3-2-1-113-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-113-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. november 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Baltreftrans hagi osaühingu AutoHaus ja Nikolai

Gontðarovi vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-30831

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Gontðarovi ja osaühingu AutoHaus kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

90 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing Baltreftrans (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kostja I osaühing AutoHaus (registrikood xxxxxxxx)

Kostja II Nikolai Gontðarov (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostjate esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe

Asja läbivaatamise kuupäev

19. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-30831 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroole Küllike Namm Nikolai Gontðarovi ja OÜ AutoHaus

kassatsioonkaebuselt 28. mail 2009. a tasutud kautsjon 900 (üheksasada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Baltreftrans (edaspidi hageja) palus 22. augustil 2007 Viru Maakohtule esitatud hagis

tunnistada kehtetuks 3. mail 2007 OÜ AutoHaus (edaspidi kostja I) ja N. Gontðarovi (edaspidi

kostja II) vahel sõlmitud kinnisasja müügileping (edaspidi müügileping) ning mõista kostjalt I välja

Rakvere kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu väärtus 1 550 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 26. veebruari 2007. a kohtuotsusega kostjalt II välja

hageja kasuks 981 140 krooni. Sellest summast sai hageja kätte 192 254 krooni 18 senti, mis oli

tasutud kohtudeposiiti. Kohtuotsuse järgi jäi kostja II kanda ka hageja menetluskuludest 68%.

16. aprillil 2007 esitas hageja kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks avalduse, milles palus sisse

nõuda 788 885 krooni 85 senti. Hageja palus pöörata sissenõude kostja II kinnis- ja vallasvarale.

Toimunud kohtumenetluses kustutati hageja kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid selliselt, et need

jäid koormama vaid kolme kostjale II kuuluvat kinnisasja. Täituril ei õnnestunud esimesel

enampakkumisel kolme kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüa, kuigi alghinnaks kokku

oli 565 000 krooni. Kordusenampakkumisel õnnestus täituril müüa üks kinnisasi hinnaga

100 000 krooni.

Hageja sissenõutavaks muutunud ca 700 000 krooni suurust nõuet kostja II vastu ei ole õnnestunud

täita. Hagi esitamise ajal eelmises tsiviilasjas omas kostja II üheksat kinnisasja, millele seati hagi

tagamise korras kohtulikud hüpoteegid. Praeguseks on kostja II võõrandanud kõik tema omandis

olnud kinnisasjad peale nende, mille suhtes toimub täitemenetlus ja mida ei ole õnnestunud müüa

vaatamata sissenõutavast nõudest oluliselt madalamale alghinnale ning korduvalt toimunud

enampakkumistele.

Kostja II müüs kostjale I Mäetaguse vallas Mäetaguse alevikus asuva kinnisasja (edaspidi kinnisasi)

90 000 krooni eest. Vähem kui kuu aega hiljem müüs kostja I kinnisasja 1 550 000 krooni eest edasi

OÜ-le Gerund. 1. aprillist 2007 on kostja II kostja I ainuosanikuks ning ainsaks juhatuse liikmeks,

samuti oli ta kostja I esindajaks müügilepingu sõlmimisel. Kostja II müüs enda omandis olnud

kinnisasjad teadlikult hageja huvide kahjustamiseks, kusjuures kostja I teadis või pidi sellest teadma

tehingu tegemise ajal. Seega on müügileping sõlmitud kostja I lähikondsega täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 188 lg 3 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 järgi. TMS § 188 lg 2 kohaselt

tuleb eeldada, et kostja I teadis, et müügilepinguga kahjustatakse hageja huvisid, ka seetõttu, et

müügileping sõlmiti pärast täitemenetluse alustamist. TMS § 187 lg-st 2 tulenevalt võib hageja

esitada hagi kostjate vastu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks TMS § 187 lg 1 järgi. Kuna

OÜ Gerund on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna, ei ole enam võimalik kinnisasja

välja anda kohtutäituri käsutusse. Seega peab kostja I hüvitama TMS § 195 ning PankrS § 119 järgi

hagejale kinnisasja väärtuse, mida kajastab müügileping, s.o 1 550 000 krooni.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi. Nad väitsid, et müügileping ei saanud hageja huvisid kahjustada, kuna

kostjal II oli jõustunud kohtuotsusest tulenevalt igati mõistlik eeldada, et hageja nõude tagamiseks on

kehtivad hüpoteegid kolmel kinnisasjal piisavad ning kostjal II puuduvad muud oma vara käsutamist

piiravad alused. Esimene kohtutäituri korraldatud enampakkumine toimus 9. juulil 2007, s.o rohkem

kui kaks kuud pärast vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist, mistõttu ei saanud kostjad müügilepingut

sõlmides kuidagi soovida hageja huve kahjustada, kuivõrd puudus igasugune teave enampakkumise

tulemuste kohta.

3. Viru Maakohus rahuldas 6. novembri 2008. a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas müügilepingu

kehtetuks tagasivõitmise korras ning mõistis kostjalt I välja Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi

käsutusse selle lepingu alusel saadu väärtuse suuruse hüvitise 90 000 krooni. Maakohus jättis hageja

kanda asjas kantud menetluskuludest 1/3 ja kostjate kanda solidaarselt 2/3.

Maakohus tuvastas, et esinevad TMS §-s 187 sätestatud eeldused täitemenetluses tagasivõitmise

nõude esitamiseks. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise

poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks täitemenetluse seadustiku IV osas sätestatud alusel ja

korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Võlgniku

teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid, või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette

näha, saab järeldada tema tahtest.

Tuvastatud asjaoludega on tõendatud, et müügilepinguga on kahjustatud hageja huve: võlgnik teadis

jõustunud kohtuotsuse alusel temalt hageja kasuks väljamõistetud summast, ta ei ole asunud pärast

otsuse jõustumist otsust vabatahtlikult täitma, ta on võõrandanud kõik eelmise tsiviilasja menetluse

käigus kohtuliku hüpoteegi alt vabastatud kinnisasjad ning ainsaks varaks, millele oli veel sissenõuet

võimalik pöörata, jäid kolm hüpoteegiga koormatud kinnisasja. Müügilepingu sõlmisid kostjad juba

siis, kui täitemenetlus oli alustatud. Kinnisasjade müügist laekunud summad ei ole laekunud kostja II

pangakontole ja ta ei ole kasutanud ka vabatahtlikult müügist saadud summasid hageja kasuks

väljamõistetud summa hüvitamiseks.

Maakohus nõustus hagejaga selles, et hagi tagamisel ei pruugi kohtulike hüpoteekide suurus olla

vastavuses kinnisasjade tegeliku väärtusega ning kinnisasjade tegelikust olukorrast ja võimalikust

realiseerimisväärtusest oli kostjal II kinnisasjade omanikuna parem ülevaade kui hagejal ja kohtul.

Ainuüksi asjaolu, et hageja ei vaidlustanud kohtumenetluses hagi tagamiseks seatud kohtulike

hüpoteekide kustutamist ega ka kohtuotsust osas, milles kustutati vaidlusalusele kinnisasjale seatud

kohtulik hüpoteek, ei andnud kostjale II veel alust mõistlikult eeldada, et eelnimetatud kolm

kinnisasja ka tegelikult katavad täielikult hageja nõude.

TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta

jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide

kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise

võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne

täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse

PankrS § 117 kohaselt.

Kuna müügileping sõlmiti täitemenetluse ajal, siis TMS § 188 lg-st 2 tulenevalt eeldatakse, et ka

tehingu teine pool - kostja I teadis või pidi teadma hageja kui kostja II võlausaldaja huvide

kahjustamisest. Võlausaldaja huvide kahjustamist eeldatakse ka siis, kui teiseks pooleks oli võlgniku

lähikondne. Müügilepingu sõlmimisel oli kostja I esindajaks kostja II kui juhatuse liige ja ainuosanik.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg-s 1 sätestatakse muu hulgas, et kui tehingu

õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis mingeid asjaolusid või pidi neid teadma, siis

tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Sisuliselt on kostja II

vaidlusaluse tehingu teinud iseendaga ning tema teadlikkus hageja kui võlausaldaja huvide

kahjustamisest on omistatav ka tehingu teisele poolele - kostjale I. PankrS § 117 lg-st 3 tulenevalt

tuleb lugeda tuvastatuks, et kostja I on kostja II lähikondne.

TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool

kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetluse toiminguid tegeva kohtutäituri käsutusse

tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate

vahel nõuete esitamise järjekorrast lähtudes. Kuna praegu on kinnisasja omanikuks OÜ Gerund, ei

ole võimalik kinnisasja tagastada. TMS § 195 lg-te 2 ja 3 kohaselt kohaldatakse tagasivõitmise

õiguslikele tagajärgedele PankrS § 119 lg-tes 2-4 sätestatut. PankrS § 119 lg 3 kohaselt peab teine

pool tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu

väljaandmine on muul põhjusel võimatu, hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis

või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest.

Hageja seisukoht, et teise tehingu järgi saadud ostuhinna (1 550 000 krooni) saab välja nõuda

TsÜS § 62 lg-le 2 tuginedes, on ekslik. TsÜS § 62 lg 2 kohaselt on asja vili asjast loodusjõul või

inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hageja väide, et

tegelik kinnisasja väärtus kajastus teise tehingu järgi saadus ning sama hinna oleks tagasivõidetud

tehingu korral kinnisasja võõrandamisel saanud ka kohtutäitur, on paljasõnaline ja tõendamata.

Hageja ei ole kostja I ja OÜ Gerund vahel sõlmitud kinnisasja müügilepingut vaidlustanud. Ostja ja

müüja vaheliste rahaliste võimaluste, motiivide ning erihuvide tõttu ei pruugi kinnisasja hind olla

seotud selle väärtusega. Hind väljendab konkreetsetes tingimustes konkreetse ostja ja müüja poolt

asjale omistatavat suhtelist väärtust. Turuväärtusest erinev hind sõltub pooltevahelistest suhetest,

samuti eriväärtustest, mida pooled asjale omistavad.

Maakohtu tellitud kinnisvaraeksperdi hinnangust nähtub, et vaidlusaluse tehinguga võõrandatud

kinnisasja turuväärtus tehingu tegemise ajal oli 24 000 krooni. Ekspert leidis ka, et kuigi nimetatud

kinnisasja hinnaks müügilepingus oli 1 550 000 krooni, ei mõjuta see objekti turuväärtust. Hageja

väide, et kostja on vaidlusaluse tehingu järgi võõrandanud kinnisasja alla selle tegeliku väärtuse, ei

ole põhjendatud. Eeltoodud hinnangu kohaselt on müügilepingu järgi ostuhind kõrgem keskmisest

samal ajavahemikul müüdud sarnaste kinnisasjade ostuhinnast.

Kuna tagasivõidetava tehingu järgi on ostuhinnaks 90 000 krooni ning kostjate vahel sõlmitud

müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 5.2 järgi oli see summa ka ostjale lepingu sõlmimise hetkeks

täielikult tasutud, siis on põhjendatud PankrS § 119 lg 3 järgi nõuda tehingu tagasivõitmise korras

saadu väärtuse hüvitamist tehingu teiselt poolelt samas summas, s.o 90 000 krooni.

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta hagi nende vastu rahuldamata või kui kohus leiab, et esineb alus tehingu

tagasivõitmiseks, mõista kostjalt I Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi käsutusse kinnisasja turuväärtus

tehingu tegemise hetkel, s.o 24 000 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 24. aprilli 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

apellantide kanda.

Ringkonnakohus ei pidanud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 6

sätestatuga vajalikuks korrata oma otsuses kõiki esimese astme kohtu põhjendusi. TsMS § 651 lg 1

alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus leidis õigesti, et müügilepinguga kahjustas kostja II teadlikult hageja huvisid ning see

tehing on kehtetu TMS § 188 alusel. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjatega selles, et kuna Viru

Maakohtu 26. veebruari 2007. a otsusega kustutati kohtulik hüpoteek kostjale II kuuluvalt

kinnisasjalt, oli tal õigus seda võõrandada ja ta ei pidanudki teadma, et ta kahjustab sellega hageja

huvisid. Kostja II teadlikkus sissenõudja huvide kahjustamisest tuleneb järgmistest asjaoludest: Viru

Maakohus mõistis 26. veebruari 2007. a otsusega kostjalt II hageja kasuks välja 981 140 krooni ja

täitemenetlust alustati tema vastu 788 885 krooni 85 sendi nõudes. Pelgalt asjaolust, et kolmele

kostja II kinnisasjale jäi kohtulik hüpoteek püsima, ei saanud kostja II järeldada, et selle arvel hageja

nõue rahuldatakse. Müügilepingu järgi müüdi kinnisasi 90 000 krooni eest ja müüja (kostja II)

kinnitas, et ta on selle summa kätte saanud. 29. mail 2007 müüs kostja I kelle osanik ja juhatuse liige

on kostja II) kinnisasja OÜ-le Gerund 1 550 000 krooni eest. Kostja II ei ole kinnisasja müügist

saadud 90 000 krooni pangakontole kandnud ega hagejale kohtuotsuse täitmiseks üle andnud.

Kinnisasja müügileping, mis sõlmiti kohe pärast kohtuotsuse jõustumist ja täitemenetluse ajal

tõendab, et kostja II eesmärgiks oli vältida kohtuotsuse täitmist ja kahjustada sellega hageja huvisid.

Kostja II kinnisasjade omanikuna pidi teadma kinnisasjade tegelikke väärtusi ja arvestama, et

kohtulike hüpoteekide suurus ei tarvitse olla vastavuses kinnisasjade tegeliku väärtusega, samuti

seda, et 26. veebruari 2007. a kohtuotsusega jäeti 68% menetluskuludest tema kanda. Maakohus on

põhjendatult tuvastanud ka asjaolu, et müügilepingu teine pool oli müügilepingu sõlmimise ajal

teadlik sissenõudja huvide kahjustamisest.

TMS § 188 kohaldamise eelduseks ei ole see, kas kinnisasjale oli eelneva kohtumenetluse käigus

seatud hagi tagamise abinõu või mitte. Asja materjalidest nähtub, et hageja nõudest on rahuldamata

kokku 711 235 krooni 92 sent ja kohtutäitur ei ole enampakkumise nurjumise tõttu müünud ainult

Liivakünka kinnisasja, mille alghinnaks on 94 500 krooni. Seega on alust eeldada, et ka eelnimetatud

kinnisasja müügi korral jääb hageja nõue valdavas osas rahuldamata. TMS § 188 kohaldamine ei

sõltu sellest, millal täitur korraldas esimese enampakkumise. Samuti ei ole vaidlusaluse lepingu

kehtetuks tunnistamisel tähendust sellel, et kostja II kontod arestiti mais 2007. Oluline on hageja

huvide kahjustamine ning vastupidist ei ole kostja II tõendanud.

Maakohus on kohaldanud õigesti TMS § 195 ja PankrS § 119 lg-t 3 ning põhjendatult mõistnud

kostjalt I välja tehingu alusel saadu väärtuse 90 000 krooni. Maakohus on hinnanud TsMS § 232 lg-

st 1 tulenevalt kõiki esitatud tõendeid ja põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus ei ole

pööranud tähelepanu ekspertiisiaktile. Vaidlusaluse kinnisasja müügihind 90 000 krooni väljendab

kõige täpsemalt selle turuväärtust, kuna kostja II kinnisasja omanikuna oli eelduslikult kõige

täpsemalt teadlik kinnisasja turuhinnast. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et kostja II ei ole

hilisemas kohtumenetluses tõendanud, et tal oli põhjust müüa kinnisasja selle tegelikule väärtusele

mittevastava hinnaga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas

uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad esitasid alternatiivselt nõude, et juhul kui kohus

peaks siiski leidma, et praegusel juhul esineb alus vaidlustatud tehingu tagasivõitmiseks, mõista

kostjalt I Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi käsutusse kinnisasja turuväärtus tehingu tegemise hetkel,

s.o 24 000 krooni.

7. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 188 lg-t 1. Kostja II ei

ole teadlikult hageja huve kahjustanud. Kostjatel esines vaidlustatud müügitehingut sõlmides igati

mõistlik alus eeldada, et kostjal II puuduvad oma vara käsutamist piiravad alused. Samuti jäid

kostjale II kuuluvatele kolmele kinnisasjale hüpoteegid püsima, kuivõrd nii kohus kui ka hageja

leidsid, et nende väärtus on piisav hageja nõude tagamiseks. Kostjad ei peaks kandma riske, mis

tulenevad sellest, et hageja ei suuda hagi tagamise taotluses piisavalt täpselt ning õigesti määrata

kinnisasjade väärtusi ega hinnata tagatise piisavust. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht,

mille kohaselt pidi kostja II kinnisasja omanikuna olema kõige paremini informeeritud selle

turuväärtusest. Kinnisasjade väärtuse võimalikult täpne ning turusituatsioonile vastav hindamine on

hageja huvides. Kuna kostjad ei ole teadlikult kahjustanud hageja huvisid, ei ole alust kohaldada

TMS § 188 lg-t 1.

Samuti vaidlevad kostjad vastu sellele, et kohtud on määranud kinnisasja võõrandamise aegseks

väärtuseks 90 000 krooni. Riiklikult tunnustatud ekspert tegi ekspertiisi ja leidis, et kinnisasja

turuväärtuseks tehingu toimumise hetkel oli 24 000 krooni. Kohtud on põhjendamatult tuginenud

kinnisasja müügilepingus toodud hinnale ning täiesti alusetult leidnud, et kostja II kinnisasja

omanikuna pidi olema kõige täpsemalt teadlik selle turuväärtusest. Kuivõrd ekspertiisiakt, millest

nähtuvalt oli kinnisasja turuväärtus tehingu tegemise hetkel 24 000 krooni, kajastab saadu väärtust

täpselt ning õigesti, puudus kohtul igasugune alus nimetatud tõend kõrvale jätta ning seda kinnisasja

turuväärtuse leidmisel mitte aluseks võtta, mistõttu on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg-s 1

sätestatud tõendite objektiivse, täieliku ja igakülgse hindamise kohustust.

8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ta leiab, et kohtud järeldasid õigesti, et kostja II teadis

või pidi teadma vaidlusaluste kinnisasjade väärtust paremini kui hageja ning et tehingu tagasivõitmise

hagi esitamise eelduseks ei ole hagi tagatus. Kuna TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tehing

kahjustab võlausaldajate huve, oleks kostjad pidanud tõendama, et võlausaldaja huve ei kahjustatud.

Seda kostjad tõendanud ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II omandis olnud kinnisasjade

võõrandamisest saadud raha ei ole kostja II andnud kohtutäituri käsutusse ehk kostja II varjab seda

vara täitemenetluses. Praegusel juhul ei olnud hageja nõude osaline rahuldamine tingitud mitte

muudatustest kinnisvarahindades, vaid kostjate teadlikust käitumisest hageja huvide kahjustamiseks.

Hageja ei nõustu sellega, et vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus PankrS § 199 lg 3 mõttes ei olnud

90 000 krooni. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Hageja rõhutab, et

TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole

ette nähtud teisiti. Vaidlustatud tehinguga nägid tehingu pooled ette vaidlusaluse kinnisasja

väärtuseks 90 000 krooni. Selle summa on kohtud õigesti kostjalt I välja mõistnud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on müügilepinguga kahjustanud teadlikult hageja huve ja kas

seetõttu on alust rahuldada hageja nõue tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1 alusel.

TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta

jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide

kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise

võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne

täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse

PankrS § 117 kohaselt.

TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine

(vt TMS § 187 lg 1). Kolleegiumi arvates võiks hageja huvide kahjustamisega tegemist olla siis, kui

kinnisasi müüdi alla turuhinna. Praegusel juhul on kohtud tuvastanud, et kinnisasja müügihind 90 000

krooni väljendab kõige täpsemalt kinnisasja turuväärtust. Sellest asjaolust tulenevalt oli väär lugeda

müügilepingut kostja II võlausaldajate huve kahjustavaks. See, et kostja II ei kasutanud kinnisasja

müügist saadud raha hageja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei ole TMS § 188 lg 1

kohaldamise jaoks tähtis, st et selline tegevusetus ei muuda müügilepingut kostja II võlausaldajate

huve kahjustavaks. Kui müügihinda tegelikult ei tasutud, on kostjal II kostja I vastu müügilepingust

tulenev täitmise nõue, millele saab muu hulgas pöörata sissenõude täitemenetluses.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus muu hulgas hindama maakohtu tellitud ekspertiisiakti

kinnisasja väärtuse kohta, millise tõendi ringkonnakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta.

10. TMS § 195 lg 2 järgi kohaldatakse tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele PankrS § 119

lõigetes 2-4 sätestatut. Kolleegium selgitab, et tagasivõitmise kohustusele tuleb lisaks kohaldada

VÕS §-des 1032-1035 sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus PankrS § 119 lõigetes 2-4

sätestatuga.

11. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

12. Kostjate kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese aluse alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kostjate eest kautsjoni tasunud Advokaadibüroo

Küllike Namm OÜ. Kostjad on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel

Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada

Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ-le.

Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu