3-2-1-107-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-107-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 18.november 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

P. M hagi L. M vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-26556

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. M kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

274 319 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja P. M (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Kaido Kooga

Kostja L. M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-26556 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus.

3. Tagastada Svetlana Dragunovale P. M kassatsioonkaebuselt 31. märtsil 2009. a tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

4. Tagastada Marina Makarovale P. M kassatsioonkaebuselt 25. aprillil 2009. a tasutud

kautsjon 2343 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend kolm) krooni 19 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja P. M esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada lubamatuks Viru Maakohtu 22. märtsi

2005. a otsuse ja Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007. a otsuse sundtäitmine võla väljamõistmise

osas.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 22. märtsi 2005. a otsusega hagejalt kostja kasuks

välja 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks. Hageja väitel täitis ta kohtuotsuse kulutuste

osas pärast seda, kui kostja oli teatanud talle oma pangakonto numbri. Maakohtus kulutuste katteks

väljamõistetu kandis hageja kostjale üle 11. juulil 2005.

Viru Ringkonnakohus tühistas 16. aprilli 2007. a otsusega maakohtu 22. märtsi 2005. a otsuse

ühisvara jagamise osas ja jättis ühisvaraks olnud korteriomandi hagejale. Kohtuotsuse järgi tuli

hagejal kostjale hüvitada 270 000 krooni. Kohtuotsus jõustus 22. mail 2007. Hageja saatis 15. mail

2007 kostjale kirja ettepanekuga, et ta kannab raha kostjale üle vabatahtlikult ja sellise arvestusega, et

kostja saab raha kätte 30-ndal päeval pärast kohtuotsuse tegemist. Pooled pidid kohtuma 30. mail

2007, kuid kostja ei ilmunud kokkulepitud kohale. Hageja esindaja sai 7. juunil 2007 kostja kirja,

milles kostja nõudis kohtuotsuse täitmist hiljemalt 12. juuniks 2007. Poolte kohtumisel 7. juunil 2007

lepiti kokku, et kostja teatab oma pangakonto numbri, et hageja saaks raha üle kanda.

Kostja oma pangakonto numbrit hagejale ei teatanud ja ei vastanud ka hageja telefonikõnedele.

Hageja pakkus välja mis tahes viisi raha üleandmiseks kostjale. Poolte kohtumisel 22. juunil 2007 ei

teatanud kostja oma pangakonto numbrit. 25. juunil 2007 teatas kostja oma pangakonto andmed ja

määras tähtaja raha tasumiseks. Hageja kandis ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud summa

270 000 krooni kostja pangakontole määratud tähtajaks 28. juunil 2007.

Kostja esitas 18. juunil 2007 kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks. Hageja sai teada

täitemenetluse alustamisest 2. juulil 2007. Samal päeval esitas hageja esindaja kohtutäiturile

kviitungid kogu summa ülekandmise kohta ja poolte kokkuleppe vabatahtliku täitmise tähtaja kohta.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei täitnud kohtuotsust vabatahtlikult. Kostja oli sunnitud

esitama kohtutäiturile avalduse ja täitedokumendi täitemenetluse algatamiseks. Sellest informeeris ta

kohe kostjat. Alles pärast kohtutäituri poole pöördumist täitis hageja kohtuotsuse. Kostja pangakonto

andmed olid hagejale teada, kuna hageja kandis 11. juulil 2005 Viru Maakohtu 22. märtsi 2005. a

kohtuotsuse alusel kostja pangakontole 4319 krooni. Hagi on esitatud pärast kohtulahendi täitmist ja

seetõttu tuleb hagi menetlus lõpetada, kuna täitemenetlus lõppes lahendi täitmisega.

3. Viru Maakohus rahuldas 19. veebruari 2008. a otsusega hagi ja tunnistas Viru tööpiirkonna

kohtutäituri Terje Tðapise täiteasja nr 169/2007/148 täitmise lubamatuks.

Otsuse kohaselt tuleb Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007 kohtuotsuse sundtäitmine tunnistada

lubamatuks, kuna hageja oli täitedokumendist tulenevad kostja nõuded, 4319 krooni kulutuste katteks

ja 270 000 krooni ühisvara hüvituse, rahuldanud enne täitemenetluse algust. Hageja väited, et kostja

takistas kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist ja vaatamata mitmetele ettepanekutele ei teatanud oma

pangakonto andmeid, ning kostja vastuväited, et hageja teadis tema pangakonto numbrit, ei puutu

asjasse, kuna kohus tuvastas, et hageja täitis kostja nõuded enne täitemenetluse algust.

Täitemenetluse alguseks tuleb lugeda 2. juuli 2007. Hageja täitis kostja nõuded 4319 krooni osas

11. juulil 2005. a ja 270 000 krooni osas 28. juunil 2007. a, s.o enne täitemenetluse algust.

Kohus leidis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-s 2 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada

laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui

vastuväite alused, s.o nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on tekkinud pärast kohtuasja

arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning pooled kohtulahendit ei vaidlusta.

Vastuväiteid ei saaks enne kohtulahendi jõustumist esitada vaid juhul, kui täitedokumendi aluseks

olevat nõuet oleks võimalik edasises kohtumenetluses vaidlustada. Hageja vastuväite alus, mille

kohaselt 4319 krooni osas on nõue täidetud, tekkis küll enne kohtuotsuse jõustumist, kuid hagejal ei

olnud võimalik vaidlustada seda nõuet kohtumenetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel on

võimalik hageja vastuväitega arvestada.

Kostja väide, et hagi on esitatud pärast kohtulahendi täitmist ja seetõttu tuleb hagi menetlus lõpetada,

kuna täitemenetlus lõppes lahendi täitmisega, on väär. TMS § 50 lg 1 kohaselt peatab või lõpetab

täitemenetluse kohtutäitur otsusega. Enne võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Täitemenetlus ei

lõpe iseenesest lahendi täitmisega. Vaidlusaluses täiteasjas kohtutäitur menetlust lõpetavat otsust

teinud ei ole ja seega ei ole täiteasi lõppenud, kuigi kostja nõuded on täidetud.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagiavaldus rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16. märtsi 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Praeguses asjas on põhiline õiguslik küsimus see, kas hageja võis esitada TMS § 221 lg-s 1 sätestatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida põhjendas eelkõige sellega, et täitis

täitedokumendiks oleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vabatahtlikult kohe, kui kostja oli

teatanud talle oma pangakonto numbri ja oli kooskõlastatud tähtaeg, s.o kas on täidetud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eeldused.

Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi

puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korral on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi

täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi

iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis

dokumenteeritud nõuet. Võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul sellised, mis põhinevad

pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda.

Praegusel juhul on võlgnik, s.o hageja, hagi esitamise ajaks juba täitnud täitedokumendi. Seega ei ole

hagi esitamise eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Samuti ei ole hageja ja kostja

vahel materiaalõiguslikku vaidlust, mis puudutab jõustunud kohtuotsuses fikseeritud nõuet, ning

hageja ei ole esitanud nõudele selliseid vastuväiteid, mis põhineksid pärast nõude tekkimist ilmnenud

asjaoludel, mis täitmist ei võimalda.

Kui hageja eesmärgiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel on olnud vabaneda

täitekuludest, siis selle eesmärgi saavutamiseks tuleks hagejal esitada TMS § 217 kohane kaebus

kohtutäituri 18. juuni 2007 otsuse peale, millega on talt välja mõistetud kohtutäituri tasu.

Ringkonnakohus jättis kohtukulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohus leidis vääralt, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja on seisukohal,

et esimeseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise eelduseks on nõude rahuldamine.

Menetluses leidis tõendamist, et hageja rahuldas nõude vabatahtlikult enne täitemenetluse algust.

Kuna vaatamata nõude vabatahtlikule rahuldamisele alustati tema vastu täitemenetlust, saigi ta enda

õigusi kaitsta, esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Lisaks on täidetud ka TMS § 221 lg-s 2 toodud tingimus, sest hageja rahuldas nõude pärast

kohtulahendi jõustumist.

Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et kuna hagi esitamise ajaks oli hageja (võlgnik) juba täitnud

täitedokumendi, siis ei olnud hagi esitamise eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine.

Võlgniku hagi esitamise eesmärgiks oli just täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Hageja tõestas

menetluse käigus, et nõue oli rahuldatud.

Väär on ringkonnakohtu järeldus, et hageja eesmärgiks oli vabaneda täitekuludest. Muidugi on ka see

hageja sooviks, kuid hagi esitati ikkagi selleks, et tõestada nõude vabatahtlikku rahuldamist enne

täitemenetluse alustamist. Täitekuludest vabanemise eelduseks on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamine.

7. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, leides, et kassatsioonkaebus on paljasõnaline ja

põhjendamatu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus

tuleb rahuldada.

9. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitemenetluse seadustiku § 221

lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagi esitamise eesmärgiks ei ole täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine, kuna hageja oli hagi esitamise ajaks juba täitedokumendi täitnud. Kolleegium

hinnangul ei lõpeta täitemenetlust mitte nõude rahuldamine, vaid täitemenetluse lõpetamise alused on

sätestatud TMS §-s 50 ja maakohus tuvastas, et vaidlusaluses täiteasjas täitemenetlust lõpetatud pole.

Kolleegiumi hinnangul võib sellises olukorras võlgnikku ähvardava kordustäitmise vältimiseks

esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samuti võib asjas esitatud asjaoludel (kostja

keeldumine täitmise vastuvõtmisest, st kostja ei andnud oma pangakonto numbrit ja ei vastanud

hageja telefonikõnedele) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist õigustada soov

vabaneda täitekuludest.

10. Hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud Viru Maakohtu 22. märtsi 2005. a otsusega 4319 krooni

ühisomandiga seotud kulutuste katteks ning samas asjas tehtud Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli

2007. a otsusega mõisteti hagejalt välja enam saadud ühisvara arvel hüvitisena 270 000 krooni. Viru

Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007. a otsus jõustus 22. mail 2007. Ringkonnakohtu otsusega samal ajal

jõustus ka Viru Maakohtu 22. märtsi 2005. a kohtuotsus osas, millega oli hagejalt välja mõistetud

4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks.

Kostja esitas 18. juunil 2007 (avaldust kohtutoimikus ei ole) kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Selle avalduse alusel on kohtutäitur 18. juunil 2007

vormistanud täitmisteate, mille kohaselt on täitedokumendiks Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli

2007. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-04-30. Nõude sisuks on märgitud 4319 krooni kulutuste katteks ja

270 000 krooni ühisvara hüvitusena. Millisel täitedokumendil põhineb 4319 krooni, seda täitmisteade

ei kajasta. TMS § 24 lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks, kui täitmisteade on võlgnikule kätte

toimetatud. Toimikust nähtuvalt sai hageja täitmisteate kätte 2. juulil 2007.

11. Kolleegium märgib, et enam saadud ühisvara eest 270 000 krooni suuruse hüvitise sissenõudmise

osas oli hagejal õigus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kui hageja oli nõutud

summa kostjale enne täitemenetluse alustamist hüvitanud. TMS § 221 lg 1 järgi saab eelnimetatud

hagi esitada muu hulgas siis, kui nõue on rahuldatud. TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul

vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus kostjale 270 000 krooni 28. juunil 2007 (tlk 23).

Viru Ringkonnakohtu 16. aprilli 2007. a otsus jõustus 22. mail 2007. Seega 270 000 krooni

sissenõudmise on hageja vaidlustanud kooskõlas TMS §-ga 221.

Viru Maakohtu otsuse kohaselt tasus hageja kostja pangakontole 4319 krooni 11. juunil 2005, seega

enne kohtuotsuse jõustumist. TMS § 221 lg 2 järgi saab kohtulahendi puhul vastuväited esitada

üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuigi

2005. a kehtinud TsMS § 241 lg 8 järgi jõustus ka Viru Maakohtu 22. märtsi 2005. a otsus

4319 krooni kulutuste väljamõistmise osas 22. mail 2007 tuleb arvestada seda, et nimetatud osas

hageja apellatsioonkaebust ei esitanud ning tasus 4319 krooni enne kohtuotsuse jõustumist.

Kolleegium leiab, et sellises olukorras võis hageja ka 4319 krooni osas esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi.

12. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

13. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik

J. Luige eriarvamus

Minu arvates ei ole põhjendatud tunnustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohase

õiguskaitsevahendina olukorras, kus nõuete täitetuse üle puudub materiaalõiguslik vaidlus ja

võlgnikul on võimalus saavutada täitemenetluse lõpetamine oluliselt vähem kulukal viisil, esitades

kohtutäiturile kirjaliku dokumendi sissenõudja nõuete rahuldamise kohta (TMS § 48 p2).

J. Luik