3-1-1-84-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-84-09

Otsuse kuupäev

18. november 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron

Kahana süüdistuses KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2009. a otsus asjas

nr 1-06-11564

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meir Shushani kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikovi,

Shimon Yalozi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja

Nahum Yaron Kahana kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres

Veski kassatsioonid Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2009. a

kohtuotsuse peale kriminaalasjas Meir Shushani, Shimon Yalozi

ja Nahum Yaron Kahana süüdistuses KarS § 184 lg 2-1 p 1 ja §

392 lg 2 p 2 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

16. september 2009

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2009. a otsus sisuliselt muutmata, kuid teha

sellesse täpsustus, mis ei raskenda süüdimõistetute olukorda ja mille kohaselt võis maakohus

M. M. B. kohtueelses menetluses antud ütlused kohtuistungil avaldada tuginedes KrMS § 291

p-le 3.

2. Jätta Meir Shushani, Shimon Yalozi ja Nahum Yaron Kahana kaitsjate kassatsioonid

rahuldamata.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 5208 (viis tuhat kakssada

kaheksa) krooni, sealhulgas käibemaks 808 (kaheksasada kaheksa) krooni, vandeadvokaadi

vanemabi Andres Veski poolt Nahum Yaron Kahanale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Nahum Yaron Kahanalt Eesti

Vabariigi kasuks välja 5208 (viis tuhat kakssada kaheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. oktoobri 2008. a otsusega tunnistati Meir Shushan, Shimon Yaloz ja Nahum

Yaron Kahana süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi. Meir Shushani karistati KarS § 64 lg

1 alusel vangistusega viieteistkümneks aastaks. KarS § 53 lg-te 1 ja 2 alusel mõisteti temalt

lisakaristusena välja 1000 Iisraeli seekli, 75 Eesti kooni ja 2 USA dollari suurune rahasumma.

Shimon Yalozi karistati KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega üheteistkümneks aastaks. KarS § 53 lg-

te 1 ja 2 alusel mõisteti temalt lisakaristusena välja 6500 EUR-i, 2497 Eesti krooni, 270 Iisraeli seekli

ja 49 USA dollari suurune rahasumma. Nahum Yaron Kahana't karistati KarS § 64 lg 1 alusel

vangistusega üheksaks aastaks. KarS § 53 lg-te 1 ja 2 alusel mõisteti temalt lisakaristusena välja 1622

Eesti krooni, 200 Tšehhi krooni ja 1 USA dollari suurune rahasumma.

1.1 Samas kriminaalasjas KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude

toimepanemises süüdistatava M. M. B. raske haigestumise tõttu tegi Harju Maakohus 15. mail 2007.

aastal KrMS § 269 lg 3 alusel tema suhtes kriminaalasja eraldamise määruse.

1.2 M. Shushan, S. Yaloz ja N. Y. Kahana tunnistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi süüdi järgnevas. M. M.

B. laskis 2005. a kevadel M. Shushani korraldusel ja rahastamisel Iisraelis valmistada ning Peruusse

saata kaks hammasratast. Seejärel sõitsid M. Shushan, S. Yaloz ja M. M. B. 2005. a suvel Peruusse,

kus M. M. B. võttis Iisraelist saadetud hammasrattad tollilaos vastu. M. Shushan soetas Peruus

eeluurimisega kindlaks tegemata isikutelt suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet - kokaiini.

Omandatud kokaiinist 43 101 grammi paigutasid M. Shushan, M. M. B. ja A. F.-i nimeline isik

ebaseaduslikult hammasrattasse, peites ülejäänud kokaiini A. F.-i elukohta. Edasiselt toimetasid M.

Shushan ja S. Yaloz hammasrattasse paigutatud kokaiini Peruust Eestisse. Hammasratta

vastuvõtmiseks tegi M. Shushan Eestis viibivale N. Y. Kahanale ülesandeks registreerida enda nimele

äriühing. N. Y. Kahana omandaski Eestis OÜ Ofiir Company nimelise äriühingu. 2005. a sügisel

saabusid M. Shushan, S. Yaloz, M. M. B. Eestisse selleks, et koos süüdistatavaga N. Y. Kahanaga,

kes Tallinnas vajalikud tollidokumendid vormistas, korraldada kokaiiniga täidetud hammasratta

vastuvõtmine ja organiseerida suures koguses narkootilist ainet sisaldava saadetise edasist liikumist

Euroopa Ühenduse territooriumil. N. Y. Kahana võttis hammasratta tollilaos vastu ja korraldas selle

saatamise OÜ V lattu, kus N. Y. Kahana ja S. Yaloz kontrollisid saadetise korrasolekut.

1.3 KarS § 392 lg 2 p 2 järgi tunnistati M. Shushan, S. Yaloz, ja N. Y. Kahana süüdi selles, et nad

grupis toimetasid suures koguses narkootilist ainet - 43 101 g kokaiini - ebaseaduslikult üle Eesti

Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri.

2. M. Shushani, S. Yalozi ja N. Y. Kahana kaitsjad ja ka süüdistatav S. Yaloz ise esitasid maakohtu

otsuse peale apellatsiooni.

2.1 M. Shushani kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja M. Shushani õigeksmõistmist. Kaitsja

leidis, et õigusabi korras Peruust saadud ja kohtus avaldatud tunnistajate ülekuulamise protokollid ei

ole lubatavad tõendid, sest neil puudub märge selle kohta, et Peruus üle kuulatud tunnistajaid oleks

hoiatatud valeütluste andmise või ütluste andmisest keeldumise eest. Pole teada sedagi, kas

kõnealused dokumendid oleks piisavaks tõendiks Peruu kohtus. Apellandi arvates on ebaõige

KrMS § 291 sätetele tuginedes avaldada Eesti kohtus Peruus üle kuulatud tunnistajate ütlusi.

Maakohus on ütluste avaldamist põhjendanud menetlusökonoomia põhimõttega, kuid kaitsja leiab, et

menetlusökonoomia poole püüeldes ei saa eirata menetlusõigust. Apellandi hinnangul on ebaõige ka

süüdistatava M. M. B. ütluste avaldamine. KrMS 10. peatüki 4. jaos sätestatu kohaselt võib

üldmenetluses üle kuulata isikuid, kes on kannatanu, tunnistaja, ekspert või süüdistatav. M. M. B. ei

ole arutatavas kriminaalasjas käsitatav aga kellenagi nimetatuist. Kaitsja märkis veel, et M.

Shushanile süüksarvatud teod kuritegeliku käitumise juhtimisel on toime pandud Peruu territooriumil.

Eesti territooriumil toimepandud tegu seisneb vaid N. Y. Kahanale hammasratta vastuvõtmise

korralduse andmises. Seetõttu leidis kogu M. Shushanile süüksarvatud tegevus aset Peruus, st

väljaspool Eesti territooriumi. KarS § 7 lg 1 p 2 järgi kehtib karistusseadustik välismaalase jaoks, kes

on karistatava teo toime pannud väljaspool Eestit juhul, kui ta on Eestis kinni peetud ja kui teda välja

ei anta. Kriminaalasjas puuduvad dokumendid, mis näitaksid, et Peruu oleks taotlenud süüdistatava

M. Shushani väljaandmist või teinud ettepaneku asja arutamiseks Eestis.

2.2 S. Yalozi kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja S. Yalozi õigeksmõistmist talle esitatud

süüdistuses. Apellandi arvates on esitatud süüdistus ebakonkreetne, sest selles on täpsustamata süüteo

toimepanemise ajavahemik, isikute grupp, suures koguses narkootilise aine käitlemine, selle

ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasitoimetamine, suure varalise kasu saamise eesmärk ja

rahaliste vahendite ebaseaduslikku tegevusse paigutamine. Süüdistusest ei nähtu, milliseid

kuritegusid ja millise riigi territooriumil S. Yaloz toime pani ning millise riigi seadust tuleb tema

suhtes kohaldada. Kaitsja leiab, et Eestis ei ole S. Yaloz kuritegu toime pannud. Maakohtu otsuses

pole esitatud põhjendusi asjaolude kohta, mis liitsid süüdistatavaid grupiks. Samuti pole põhjendatud

suure varalise kasu saamise eesmärki. Apellandi hinnangul on M. M. B. kohtueelses menetluses

antud ütluste kohtuistungil avaldamine lubamatu. Ebaõige on ka Peruus tunnistajatena üle kuulatud

isikute ütluste avaldamine ilma, et neid oleks maakohtu istungil vahetult üle kuulatud. KrMS § 65

kohaselt võib välisriigis kogutud tõendeid kasutada Eesti kriminaalmenetluses juhul, kui välisriigis

tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.

Kuna Peruus üle kuulatud isikute ütluste protokollis puudub märge nende hoiatamise kohta ütluste

andmisest keeldumise või valeütluste andmise kohta, siis on tegemist lubamatute tõenditega.

Maakohtu

põhjendusi

eelnimetud

ütluste

avaldamiseks

seoses

menetlusökonoomia,

kaugülekuulamise keerukuse ning Peruu ja Eesti vahelise vahemaa suuruse lugemisega muuks

kõrvaldamata takistuseks ei pidanud kaitsja asjakohasteks. Kaitsja arvates on tõendamata ka S. Yalozi

poolt KarS § 392 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Kohtuliku uurimise käigus pole

esitatud tõendeid S. Yalozi poolt Peruus kokaiini omandamise ja hammasrattasse paigutamise kohta.

Kokaiini sisaldanud hammasratta Peruust teelesaatmist ei korraldanud S. Yaloz, vaid M. M. B. ja J.

R. A. G. nimeline isik. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et S. Yaloz oleks finantseerinud kokaiini

saatmist üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri.

2.3 S. Yaloz taotles maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellandi hinnangul on

talle süüksarvatud tegude toimepanemine tõendamata. Ta leidis, et maakohus tugines ebaõigesti M.

M. B. ütlustele, sest need pole usaldusväärsed ja rõõnavad apellanti. Samuti pole ei M. M. B. ega

Peruus ülekuulatud tunnistajaid Eesti kohtutes vahetult üle kuulatud, millega on rikutud apellandi

kaitseõigust.

2.4 N. Y. Kahana kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja N. Y. Kahana õigeksmõistmist

põhjendusega, et tema kaitsealusele süüksarvatud tegude toimepanemine on tõendamata.

N. Y. Kahana viibis Eestis oma äri alustamise eesmärgil, mitte aga selleks, et võtta vastu

narkootikumidega täidetud hammasratast. Kaitsja hinnangul käsitles maakohus arutatavas

kriminaalasjas M. M. B. ebaõigesti tunnistajana. Kaitsja arvates pidanuks hoolimata M. M. B. suhtes

kriminaalasja eraldamisest käsitama teda ka käesolevas kriminaalasjas süüdistatavana. Seetõttu

polnud M. M. B. (kui süüdistatava) ütluste avaldamine kohtuistungil lubatud. Peruus ülekuulatud

tunnistajate ütluste avaldamine maakohtus oli kaitsja arvates lubamatu, sest neid tunnistajaid ei

kutsutud maakohtusse ja tunnistajaid ei ole Peruus teadvalt valeütluste andmise või seadusliku aluseta

ütluste andmisest keeldumise eest hoiatatud. Sellisel viisil tunnistajate ütluste saamine on vastuolus

Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ning seetõttu ei vasta need ütlused KrMS § 65 sätestatud

nõudele. Maakohus jättis N. Y. Kahana ütlused tõendina hindamata põhjusel, et need on omavahel

lahknevad ja ebaloogilised. Kaitsja kohtu sellise seisukohaga ei nõustunud. Kuigi N. Y. Kahana poolt

maakohtus antud ütlused erinevad eeluurimisel antud ütlustest, on süüdistatav seda asjaolu selgitanud

hirmuga narkootilise aine salaveo kohta esitatud kahtlustuse ees ning püüdega end valetamise abil

kaitsta. Süüdistatav N. Y. Kahana ei soovinud ristküsitlusel ütlusi anda, kuid hiljem selgitas, miks ta

end süüdi ei tunnista ja vastas ka kohtu küsimustele. Maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava

N. Y. Kahana selgituse, mille kohaselt ta nõustus Peruust lähetatud saadetist Tallinnas vastu võtma

seetõttu, et saada süüdistatavalt M. Shushanilt tagasi võlgu olnud raha.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata,

kuid tehti täpsustus kohtuotsuse põhiossa, millega M. M. B. kohtueelsel menetlusel antud ütluste

avaldamise aluseks olnud KrMS § 291 p 3 asendati KrMS § 294 p-ga 2. Apellatsioonid jäeti

rahuldamata.

3.1 Ringkonnakohus ei nõustunud apellantide väidetega kaassüüdistatava M. M. B. eeluurimisel

antud ütluste kohtuistungil avaldamise lubamatuse kohta. Kuna M. M. B. haigestus kriminaalasja

kohtuliku arutamise käigus raskelt, oli tema süüdistuse eraldi menetlemise kohta tehtud kohtumäärus

kooskõlas KrMS § 269 lg-s 3 sätestatuga. Nimetatud norm ei seo teiste süüdistatavate osas

kriminaalasja kohtuliku arutamist mingil määral raskelt haigestunud süüdistatava edasise

terviseseisundiga ja tema süüdistuse eraldi menetlemisega. Ringkonnakohus märkis, et M. M. B.

suhtes kriminaalasja eraldamine ei too kaasa tema süüdistatava menetlusseisundi muutumist

tunnistajaks (ehk mittemenetlusosaliseks) kriminaalasjas, milles kohtulikku arutamist jätkati. Kuna

M. M. B. süüdistuse kriminaalasjast eraldamise järel jätkati kohtulikku arutamist M. Shushani, S.

Yalozi ja N. Y. Kahana süüdistustes ilma süüdistatava M. M. B. osavõtuta, oli tegemist KrMS § 294

p-s 2 sätestatud olukorraga, mis lubas kohtul, süüdistust esindanud prokuröri taotlusel avaldada

süüdistatava M. M. B. kohtueelse menetluse ajal kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused.

Kahtlustatava ja süüdistatava ütlused on KrMS § 63 lg 1 järgi tõendiks ning kuna KrMS § 61 lg 1

järgi pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, siis võis maakohus süüdistatava M. M. B. poolt

kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütluste avaldamise järel hinnata neid ütlusi kogumis

teiste tõenditega.

3.2 M. M. B. raske haiguse tõttu tema suhtes kriminaalasja eraldamine on tehnilist laadi otsustus ega

mõjuta M. M. B. süüdistuse sisu ega tema muutumist arutatavas kriminaalasjas tunnistajaks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhiosa punktis 4 süüdistatava M. M. B. poolt

kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamisel viitamine KrMS § 291 p-le 3 on ekslik ning tuleb

asendada viitega KrMS § 294 p-le 2, mille kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel

määrata kohtueelses menetluses antud süüdistatava ütluse avaldamise kohtulikul arutamisel, mis

toimub süüdistatava osavõtuta.

3.3 Ringkonnakohus ei nõustunud ka apellantide väidetega, nagu ei saanuks kohtumenetluse pooled

M. M. B. terviseseisundi kohta antud ekspertarvamust hinnata, kuna ekspertiisiakt peab asuma

eraldatud süüdistusasja juures ning arvamuse andnud ekspertide ülekuulamine saab toimuda vaid

süüdistatava M. M. B. kaitsja juuresolekul. Maakohus määras arutatava kriminaalasja raames M. M.

B. terviseseisundi kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatria-, kohtupsühholoogia- ja kohtuarstliku

kompleksekspertiisi. Ekspertarvamus koostati ja registreeriti maakohtus enne M. M. B. suhtes

kriminaalasja eraldamist. Kohus tutvustas eksekspertiisiakti kohtumenetluste pooltele enne

kriminaalasjade eraldamise määruse tegemist kohtuistungil, kus süüdistatavate kaitsjad ei esitanud

kohtule ekspertide kohtus küsitlemise taotlusi.

3.4 Apellatsioonides oli seatud kahtluse alla õigusabi korras Peruus üle kuulatud tunnistajate

ülekuulamise protokollide ja isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollide tõendina

lubatavus põhjendusega, et protokollides puudub märge hoiatamise kohta ütluse andmisest

keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest ning pole teada menetlustoimingute kooskõla Eesti

kriminaalmenetluse põhimõtetega. Ringkonnakohus märkis selle kohta, et Peruus tunnistajatena

ülekuulatud isikute ütluste või fotode järgi äratundmise kohta koostatud protokollides KrMS § 68 lg-s

2 sätestatud tunnistaja hoiatamist kinnitava märkuse olemasolust või puudumisest ei järeldu veel

vastuolu

Eesti

kriminaalmenetluse

põhimõtetega

ega

ka

mitte

protokollides

sisalduva

ebausaldusväärsust. Kohtu hinnangul on tunnistaja ülekuulamise eelse hoiatamise nõue Eesti

kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vastava menetlustoimingu eripära, mitte aga Eesti

kriminaalmenetluse põhimõte. Peruus pädevas justiitsasutuses tunnistajana ülekuulatava isiku

seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneda võiva

vastutuse eest hoiatamata jätmine on seevastu selle välisriigi menetlusõiguses sisalduv

menetlustoimingu eripära. Õigusabi taotlev riik ei saa õigusabi osutavale riigile ette heita õigusabi

osutamiseks vajalike menetlustoimingute tegemisel juhindumist taotletava riigi menetlusõigusest.

Peruust õigusabina saadud menetlustoimingute protokollidest nähtub, et ülekuulatud tunnistajatele on

selgitatud menetlustoimingu eesmärki. Tunnistajana ülekuulamise juures on viibinud advokaadist

kaitsja. Seetõttu asus ringkonnakohus seisukohale, et õigusabi taotluse alusel Peruus siseriikliku

menetlusõiguse kohaselt saadud tõendid vastavad KrMS § 65 seatud nõudele ja need on lubatavad

tõendid.

3.5 Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega Peruus viibivate tunnistajate kohtusse

kutsumata jätmise ja nende ütluste kohtuistungil avaldamise kohta.

3.6 Apellandid leidsid, et M. Shushani, S. Yalozi ja M. M. B. Peruus toimepandud teod ei ole Eesti

karistusseaduse alusel karistatavad, sest KarS § 7 lg 1 p 2 sätestab välismaalase poolt väljaspool

Eestit toimepandud süüteo karistatavuse, vaid juhul, kui see on karistatav toimepanemise kohas või

seal ei kehti ükski karistusõigus ning kui Eestis kinnipeetud välismaalast välja ei anta.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on

narkootiliste ainete illegaalne käitlemine keelatud ja õiguskaitseasutuste poolt jälitatav ka Peruus.

Ainetu on ka apellantide väide, mille kohaselt puuduvad tõendid välismaalasest süüdistatavate Eesti

poolt mitteväljaandmise kohta. Kuna M. Shushani, S. Yalozi ega N. Y. Kahana väljaandmist pole

ükski välisriik, sh Peruu Vabariik taotlenud, siis ei saagi Eestis kuriteo toimepanemisest

kahtlustatavatena kinnipeetud ja kohtu alla antud välismaalastest süüdistatavaid ühelegi välisriigile

välja anda. KarS §-s 7 sätestatud karistusseadustiku isikulise kehtivuse põhimõttele keskendudes on

apellandid ringkonnakohtu arvates jätnud tähelepanuta KarS §-s 8 sätestatud universaalsuspõhimõtte,

mille kohaselt kehtib välislepingust tulenevatel juhtudel karistusseadustik iga isiku suhtes olenemata

kodakondsusest ja territooriumist, kus süütegu toime pandi ning kelle vastu see toime pandi. Kuna

Euroopa Lepingu art-te 99 ja 100 järgi on Eesti võtnud kohustuse võidelda uimastikuritegudega, siis

pole kahtlust, et M. Shushani ja S. Yalozi poolt Peruus kokaiini ebaseaduslikul käitlemisel toime

pandud teod on Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad.

3.7 Ringkonnakohus ei nõustunud S. Yalozi kaitsja väitega, nagu oleks maakohtu otsuses jäänud

põhjendamata, mis liitis M. Shushani. S. Yalozi, N. Y. Kahana ja M. M. B. isikute grupiks. M. M. B.

kohtus avaldatud ütlustega on tõendatud, et M. Shushani algatusel ja juhtimisel panid süüdistatavad

suure varalise kasu saamise eesmärgil igaüks toime rea osategusid (Iisraelis, Peruus ja Eestis) suures

koguses narkootilise aine ebaseaduslikuks omandamiseks Peruus ja sealt edasitoimetamiseks üle

Eesti riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tollipiiri. Seejuures ei pea suure varalise kasu saamise eesmärk

olema tõendatud samal viisil nagu tegelik suure varalise kasu saamine. Piisab, kui on tõendatud suure

varalise kasu saamise eeldus. Käesolevas asjas on selleks vaieldamatult tõendatud suure koguse

narkootilise aine, 43 101 g kokaiini vähemalt 43 milj. kroonine hind illegaalses tänavakaubanduses.

Sellises koguses narkootilise aine äratarvitamine süüdistatavate endi poolt ei ole füsioloogiliselt

võimalik. Süüteo grupis toimepanemise puhul ei pea iga kaastäideviija iseseisvalt kõiki

süüteokoosseisus objektiivset tunnust täitvaid tegusid toime panema - piisab, kui kõigi isikute osateod

kogumis realiseerivad süüteokoosseisu. Ringkonnakohus leidis, et arutatavas asjas on süüdistatavate

tegevuses ühine ja kooskõlastatud tegevus neile süüksarvatud tegude toimepanemiseks tuvastatud.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. N. Y. Kahana, S. Yalozi ja M. Shushani kaitsjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonid, milles taotlevad alljärgnevat.

4.1 N. Y. Kahana kaitsja vandeadvokaat Andres Veski taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja arvates avaldas maakohus

ebaõigesti KrMS § 291 p-le 3 tuginevalt M. M. B. ütlused, kes oli samas asjas kaassüüdistatav, kuid

kelle suhtes tema raske haiguse tõttu kriminaalasi eraldati. Ebaõige oli ka ringkonnakohtu seisukoht,

mille kohaselt tõepoolest ei saanud ka kriminaalasja eraldamise järel M. M. B. tunnistajana käsitada

ega tema ütlusi KrMS § 291 sätetele tuginevalt avaldada. Küll aga oli võimalik ütluste avaldamisel

tugineda KrMS § 294 p-le 2. Kaitsja leiab, et alused süüdistatava osavõtuta kriminaalmenetluse

jätkamiseks tulenevad üksnes KrMS § 269 lg-st 2. Selliseid aluseid käesoleval juhul ei olnud,

mistõttu ei saanud ka KrMS § 294 p-le 2 tuginevalt tema ütlusi avaldada. Samuti tuleb tähele panna,

et pärast M. M. B. suhtes kriminaalasja eraldamist ei ole ta kasseeritud kriminaalasjas enam

süüdistatavana käsitatav. Kassaator märgib veel seda, et ringkonnakohtu otsuses ei vastata

apellatsioonis tõstatatud küsimusele, et millega on põhjendatud N. Y. Kahana ütluste lugemine

vastukäivaiks ja ebaloogilisteks ning nende kõrvalejätmine tõendite kogumist.

4.2 S. Yalozi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega mõistetaks S. Yaloz talle süüksarvatud tegude toimepanemises õigeks.

Kaitsja leiab, et S. Yalozi tegudele ei ole ringkonnakohtu otsuses hinnangut antud, mistõttu on rikutud

tema kaitseõigust. Kohtud ei ole narkootilise aine suures koguses käitlemise süüdistuses täpsustanud

süüteokoosseisu olulisi asjaolusid: teo toimepanemise aega, kaastäideviijate gruppi ega konkreetseid

käitlemise viise, samuti mitte S. Yalozi väidetavat rahapaigutust narkootilise aine käitlemisse. Ka

narkootilise aine salakaubaveo süüdistuses pole täpsustatud tõendamiseseme olulisi asjaolusid:

kaastäideviijate gruppi ega salakauba üle piiri toimetamist. Kaitsja leiab, et kuna süüdistusest ei selgu

teo toimepanemise kohta (Iisrael, Peruu või Eesti), siis ei ole selge, millise riigi seadust tuleb isiku

käitumisele kohaldada. Kaitsja arvamuse kohaselt ei ole S. Yaloz Eestis ühtki kuritegu toime pannud.

Olulise tähtsusega küsimuseks on kaitsja jaoks ka S. Yalozi motiiv väidetava kuriteo

toimepanemiseks, mida kohtud pole aga tuvastanud. Kassaatori arvates on ringkonnakohus ebaõigesti

KrMS § 294 p-le 2 tuginedes avaldanud kohtuistungil M. M. B. poolt kohtueelselt antud ütlused.

Kaitsja leiab, et alused kriminaalmenetluse jätkamiseks süüdistatava osavõtuta tulenevad üksnes

KrMS § 269 lg-st 2. Selliseid aluseid käesoleval juhul ei olnud, mistõttu ei saanud ka KrMS § 294 p-

le 2 tuginevalt tema ütlusi avaldada. Samuti tuleb tähele panna, et pärast M. M. Benjamini suhtes

kriminaalasja eraldamist ei ole see isik kasseeritud kriminaalasjas enam süüdistatavana käsitatav.

Samuti oli kaitsja arvates lubamatu Peruus rahvusvahelise õigusabi korras ülekuulatud tunnistajate

ütluste avaldamine, sest need ütlused on saadud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega

(tunnistajaid pole hoiatatud valeütluste andmise eest). Kaitsja arvates puudus alus avaldada nimetatud

isikute ütlusi KrMS § 291 p 5 alusel menetlusökonoomiale viidates ja sisuliselt üksnes põhjusel, et

nad elavad kaugel.

4.3 M. Shushani kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov taotleb maa- ja ringkonnakohtu

otsuste tühistamist ja M. Shushani õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et rahvusvahelise õigusabi korras

Peruus ülekuulatud isikute ütlused ei ole Eesti kohtus tunnistajate ütlustena kasutatavad, sest tehtud

menetlustoimingud ei vasta Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetele (tunnistajaid ei ole valeütluste

andmise eest hoiatatud, üleüldse ei ole selge, kas nimetatud isikud on tunnistajad või hoopis

kahtlustatavad). Kaitsja leiab, et nende ütluste avaldamine KrMS § 291 p 5 alusel on

menetlusökonoomiat põhjenduseks tuues lubamatu. Lubamatu on ka M. M. B. ütluste avaldamine,

sest ta ei ole arutatavas kriminaalasjas käsitatav tunnistajana ega süüdistatavana. Seega ei saa tema

ütluste avaldamisel tugineda ei KrMS § 291 ega § 294 sätetele. Kaitsja märgib ka, et üksnes Peruust

saadud materjalide ja M. M. B. ütluste alusel ei oleks olnud õige M. Shushani süüdi tunnistada. Seda

põhjusel, et see on vastuolus EIK art 6 lg 1 alapunktiga d, kuna süüdistatav tunnistati süüdi valdavas

osas kohtus vahetult uurimata tõenditele tuginedes ning süüdistatavalt võeti võimalus tunnistajaid

küsitleda. Kaitsja arvates puudub Eestil jurisdiktsioon M. Shushani väidetava kuriteo menetlemiseks,

sest tema väidetavaid tegusid (narkokuriteo rahastamine, selle juhtimine ja konkreetsete ülesannete

jagamine) ei pandud toime mitte Eestis, vaid Peruus. Kas sellised teod Peruus aga üldse karistatavad

on ja kui, siis mil viisil, on selgusetu.

5. Prokurör esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsioonid on põhjendamatud.

Kassatsioonide kolme keskse väite kohta - M. M. B. ütluste avaldamise lubamatus, Peruus

ülekuulatud tunnistajate ütluste avaldamise lubamatus, jurisdiktsiooni puudumine - esitas prokurör ka

oma konkreetsed vastuväited. Prokuröri hinnangul oli M. M. B. ütluste avaldamine maakohtus

lubatav. Prokurör leiab seejuures, et maakohus avaldas M. M. B. ütlused õigesti KrMS § 291 p-le 3

tuginevalt. Lubatav oli ka Peruust rahvusvahelise õigusabi korras saadud ütluste tõendina kasutamine,

sest need ei ole mingil viisil vastuolus Eesti kriminaalmenetlusõiguse põhimõtetega. Samuti on kohus

need ütlused õigesti ja põhjendatult KrMS § 291 p 5 alusel avaldanud. Prokuröri hinnangul on Eesti

Vabariigil süüdistatavate tegude suhtes jurisdiktsioon. Erinevalt N. Y. Kahana kaitsjast leiab prokurör

et N. Y. Kahana erinevatel menetlusetappidel antud vastuolulised ütlused on õigesti tõendite kogumist

kõrvale jäetud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Esmalt lahendab kriminaalkolleegium M. Shushani kaitsja poolt Riigikohtu istungil esitatud taotluse

(I). Seejärel vaeb kolleegium M. M. B. ütluste avaldamise lubatavuse küsimust (II); käsitleb Peruus

rahvusvahelise õigusabi korras läbiviidud uurimistoimingute protokollide lubatavust tõendina Eesti

kriminaalmenetluses (III) ja annab kokkuvõtlikult hinnangu tõendite uurimisele ja hindamisele (IV).

Edasiselt selgitab kolleegium Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni süüdistatavatele inkrimineeritud tegude

suhtes (V) ja käsitleb kassaatorite seisukohti seoses väidetavalt muude kriminaalmenetlusõiguse

oluliste rikkumistega (VI). Lõpuks otsustab kolleegium esitatud taotluste alusel N. Y. Kahana

kaitsjale tasu maksmise (VII).

I

6. Riigikohtu istungil esitas M. Shushani kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov taotluse võtta

kriminaalasja juurde kirjalikud materjalid M. M. B. (kelle suhtes oli kriminaalasi eraldatud) tervisliku

seisundi kohta. Nende kirjalike materjalide näol oli tegemist käsikirjalise tekstiga, mis kaitsja sõnade

kohaselt kujutas endast Iisraelist saadetud heebreakeelsete dokumentide esialgset mitteametlikku

tõlget eesti keelde. Kriminaalkolleegium määras, et kuna kõnealused kirjalikud materjalid ei vasta

KrMS § 10 lg-s 3 sätestatud nõuetele, siis tuleb taotlus jätta rahuldamata.

II

7. Puutuvalt M. M. B. ütluste avaldamise lubatavusse tuleb tõdeda, et puudub õiguslik keeld kasutada

kriminaalmenetluses teavet, mida valdavad kaassüüdistatavad. Kuna kaassüüdistatavat ei ole

võimalik käsitada tõendiallikate iseseisva liigina (tõendiallikana sui generis), tuleb kaaluda tema

käsitamist kas süüdistatavana või tunnistajana. Kaassüüdistatavuse rangelt materiaalõiguslik

defineerimine teo toimepanija mõiste (KarS § 20) kaudu ei võimaldaks tegelikult ühegi

kaassüüdistatava suhtes kriminaalasja eraldamist. Kuigi sellist eraldamist tuleb üldiselt taunida, ei ole

seda siiski praktikas võimalik välistada. Seda arvestades toetab kolleegium arusaama, et nn

kaassüüdistatavust tuleb käsitada menetlusõigusliku kategooriana ja et seetõttu ei ole

lõppkokkuvõttes põhjust kaassüüdistatavuse all mõista midagi muud, kui sama kriminaalmenetluse

suunatust mitme isiku vastu. Kooskõlas KrMS § 66 lg-s 2 sätestatuga ei või kaassüüdistatav osaleda

samas kriminaalasjas tunnistajana. Selline kaassüüdistatava menetluslik määratletus tähendab

omakorda seda, et kuna esialgsest - nn põhimenetlusest ühe kaassüüdistatava suhtes kriminaalasja

eraldamisel ei ole see põhimenetlus enam tema vastu suunatud, siis ei saa see endine kaassüüdistatav

põhiasjas tõendiallikana enam olla süüdistatav. Kuid on ka rida teisi menetlusõiguslikke instituute või

norme, millest lähtuvalt ei saa endine kaassüüdistatav, kelle suhtes oli kriminaalasi põhimenetlusest

eraldatud, enam olla põhimenetluses käsitatav süüdistatavana. Näiteks peab KrMS §-st 268 tulenevalt

just nimelt süüdistatava suhtes toimuma kohtulik uurimine, KrMS §-s 303 sätestatu kohaselt tuleb

kohtuvaidluste järgselt anda igale süüdistatavale viimane sõna ning kooskõlas KrMS §-des 274 ja 310

sätestatuga peab kohtuliku arutamise tulemina iga süüdistatava suhtes lõppkokkuvõttes alati tegema

kas kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruse või siis süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse.

Ühtegi viimatinimetatud nõuetest ei ole aga tegelikult kuidagi võimalik täita isiku puhul, kelle suhtes

on kriminaalasi eraldatud. Eelneva pinnalt on alust väiteks, et endine kaassüüdistatav, kelle suhtes oli

kriminaalasi põhiasjast eraldatud, saab olla põhiasjas vaadeldav üksnes tunnistajana. Seisukohta, et

kaassüüdistatava ütlusi, kelle suhtes on kriminaalasi eraldatud või lõpetatud, võib avaldada kui

tunnistaja ütlusi, on väljendatud ka kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. mai 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-08, p 16 ja 25. veebruari 2009.

a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-08, p-d 10-12).

8. KrMS § 216 lg 2 kohaselt võib kriminaalasja eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta

kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkus ja objektiivsust. Riigikohtu üldkogu on 24. aprilli 2000. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 märkinud, et enamasti tuleb vältida ühes ja samas kuriteos

osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes ning et kriminaalasja eraldamist

osavõtja suhtes tuleb kaaluda ka põhiõiguste tagamise aspektist. Kriminaalkolleegium kordab ka enda

varasemat seisukohta, et eriti põhjalikult tuleb kaaluda eraldamisi sellistest kriminaalasjadest, mis on

ühendatud ühiseks menetluseks juhtudel, mil isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises

toimepanemises selle mõiste kõige laiemas tähenduses (KrMS § 216 lg 1 p 1). Just nende, ka

loogiliselt kokkukuuluvate kriminaalasjade eraldamisega võivad lõppkokkuvõttes menetlejail

kaasneda tõendamisraskused, süüdistatavatel aga tõsised põhiõiguste riived (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2007. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-07, p 9). Siiski, nii nagu

eelmises punktis märgitud, ei saa kriminaalmenetluse praktikas täielikult vältida ka loogiliselt

kokkukuuluvate kriminaalasjade eraldamist eraldi menetlemiseks, seda muu hulgas KrMS § 269 lg-le

3 tuginevalt süüdistatavate suhtes, kes on raskelt haigestunud ega saa seetõttu kriminaalasja

menetlemisest osa võtta. Käesoleval juhul on kriminaalasjas tuvastatud, et M. M. B. terviseseisund ei

võimaldanud tal kriminaalmenetluses süüdistatavana osaleda. Kolleegium leiab, et M. M. B. tabanud

haiguse iseloomu tõttu oli tema suhtes kriminaalasja eraldamine põhjendatud.

9. Kooskõlas eelmärgituga nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et endine kaassüüdistatav

käesolevas kriminaalmenetluses, kelle suhtes kriminaalasi eraldati, oli seejärel käesolevas menetluses

käsitatav tunnistajana. Mõistetavalt kehtivad iga tunnistajana käsitatava isiku suhtes tunnistaja

õiguslikku staatust puudutavad reeglid. See tähendab muuhulgas ka seda, et KrMS §-s 291 loetletud

aluste olemasolul on lubatav kohtuistungil avaldada isiku poolt varem kohtueelses menetluses antud

ütlusi. Asjaolu, et ringkonnakohus muutis ekslikult viidet maakohtu istungil M. M. B. ütluste

avaldamise õiguslikule alusele, ei muuda nende ütluste tegelikult õigel alusel avaldamist

ebaseaduslikuks.

III

10. Kassaatorid on seisukohal, et Peruus rahvusvahelise õigusabi korras läbiviidud uurimistoimingute

(ülekuulamise ja äratundmiseks esitamise) protokollid ei ole lubatavad tõendid, sest nende toimingute

raames antud ütlused on saadud vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega ja seega KrMS §-s

65 sätestatut rikkudes. Selliseks vastuoluks on kaitsjate arvates asjaolu, et ülekuulamisprotokollidest

ei nähtu tunnistajate hoiatamist valeütluste andmise eest. Kriminaalkolleegium, leides, et

ringkonnakohus on põhimõtteliselt õigesti kummutanud kassaatorite ka apellatsioonides esitatud

samasisulised väited, märgib omalt poolt täiendavalt järgmist.

10.1 Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 65 sätestatu sisustamisel tuleb silmas pidada, et mitte iga

meie kriminaalmenetlusõiguse norm (reegel) ei ole käsitatav Eesti kriminaalmenetluse põhimõttena

selle paragrahvi mõttes. Põhimõteteks, millega ei tohi välisriigis tõendite kogumine vastuollu sattuda,

on kõigepealt Eesti Vabariigi põhiseaduse asjakohased sätted (eeskätt PS §-d 22-24). Konkreetsemad

tõendite kogumise põhimõtted on aga sätestatud KrMS §-s 64, eriti selle paragrahvi esimeses lõikes.

KrMS § 68 lg-s 2 ning § 280 lg-s 4 sätestatud tunnistaja hoiatamise nõuet ei ole õige käsitada mitte

meie kriminaalmenetluse põhimõttena KrMS § 65 tähenduses, vaid tunnistajate ütluste

usaldusväärsuse tagamise siseriiklikult oluliseks peetud täiendava garantiina. Selle garantii

siseriiklikkus tähendab seda, et isegi siis, kui Peruus oleks isikuid hoiatatud, oleks meie

kriminaalmenetluse raames väga keeruline hinnata selle tähendust ja mõju ütluste usaldusväärsusele.

See tähendab, et sõltumata sellest välisriigis asetleidnud hoiatamisest tuleb Eesti kriminaalmenetluses

kõiki tõendeid ja nende usaldusväärsust siiski hinnata üldiste tõendite hindamise reeglite kohaselt ja

kogumis teiste tõenditega. Kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on aktsepteeritud, et teatud

erandjuhtudel võib kohus tugineda eelnevalt valeütluste andmise eest hoiatamata isikute ütlustele (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-08, p 12).

Vastava normi puudumine mõne teise riigi kriminaalmenetlust reguleerivates õigusaktides iseenesest

ei muuda selles riigis vastavalt seal kehtivatele kriminaalmenetluse normidele kogutud tunnistaja

ütlusi Eestis toimuvas kriminaalmenetluses lubamatuks. Puuduvad andmed, nagu oleks kõnealusel

juhul tunnistajate ütlused kogutud Peruus kehtivaid tunnistajate ülekuulamise reegleid rikkudes.

Täiendavalt märgib kolleegium, et ka KarS §-s 320 ettenähtud kuriteokoosseis ei eelda erinevalt

varasemast regulatsioonist enam tunnistaja valeütluse andmise eest kriminaalvastutusele võtmiseks

isiku varasemat hoiatamist sellisest vastutusest. Seega põhimõtteliselt oleks Eestis olnud võimalik

vähemalt tõstatada Peruus ilma hoiatamata ütlusi andnud isikute KarS § 320 järgi karistamise

küsimust, kui näiteks tõendite kogumis hindamisel oleks ilmnenud nende poolt valeütluste andmise

tunnused.

10.2 Kriminaalkolleegiumile jääb arusaamatuks kassaatorite seisukoht, et isegi kui Peruust

rahvusvahelise õigusabi korras saadud ütlused on tõendina lubatavad, oli käesoleval juhul lubamatu

maakohtu istungil nende ütluste avaldamine KrMS § 291 p-le 5 tuginevalt. Kolleegium leiab, et

samamoodi nagu p-s 8 kirjeldatud kaalutlustel oli lubatav avaldada Iisraelis viibiva M. M. B.

ütlusi, võimaldavad need kaalutlused avaldada ka Peruus viibivate tunnistajate ütlusi.

IV

11. Kassaatorid leiavad, et M. M. B. kohtueelses menetluses antud ütlustele ja Peruust õigusabi

taotluse alusel saadud tunnistajate ütlustele tuginedes on süüdistatavad süüdi tunnistatud määravas

osas selliste tunnistajate ütluste põhjal, keda süüdistatavad ei ole saanud küsitleda.

11.1 Eelnimetatud ütlustel on kahtlemata oluline tähendus, saamaks tervikpilti nii sisuliselt keerukast

kui ka geograafilises mõttes komplitseeritud kuriteosündmusest. Samas on kohtud kõnealuste

tõendite kõrval tuginenud ka paljudele teistele tõenditele. Nii on maakohtus uuritud ja hinnatud

järgmisi tõendeid: süüdistatavatelt äravõetud ja narkootilise ainega täidetud hammasratas asitõendina;

narkootilise aine ekspertiisi aktid; dokumendid N. Y. Kahana poolt Eestis loodud ettevõtte OÜ Ofiir

Company kohta; kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused; isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise

protokollid; dokumendid hammasratta Iisraelist Peruusse ja Peruust Eestisse saatmise kohta;

pangaväljavõte M. Shushani poolt N. Y. Kahanale rahaülekande tegemise kohta ja jälitustegevuse

protokollid. Loetletud tõenditega on kohtud lugenud tuvastatuks, et M. M. B. saatis Iisraelist

Peruusse kaks hammasratast, millest üks täideti seal kokaiiniga ja saadeti Eestisse, kus hammasratta

võttis vastu N. Y. Kahana poolt spetsiaalselt selle hammasratta vastuvõtmiseks loodud OÜ Ofiir

Company. M. Shushan oli nimetatud äriühingu loomiseks eelnevalt teinud N. Y. Kahanale

rahaülekande. Hammasratta Eestisse saabudes võttis N. Y. Kahana selle vastu ja organiseeris

hammasratta transpordi lattu, kus ta käis seda uurimas koos kaassüüdistatava S. Yaloziga. Samuti on

tuvastatud, et kõik kaassüüdistatavad suhtlesid omavahel tihedalt, nende suhtlus oli salatsev, kuid

puudutas oodatavat või just kohale jõudnud saadetist. Tõendite kogumist nähtuvalt sai süüdistatavate

huvi olla suunatud üksnes asitõendiks olevale hammasrattale. Hammasratta vaatluse ja sellest leitud

pulbrilisele aine ekspertiisi tulemina on tuvastatud, et hammasratta sees oli umbes 42 kg

kokaiinhüdrokloriidi. Kolleegium toonitab, et Peruust rahvusvahelise õigusabi korras saadud ja M.

M. B. poolt kohtueelses menetluses antud ütlused üksnes seovad asitõenditest lähtuva,

dokumentaalsete tõendite ja muude, kohtus vahetult üle kuulatud tunnistajate ütlustega saadud teabe

ühtseks tervikuks. Just niiviisi kujunenud tõendite kogumi alusel on kohtud lugenud põhjendatult

tuvastatuks N. Y. Kahana, S. Yalozi ja M. Shushani poolt neile süüksarvatud tegude toimepanemise.

11.2 Kriminaalkolleegium möönab samas, et käesolevas kriminaalasjas on Peruus ülekuulatud

tunnistajate ja M. M. B. ütluste osas riivatud süüdistatavate õigust küsitleda nende vastu ütlusi

andvaid tunnistajaid. Selliste tunnistajate ütluste lubatavust tõendina ei ole Euroopa Inimõiguste

Kohtu ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt siiski välistatud tingimusel,

et süüditunnistamine ei ole tuginenud üksnes või määravas osas nendele ütlustele (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08, p 18). Lähtudes

eelnevalt punktis 11.1 märgitust ei ole kohtud käesolevas kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse

tegemisel tuginenud üksnes või määravas ulatuses selliste tunnistajate ütlustele, keda süüdistatavad ei

ole saanud küsitleda.

V

12. Puutuvalt kaitsjate kriitikasse Eesti Vabariigil süüdistatavate toimepandud tegude suhtes

jurisdiktsiooni puudumise kohta märgib kriminaalkolleegium, et sellise seisukohaga ei saa nõustuda.

Kriminaalmenetluse esemeks olev süüdistatavate käitumine on aset leidnud mitmes riigis ja pikema

aja jooksul, kuid see on siiski hinnatav ühe teona, sest erinevad osateod (hammasratta valmistamine

ja transport Peruusse, narkootikumi soetamine ja peitmine, Eestis hammasratast vastuvõtva äriühingu

omandamine, hammasratta vedu Eestisse ja selle vastuvõtmine siin) olid hõlmatud ühest ja samast

eesmärgist.

Karistusseadustik

lähtub

süüteo

toimepanemise

koha

määratlemisel

nn

ubikviteedipõhimõttest: vastavalt KarS § 11 lg-le 1 loetakse teo toimepanemise kohaks koht, kus isik

tegutses; isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema; koht, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg

või kus see isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma. Kuna osa süüdistatavatele etteheidetava

kuriteo koosseisu kuuluvast käitumisest toimus Eestis, siis tuleb süüdistatavate tegu käsitada Eestis

toimepandud teona. Seega on Eestil süüdistatavate tegude suhtes territoriaalne jurisdiktsioon

nähtuvalt KarS § 6 lg-st 1. Kuna toimepandud tegu ohustab suure hulga inimeste tervist, siis saaks

Eesti N. Y. Kahana, S. Yalozi ja M. Shushanile esitatud süüdistuses tugineda ka KarS § 9 lg 1 p-st 1

nähtuvale passiivsele isikupõhimõttele.

VI

13. N. Y. Kahana kaitsja märgib kassatsioonis, et põhjendamatu on N. Y. Kahana ütluste lugemine

vastukäivaiks ja ebaloogilisteks ning nende tõendite kogumist kõrvale jätmine. Kriminaalkolleegium

kaitsjaga ei nõustu ning märgib, et maakohtu otsuses on välja toodud N. Y. Kahana poolt kohtueelsel

menetlusel antud ütluste sisu, kõrvutades neid ütlusi kohtus antutega. Kohus näitab seeläbi, et nende

ütluste vahel valitsevad põhimõttelist laadi vastuolud, mida N. Y. Kahana ei ole osanud mõistetavalt

selgitada. Just sel põhjusel ei saa kohus tema ütlustesse tõsiselt suhtuda ja nendele oma järeldusi

rajada.

14. S. Yalozi kaitsja arvates on S. Yalozile esitatud süüdistus ebakonkreetne, sest süüdistuses ei

täpsustata tõendamiseseme olulisi asjaolusid: kuriteo objektiivset koosseisu, koosseisu realiseerimise

aega, kohta ja toimepanijate gruppi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul hõlmavad nii maa- kui ka

ringkonnakohtu otsuste põhjendused kaitsja arvates käsitlemata jäänud asjaolusid, seega on kaitsja

seisukoht süüdistuse ebakonkreetsusest ainetu.

VII

15. N. Y. Kahana kaitsja on esitanud Riigikohtule kaks taotlust riigi õigusabi osutamise eest tasu

väljamõistmiseks. Esmalt on ta esitanud taotluse kassatsiooni koostamise eest tasu väljamõistmiseks

summas 3600 krooni, millele lisandub 18% käibemaksu summas 628 kr. N. Y. Kahana kaitsja esitas

kassatsiooni 19. mail 2009. Justiitsiministri 2. jaanuari 2005. a määruse "Riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord" kuni 1. juulini 2009 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 3 ja § 8 lg 1 kohaselt oli

kaitsja tasumääraks kassatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 900 krooni, majandusalase süüteo

puhul rakendati kaitsjatasule koefitsienti 4,0. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et esitatud taotlus

vastab justiitsministri eelviidatud määruse nõuetele ja tuleb rahuldada. Teiseks on N. Y. Kahana

esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks Riigikohtu istungil osalemise eest summas 800 kr, millele

lisandub 20% käibemaksu summas 160 krooni. Kuna justiitsministri kehtestatud tasumäärade 1.

juulist 2009 kehtiva redaktsiooni § 8 lg 4 kohaselt on kohtuistungil osalemise tasu 100 kr iga

pooltunni kohta ning majandusalase süüteo puhul korrutatakse see koefitsiendiga 2,0, siis tuleb

kolleegiumi hinnangul ka kaitsja see taotlus rahuldada.

16. Tuginedes eelöeldule ja juhindudes KrMS § 361 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2009. a otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse, mis

ei raskenda süüdimõistetute olukorda ja mille kohaselt võis maakohus M. M. B. kohtueelses

menetluses antud ütlused kohtuistungil avaldada tuginedes KrMS § 291 p-le 3. Kaitsjate

kassatsioonid jätab kriminaalkolleegium rahuldamata.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Kivi