväärtus 46 600 Eesti krooni), Einar Jänes (osa

nimiväärtus 46 700 Eesti krooni), hageja I (osa nimiväärtus 70 000 Eesti krooni), hageja II (osa

nimiväärtus 70 000 Eesti krooni), Taavo Tallo (osa nimiväärtus 46 700 Eesti krooni) ning kostja (osa

nimiväärtus 70 000 Eesti krooni). Alates 8. detsembrist 2006. a sai OÜ G-U BKS Estonia osanikuks

Tulipmark OÜ, kes omandas osa 8. detsembril 2006. a hagejate ning Tulipmark OÜ vahel sõlmitud

osade mitterahalise sissemaksena osaühingule üleandmise ja osade omandamise lepingu alusel.

Lepingu kohaselt andsid hagejad mitterahalise sissemaksena Tulipmark OÜ-le üle neile kuulunud

OÜ G-U BKS Estonia osad, saades nende eest vastu Tulipmark OÜ osad. Enne selle tehingu tegemist

sõlmisid OÜ G-U BKS Estonia osanikud 6. detsembril 2006. a kokkuleppe, millega kõik osanikud

kohustusid mitte teostama ostueesõigust poolte sõlmitavate OÜ G-U BKS Estonia osade üleandmise

lepingute suhtes. Nimetatud kokkuleppe allkirjastas ka kostja. 10. augusti 2007. a seisuga oli

Tulipmark OÜ omandanud ka teistele OÜ G-U BKS Estonia osanikele (välja arvatud kostjale)

kuulunud osad. Samal päeval võõrandas Tulipmark OÜ talle kuuluva OÜ G-U BKS Estonia osa

kostja emaettevõtjale Gretsch-Unitas GmbH-le.

28. septembril 2007. a esitas kostja esindaja hagejatele notariaalselt tõestatud ostueesõiguse

teostamise avalduse, mille kohaselt kostja soovis kasutada oma väidetavat ostueesõigust 8. detsembril

2006. a hagejate ning Tulipmark OÜ vahel sõlmitud lepingu suhtes. Tegemist on ilmselgelt

põhjendamatu ning pahatahtliku ostueesõiguse teostamise avaldusega, millel ei ole selget seaduslikku

eesmärki. Ostueesõiguse teostamise avalduse kohaselt soovis kostja vaidlusalused OÜ G-U BKS

Estonia osad omandada üksnes nende nimiväärtuse (140 000 krooni) eest. OÜ G-U BKS Estonia

osade tegelik väärtus oli 19,5 kuni 25,5 miljonit krooni ja nende müügihind oli 9 779 125 krooni. See

tõendab ostueesõiguse teostamise avalduse esitamise pahatahtlikkust. Ostueesõiguse teostamise

eesmärgiks ei saa olla heade kommete vastaselt teiste arvel rikastumine. Mitterahalise sissemakse

üleandmise lepingu sõlmimise korral ei ole võimalik ostueesõigust teostada, kuna tegemist ei ole osa

tasulise võõrandamise lepinguga. Kuivõrd kostjal puudub seaduses sätestatud alus ostueesõiguse

teostamiseks, on ostueesõiguse teostamise avaldus vastuolus seadusega ning seetõttu tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine. Isegi juhul, kui pidada võimalikuks mitterahalise

sissemakse puhul ostueesõiguse teostamist ei ole kostja ilmselt võimeline täitma 8. detsembri 2006. a

osade mitterahalise sissemaksena osaühingule üleandmise ja osade omandamise lepingust tulenevat

olulist ja peamist vastukohustust, anda hagejatele üle Tulipmark OÜ osade omandiõigus. Kostja ei

saanud seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 246 lg 2 kohaselt ostueesõigust kehtivalt teostada.

Ostueesõiguse teostamise avaldus on vastuolus heade kommetega, kuna selle eesmärgiks on

omandada OÜ G-U BKS Estonia osad vaid nende nimiväärtuse eest ja tekitada sellega hagejatele

kahju. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise

ajal oli OÜ G-U BKS Estonia osakapitali suuruseks 350 000 krooni, siis praegu on osakapitali

suuruseks 850 000 krooni. Seega on 140 000-kroonise nimiväärtusega osa osakaal osakapitalis

oluliselt vähenenud. Ostueesõiguse teostamise avaldus võib olla vastuolus ka hea usu põhimõttega.

2. Kostja leidis, et hagi ei allu Eesti kohtutele, kuna kostja on Leedu Vabariigi äriühing. Hagi on ka

sisuliselt põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata.

Kostja leidis, et tegemist on sisuliselt sama vaidlusega kui tsiviilasjas nr 2-07-49378, mille sisuks on

kostja ja OÜ G-U BKS Estonia nõue Aivo Kuldmäe, Taavo Tallo, Tulipmark OÜ ja notar Tarvo Puri

vastu OÜ G-U BKS Estonia osade võõrandamise lepingu(te) väljaandmiseks (tutvumise

võimaldamiseks). Selles tsiviilasjas leidis kohus, et kostjal tekkis ostueesõigus ning kostja on

ostueesõigust ka õigel ajal ja kehtivalt teostanud.

Kostjal oli ostueesõigus 8. detsembri 2006. a võõrandamistehingu suhtes. Kostja on OÜ G-U BKS

Estonia osanik alates 30. septembrist 1999. a. 8. detsembri 2006. a lepingu kohaselt andsid hagejad

Tulipmark OÜ-le üle neile kuulunud OÜ G-U BKS Estonia osad nimiväärtustega vastavalt 70 000 ja

70 000 krooni. Vastutasuks omandasid hagejad kumbki ühe Tulipmark OÜ osa nimiväärtusega

70 000 krooni. Tulipmark OÜ ei olnud lepingu sõlmimise ajal OÜ G-U BKS Estonia osanik.

Osaühingu osade üleandmist mitterahalise sissemaksena tuleb käsitada võõrandamistehinguna, sest

osaühingu osade mitterahalise sissemaksena üleandmisel teisele äriühingule vahetub osade omanik.

Võõrandamistehing on tasuline, kuna võõrandamislepingu kohaselt omandavad hagejad mitterahalise

sissemakse eest Tulipmark OÜ osad. Nii VÕS § 244 kui ka äriseadustiku (ÄS) § 149 on kohaldatavad

ka osaühingu osa mitterahalise sissemaksena üleandmisel teisele äriühingule ning sellise tehingu

suhtes on osanikel võimalik teostada ostueesõigust. Vastukohustuse täitmine ei ole praegusel juhul

võimatu. Kostjal ei ole tõepoolest võimalik anda hagejatele üle Tulipmark OÜ osasid, kuid see

kohustus on rahaliselt hinnatav ja täidetav hüvitise maksmisega.

Kostja teostas ostueesõigust õigel ajal. Kostja sai 8. detsembri 2006. a tehingu olulistest tingimustest

teada alles 2007. a septembris ning esitas ostueesõiguse teostamise avalduse ÄS § 149 lg-s 2

sätestatud ühekuulist tähtaega järgides. Ostueesõiguse teostamine ei ole vastuolus heade kommetega

ega hea usu põhimõttega. VÕS § 244 lg 1 järgi on ostueesõigust omaval isikul õigus omandada

ostueesõigusega koormatud ese samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis.

Ostueesõiguse teostamise aluseks olnud 8. detsembri 2006. a võõrandamislepingu p-s 4 on sätestatud,

et lähtudes osaühingu juhatuse koostatud mitterahalise sissemakse hindamisaktist, on omaniku poolt

üleantava mitterahalise sissemakse esemete väärtus kokku 140 000 krooni. Hagejate väited kostja

pahatahtlikkuse kohta on alusetud, sest tehingu hinna määramisel lähtus kostja hinnangust, mille

hagejad olid ise heaks kiitnud. Hagejad ei selgitanud, kuidas muudab asjaolu, et praegu kuuluvad

kõik OÜ G-U BKS Estonia osad kas kostjale või tema emaettevõtjale Gretsch-Unitas GmbH-le,

kostja tegevuse pahatahtlikuks ja õigusvastaseks. Kostja ja tema emaettevõtja on eraldiseisvad

juriidilised isikud, mis tegutsevad erinevates riikides. Nende vara on samuti eraldiseisev. Kostja

emaettevõtja majandustehingud ei võta kostjalt ära õigust teostada temale seadusest tulenevat osaniku

ostueesõigust või muid õigusi. Kostja ostueesõiguse teostamise avalduse esitamise eesmärgiks oli

teostada ostueesõigust ja omandada seeläbi OÜ G-U BKS Estonia osa nimiväärtusega

140 000 krooni. Hagejate ja kostja mis tahes vaidlus OÜ G-U BKS Estonia osade väärtuse ja kostja

makstava hüvitise üle ei mõjuta ostueesõiguse teostamise avalduse kui tahteavalduse kehtivust ning

ei saa olla aluseks ostueesõiguse teostamise avalduse tühisusele.

3. Harju Maakohus jättis 26. novembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus leidis, et hagiavaldus on esitatud õigesti Harju Maakohtule. Hagejate ja Tulipmark OÜ

vahel 8. detsembril 2006. a sõlmitud mitterahalise sissemaksena osaühingu osade üleandmise ja

osade omandamise lepingut tuleb käsitada OÜ G-U BKS Estonia osade võõrandamistehinguna.

Tulipmark OÜ ei olnud lepingu sõlmimise ajal OÜ G-U BKS Estonia osanik. Seega võõrandati

OÜ G-U BKS Estonia osa kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule tuleb

kohaldada ÄS § 149 lg-t 2. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et mitterahalise sissemakse üleandmise

lepingu sõlmimise korral ei ole võimalik ostueesõigust teostada, sest ostueesõiguse teostajal puudub

võimalus samadel tingimustel vastusooritust teha. Ostueesõiguse teostamine on kujundusõigus,

millega ostueesõiguse teostaja ja osa võõrandaja vahel loetakse sõlmituks leping samadel tingimustel

esimese võõrandamislepinguga. ÄS § 142 lg 1 kohaselt võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis

tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata

sissenõuet. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et osaühingu osa on rahaliselt hinnatav asi või varaline

õigus ning sellisel juhul peab ostueesõiguse teostaja tasuma müüjale hinna ÄS § 143 lg 2 järgi.

Hagejate väide, et kostja on ostueesõiguse kasutamise avalduse esitanud pahatahtlikel eesmärkidel,

on paljasõnaline. Ostueesõiguse teostamise avaldusest ei nähtu kostja soov hagejate arvel rikastuda.

Ostueesõiguse teostamisel saab selle teostaja lähtuda üksnes võõrandamislepingus kokkulepitust.

Juhul kui lepingus kokkulepitud hind ei vasta asja või õiguse väärtusele, siis ei saa seda kuidagi

seostada ostueesõiguse teostaja pahatahtlikkusega. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid,

kinnitamaks oma väidet, et kostja oli mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust ning selle sisust

teadlik enne 27. augustit 2007.

4. Hageja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha

asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Maakohus on valesti leidnud, et 8. detsembri 2006. a mitterahalise sissemaksena osaühingu osade

üleandmise ja osade omandamise tehing on võlaõiguslik võõrandamistehing. Tegemist on

mitterahalise sissemakse teel osakapitali suurendamise tehinguga, mille puhul ei ole võimalik

ostueesõigust teostada. Ostueesõigust ei ole võimalik teostada ka seetõttu, et lepingust tuleneb

kõrvalkohustus, mis ei ole rahaliselt hinnatav ja mida ostueesõigust omav isik ei ole võimeline

täitma. Hageja I eesmärk oli omandada osalus Tulipmark OÜ-s, millega kaasneb mh õigus osaleda

osaühingu juhtimises ning kasumi jaotamisel. Kostja ei saa anda hagejale I üle Tulipmark OÜ osa ja

sellega kaasnevaid õigusi. Seega on tegemist kõrvalkohustusega, mis ei ole rahaliselt hinnatav ja

mida ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma. Sellisel juhul ei ole VÕS § 246 lg 2 kohaselt

võimalik ostueesõigust teostada. Maakohtu väide, et kõrvalkohustus on rahaliselt hinnatav, põhineb

pelgalt järeldusel, et kui osaühingu osa on rahaliselt hinnatav, on ka võõrandamislepingust tulenev

kõrvalkohustus rahaliselt hinnatav. Selline järeldus ei ole õige. VÕS § 246 kohaselt tuleb eristada

võõrandamistehingut ja sellega kaasnevat kõrvalkohustust. Ostueesõiguse teostaja ei saa võimaldada

mitterahalise sissemakse tegijale osalust osaühingus ning mitterahalise sissemakse tegija üldjuhul ei

sõlmiks mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut, kui talle võimaldataks osaluse vastu

äriühingus üksnes rahaline hüvitis. Seda seisukohta toetab ka VÕS § 244 lg 1, mille kohaselt ei tohi

ostueesõiguse teostamisel asetada müüjat halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles müüja oli

ostjaga kokku leppinud. Kui mitterahalise sissemakse tegijale hüvitatakse osaluse eest osaühingus

ainult osa harilik väärtus ja ta kaotab osaühingu osalusest tulenevad õigused, asetatakse ta

halvemasse olukorda kui müügilepingut sõlmides. Maakohus on ka valesti leidnud, et tehingu väärtus

oli 140 000 krooni. Tehingu väärtuseks oli Tulipmark OÜ osade turuväärtus tehingu tegemise ajal.

Maakohus ei ole ka piisavalt analüüsinud ostueesõiguse teostamise vastuolu heade kommete ja hea

usu põhimõttega. Maakohus oleks pidanud arvestama ostueesõiguse teostamise eesmärki ja ajendeid.

5. Hageja II esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha

asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise korral ei ole võimalik ostueesõigust teostada.

Mõistlikult ei ole võimalik eeldada, et mitterahalise sissemakse üleandja sõlmiks mitterahalise

sissemakse üleandmise lepingu, kui talle võimaldataks osaluse vastu äriühingus üksnes rahaline

hüvitis või ta saaks osaluse äriühingus, kui sellele äriühingule ei kuulu mitterahalise sissemakse eset.

Samuti ei ole mitterahalise sissemakse üleandmise leping müügileping ega muu tasuline

võõrandamisleping, mille puhul oleks võimalik ostueesõigust teostada. Hagejad tegid mitterahalise

sissemakse üksnes põhjusel, et nad pidid Tulipmark OÜ osakapitali suurendamise lõpuleviimisel

saama vastu Tulipmark OÜ osad, kusjuures sel hetkel pidid Tulipmark OÜ-le kuuluma mitterahalise

sissemakse esemeks olevad OÜ G-U BKS Estonia osad. On selge, et kostja ei ole võimeline täitma

kohustust anda mitterahalise sissemakse üleandjatele vastu osalus Tulipmark OÜ-s, kellele kuuluvad

OÜ G-U BKS Estonia osad.

Juhul kui ostueesõiguse teostamine oleks põhimõtteliselt võimalik, oleks see vastuolus heade

kommete ja hea usu põhimõttega. Kostja poolt kehtiva ostueesõiguse teostamise välistab asjaolu, et

ostueesõiguse teostamine oli pahatahtlik ning seda teostati arusaamatutel eesmärkidel. Alates

10. augustist 2007. a kuuluvad kõik OÜ G-U BKS Estonia osad kas kostjale või kostja

emaettevõtjale. Seetõttu jääb arusaamatuks, mis eesmärgil ostueesõiguse teostamise avaldus esitati.

Ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine on selgitatav üksnes asjaoluga, et kostja ja kostja

emaettevõtja soovivad oma kooskõlastatud, teadliku ning pahatahtliku tegevusega ebaausaid

juriidilisi võtteid kasutades taganeda 10. augusti 2007. a osaühingu osa müügilepingust ja omandada

vaidlusaluse osa muul viisil tegelikust väärtusest madalama hinna eest.

6. Kostja vaidles hagejate apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. mai 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi.

Hagejad esitasid nõude kostja tehtud ostueesõiguse teostamise avalduse tühisuse tunnustamiseks.

Ringkonnakohtu istungil jäi hagejate esindaja vaatamata ringkonnakohtu õiguslikele selgitustele oma

nõude juurde ja kinnitas soovi tuvastada nimelt ostueesõiguse teostamise avalduse kui tahteavalduse

tühisus. VÕS § 244 lg 4 järgi toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse

tegemisega müüjale. Sisuliselt kujutab ostueesõigus endast kujundusõigust, mille teostamiseks on

ostueesõigust omaval isikul vaja teha tahteavaldus. Tahteavalduse all mõistetakse õigusliku tagajärje

saabumisele suunatud tahteväljendust, mis peab olema väljaspool seisjatele mõistetav teadaandena, et

soovitakse õigusliku tagajärje saabumist. Ostueesõiguse teostamiseks tehtud tahteavalduse kehtivust

ei mõjuta tulenevalt VÕS § 12 lg-s 1 sätestatust asjaolu, et tahteavalduse tegijal tegelikult

ostueesõigust ei ole. Hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda lugeda ostueesõiguse teostamise

avaldust TsÜS 5. peatüki 1. jaos sätestatud alustel tühiseks. Kuigi VÕS § 246 lg-s 2 on sätestatud

alused, millal ostueesõigust teostada ei saa, ei sisalda see säte seadusest tulenevat keeldu, mis tooks

kaasa ostueesõiguse teostamise aluseks oleva tahteavalduse tühisuse. Selle sätte õiguslikuks

tagajärjeks on see, et vajalike eelduste esinemise korral ei ole ostueesõiguslasel ostueesõiguse

teostamise õigust ja avalduse esitamine ei tekita sellisel juhul ostueesõiguslase ja kohustatud isiku

vahelist müügilepingut. Tahteavalduse tegemist ei saa iseenesest lugeda heade kommetega vastuolus

olevaks. Ostueesõiguse teostamise tühisuse tuvastamist ei ole hagejad hagiavalduses soovinud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks või tühistada nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu

otsus ja teha asjas uus otsus.

Ringkonnakohus on asja lahendamisel valesti kohaldanud VÕS § 12 lg-t 1. Selle sättega

reguleeritakse lepingulisi suhteid. Ostueesõiguse teostamise avaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis

ei sõltu teise poole tahteavaldusest. Ringkonnakohus on ka valesti leidnud, et hagiavalduses toodud

asjaoludel ei ole ostueesõiguse teostamise avaldus TsÜS 5. peatüki 1. jaos sätestatud alustel tühine.

Ostueesõiguse teostamise tahteavaldus vastab TsÜS § 67 lg 1 kohaselt tehingu tunnustele. Seega on

kohaldatavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühisuse sätted. Kui ostueesõiguse teostamise

materiaalõiguslikke eeldusi ei esine, siis ei teki ka ostueesõigust ning selle teostamiseks tehtud

avaldus on TsÜS § 84 lg 1 järgi tühine.

Ringkonnakohus jättis ostueesõiguse teostamise tahteavalduse tühisuse tuvastamisel analüüsimata,

kas ostueesõiguse teostamise materiaalõiguslikud eeldused olid täidetud. Mitterahalise sissemaksena

osaühingu osade üleandmise ja osade omandamise tehing on mitterahalise sissemakse teel osakapitali

suurendamise tehing, mille puhul ei ole võimalik ostueesõigust teostada. Sellele tehingule ei saa

kohaldada müügilepingu ega vahetuslepingu sätteid. Tegemist on äriõigusliku toiminguga, mille

eesmärgiks on suurendada osaühingu osakapitali ning mis ei allu võõrandamise regulatsioonile.

Mitterahalise sissemaksena osaühingu osade üleandmise ja osade omandamise tehingust tulenev

kõrvalkohustus, milleks on osaluse omandamine osaühingus, ei ole rahaliselt hinnatav. Kostja ei saa

anda hagejatele üle Tulipmark OÜ osasid ja nendega kaasnevaid õigusi. Maakohus on ebapiisavalt

analüüsinud ostueesõiguse teostamise vastuolu heade kommete ja hea usu põhimõttega. Maakohus

kohaldas valesti TsÜS § 65, kui leidis, et osaühingu osa nimiväärtus on võrdne turuväärtusega.

9. Kostja vaidles hagejate kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on

võimalik teha TsMS § 691 p 5 alusel uus otsus, millega hagi rahuldada.

11. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et hagejate nõue on suunatud ainult tahteavalduse tühisuse

tuvastamisele, millega ostueesõigust teostati, mitte ostueesõiguse teostamise tühisuse

kindlakstegemisele. Kolleegiumi hinnangul on piisavalt selge, et hagejad on avaldanud selget tahet

nõuda ostueesõiguse teostamise tühisuse tuvastamist. Hagiavalduse resolutsioonis palusid hagejad

tuvastada ostueesõiguse teostamise avalduse tühisus. VÕS § 244 lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse

teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Ringkonnakohtu istungil (II kd,

tl 67) on hagejate esindaja leidnud, et sisuliselt on avaldus tehinguna käsitatav ja et mitterahalise

sissemakse tegemisel ei teki ostueesõigust. Kostja esindaja on samal ringkonnakohtu istungil leidnud,

et hageja tahe on arusaadav - hageja palub tuvastada, kas oli õigus ostueesõigust teostada või mitte.

Samuti on hagejad hagiavalduse põhjendustes leidnud, et seaduse kohaselt ei ole ostueesõiguse

teostamine mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sõlmimise korral võimalik. Kuivõrd

ringkonnakohus ostueesõiguse teostamise lubatavust ei käsitlenud, on ringkonnakohus jätnud

hagejate nõude sisuliselt lahendamata.

12. Kolleegium leiab, et osaühingu osade eest mitterahalise sissemaksega tasumisel ei ole üldjuhul

ostueesõigust teostada võimalik. VÕS § 244 lg 1 esimese lause järgi loetakse ostueesõiguse

teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel

tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Osaühingu osa eest mitterahalise sissemaksega

tasumisel on mitterahalise sissemakse tegija põhikohustus anda mitterahalise sissemakse ese üle

osaühingule, osaühingu põhikohustus on anda vastu osa. Üldjuhul ei ole mitterahalise sissemakse

eseme suhtes ostueesõigust omaval isikul võimalik täita seda lepingust tulenevat põhikohustust. Kuna

tegemist ei ole lepingust tuleneva kõrvalkohustusega, vaid põhikohustusega, siis ei ole kohaldatav

VÕS § 246 lg 1. Kui ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma lepingust tulenevat

põhikohustust, ei ole ostueesõiguse teostamine lubatav, kuna ostueesõiguse teostamise olemusega ei

ole kooskõlas see, et eseme võõrandaja jääks olulisel määral ilma sellest, mille ta

võõrandamislepingu kohaselt saaks eseme eest, mille suhtes kehtib ostueesõigus.

Praeguses asjas on kostja soovinud ostueesõigust teostada ja tasuda hagejatele Tulipmark OÜ osa

väärtuse. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja ostueesõigust teostada, seega ei too ostueesõiguse

teostamise avaldus kaasa õiguslikke tagajärgi ning ostueesõiguse teostamine on tühine.

13. Kolleegium märgib, et juhul kui mitterahalise sissemakse tegemisega soovitakse varjata

müügilepingut, tuleb TsÜS § 89 lg 3 järgi kohaldada tehingule müügilepingu sätteid. Sellisel juhul on

võimalik ka ostueesõigust teostada. Praeguses asjas ei ole pooled tuginenud asjaolule, et mitterahalise

sissemakse tegemine oli näilik tehing, millega varjati müügilepingut.

14. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või

osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3

osanike häältest. Juhul kui põhikirjas on selline piirang, välistab see ka osaühingu osaga mitterahalise

sissemakse tegemise ilma osanike sellekohase otsuseta.

15. Menetluskulud jätab kolleegium hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg-te 1 ja

2 järgi kostja kanda.

16. Hagejate kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on hagejate eest kautsjoni tasunud Advokaadibüroo

Glimstedt Straus & Partnerid OÜ. Hagejad on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Advokaadibüroo Glimstedt Straus &

Partnerid OÜ-le.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks