3-3-1-53-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-53-09

Otsuse kuupäev

16. november 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Tõnu Lutuse (Lutus) kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni 5. veebruari

2007. a otsuse nr 165 tühistamiseks ja pensioniametile kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-

07-921

Menetluse alus Riigikohtus

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009. a otsus haldusasjas nr 3-07-921 muutmata,

täiendades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Mõista Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametilt Tõnu Lutuse kasuks välja

kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 2360 krooni.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõnu Lutus esitas 22. detsembril 2006 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Viljandi

osakonnale avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Avaldaja arvates tulenes tema

õigus pensioni saada asjaolust, et ta oli töötanud nõutava pikkusega perioodi vältel vulkaniseerijana,

mis on Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel

vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis

XX "Ühiskutsed" märgitud koodi 11495 all.

Tartu Pensioniameti Viljandi osakonna pensionikomisjoni (edaspidi Pensionikomisjon)

5. veebruari 2007. a otsusega nr 165 keelduti avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni

määramisest põhjusel, et pole tõendatud tema 12 aasta ja 6 kuu pikkune täistööajaga töötamine

vulkaniseerijana. T. Lutusel on tööraamatu kannete alusel tõendatud pensioniõiguslikku staaži 27

aastat, 3 kuud ja 11 päeva ning sellest vulkaniseerijana 8 aastat, 11 kuud ja 7 päeva. T. Lutus soovis,

et tema soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka arvataks ka töötamine

vulkaniseerijana füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) aastatel 1999 kuni 2006. Maksu- ja

Tolliameti andmetest nähtuvalt on T. Lutus registreeritud FIE-na perioodil 2. jaanuar 1997 kuni

17. detsember 2006 ning aastatel 1999 kuni 2006 on ta maksnud FIE-na sotsiaalmaksu. Pensioni

taotlemisel esitas T. Lutus ka tõendid toormaterjali hankimise ja valmistoodangu turustamise kohta

ning omakäelise seletuse vulkaniseerijana töötamise kohta. Esitatud tõenditest järeldub

Pensionikomisjoni hinnangul küll T. Lutuse töötamine vulkaniseerijana, kuid mitte töötamine

täistööajaga, mis võimaldaks arvata kõnealust perioodi soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva staaži hulka.

2. Kaebuses halduskohtule taotles T. Lutus Pensionikomisjoni otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et ta

on aastatel 1999-2006 töötanud vulkaniseerijana täistööajaga ning maksnud selle aja eest ka

sotsiaalmaksu. FIE tööaja arvestamine pole reguleeritud ning Pensionikomisjon ei saa ilma

asjakohaste tõenditeta väita, et kaebaja töötas osalise tööajaga, ning kui tõendamine pole võimalik,

tuleb kahtlused tõlgendada kaebaja kasuks. Kaebaja leiab, et tema töötamine täistööajaga on

tõendatud pensionikindlustuse registri andmetega ning aastakoefitsientidest nähtuvalt on ta

kõnealusel perioodil vähemalt viiel aastal töötanud vähemalt miinimumpalga ulatuses.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 24. septembri 2007. a otsusega haldusasjas nr 3-07-921 kaebuse,

tühistas Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse ning kohustas Tartu Pensioniametit T. Lutuse avaldust

uuesti läbi vaatama. Kohus mõistis Tartu Pensioniametilt kaebaja kasuks välja ka menetluskulud.

Kohus rõhutas, et kaebaja oli aastatel 1999-2006 registreeritud FIE-na ning vaidlust pole, et ta

tegutses soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust andval ametikohal.

Kooskõlas pensionistaaži arvestamise korra § 4 punktiga 3 võetakse FIE ettevõtlustulult makstava

sotsiaalmaksu puhul isikustatud sotsiaalmaksuna arvesse pensionikindlustatud isiku poolt makstud

sotsiaalmaks. Korra § 7 lg 1 alusel arvestatakse pensionikindlustatule üks aasta

pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu on makstud vähemalt kuupalga alammäära

aastasummalt. FIE-l on õigus korraldada oma tööaega iseseisvalt ja tal pole kohustust oma tööaja

arvestust pidada. Üksinda töötaval ettevõtjal pole töötamist töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) §-s 4

sätestatud tööaja üldise riikliku normi ulatuses võimalik tõendada tunnistajate ütlustega. Kohtus

vande all antud seletuse kohaselt töötas kaebaja vähemalt täistööpäeva (8 tundi) ulatuses ning

sõltuvalt tellimustest ka rohkem, sh nädalavahetustel. Tooraine hankimise ja toodangu turustamise

peale kulutas ta vähe aega.

Lähtudes kaebaja poolt pensioniametile esitatud dokumentaalsetest tõenditest ja kaebaja kohtus

vande all antud seletusest, asus kohus seisukohale, et kaebaja töötas aastatel 1999-2006

vulkaniseerijana täistööpäeva ulatuses ning aastad, mil ta on maksnud sotsiaalmaksu vähemalt

kuupalga alammäära aastasummalt (2000, 2001, 2003 ja 2005), tuleb arvestada soodustingimustel

vanaduspensioni õigust andva staaži hulka.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. detsembri 2007. a otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega rahuldas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti apellatsioonkaebuse ning jättis

T. Lutuse kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuigi pole kahtlust selles, et kaebaja töötas

vulkaniseerijana, pole tõendatud, et ta tegi seda vaidlusalusel perioodil täistööpäeva ulatuses. Esitatud

tõenditest ei nähtu, millised olid valmistoodangu kogused, et selle järgi võiks otsustada, kui kaua

kulus kaebajal sellise toodangu valmistamiseks. Asjas Pensioniametile ja kohtutele esitatud tõendite

pinnalt ei ole võimalik otsustada, kas kaebaja töötas täis- või osalise tööajaga. Samas ei nõustunud

ringkonnakohus vastustaja väitega, et soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja selle alusel

kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelud ei olegi FIE suhtes kohaldatavad. Ringkonnakohus leidis, et ka FIE-l on õigus

soodustingimustel vanaduspensioni saada, kui on piisavalt tõendatud nõutava pikkusega staaž

töökohal, mis annab õiguse selle pensioni saamiseks.

5. Riigikohus rahuldas 21. aprilli 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-10-08 osaliselt T. Lutuse

kassatsioonkaebuse, tühistades halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused, ning saatis asja uueks

arutamiseks Tartu Halduskohtule.

Halduskolleegium leidis, et FIE-le pensioni määramine soodustingimustel vanaduspensionite seaduse

alusel on põhimõtteliselt võimalik. Kuna kehtiv õigus ei reguleeri FIE töö- ja puhkeaega, ei kohusta

teda pidama tööaja arvestust ega dokumenteerima töötatud perioode kuupäevaliselt või kellaajaliselt,

ei saa soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) §-s 1 soodustingimustel

vanaduspensioni saamise eeldusena sätestatud täistööaja nõuet FIE-le kohaldada samamoodi, nagu

töölepingu alusel töötava isiku puhul. Kolleegium märkis, et töötaja ja FIE võimalused tõendada

soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikus ulatuses töötamist tervist kahjustavates

tingimustes on erinevad. FIE tegevuse tõendamiseks võib olla muu hulgas asjakohane kasutada

ekspertiisi või asjatundjate arvamusi. Samuti on võimalik kasutada maksuhaldurilt saadavaid

andmeid (näiteks ettevõtja tulu ja käibe kohta).

Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutel välja selgitada, kas on täidetud

T. Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalikud eeldused, st koguda

täiendavaid tõendeid ja tuvastada, kas FIE-na tegutsemise perioodil on ta töötanud selle pensioni

saamiseks soodustust andvates tingimustes täistööajaga võrdse aja jooksul.

6. Asja uuel läbivaatamisel rahuldas Tartu Halduskohus 23. jaanuari 2009. a otsusega T. Lutuse

kaebuse. Halduskohtu otsusega tühistati Pensionikomisjoni vaidlustatud otsus ja kohustati Tartu

Pensioniametit T. Lutuse pensioniavaldust uuesti läbi vaatama.

Halduskohus analüüsis täiendavate tõenditena esitatud dokumente (sh kaebaja tuludeklaratsioone ja

ülevaateid käibe kohta) ning kuulas kohtuistungil üle tunnistajaid. Tõendeid kogumis hinnates jõudis

kohus järeldusele, et FIE Tõnu Lutuse töötamine aastatel 1999-2006 tervist kahjustavates tingimustes

täistööajaga võrreldavas ulatuses on piisavalt tõendatud ning need FIE-na töötatud aastad tuleb

arvestada soodustingimustel vanaduspensioni andva staaži hulka. Halduskohus osundas Riigikohtu

seisukohale, et arvestades soodustingimustel vanaduspensioni maksmise eesmärki (kompenseerida

pikaajaline kokkupuude kahjulike mõjuritega), ei saa pelgalt minimaalse sotsiaalmaksukohustuse

täitmine FIE-na tegutsedes tagada selle perioodi arvestamist soodustingimustel pensionistaaži hulka.

Sotsiaalmaksu tasumine FIE-na tagab vaid selle perioodi arvessevõtmise üldise pensioniõigusliku

staaži kindlaksmääramisel. Halduskohus märkis aga, et sotsiaalmaksukohustuse täitmine FIE-na

tõendab kaudselt siiski täistööajaga töötamist. Asjaolu, et Pensionikomisjonil ei olnud võimalik tema

kasutuses olevate tõendite põhjal teha teistsugust otsust, ei anna halduskohtu arvates kohtule alust

jätta tühistamata otsust, millega jäeti T. Lutusele määramata soodustingimustel vanaduspension.

Kohus kohustas Pensioniametit T. Lutusele soodustingimustel vanaduspensioni määrama alates

pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise ajast, s.o 15. detsembrist 2006. Pensioni määramise

aega ei saa halduskohtu hinnangul seada sõltuvusse sellest, kas haldusorgani pädevuses oli võimalik

pensioniavalduse menetlemise käigus koguda pensioniõigusliku staaži väljaselgitamiseks vajalikke

tõendeid või tuvastati vajalik staaž alles kohtumenetluses.

7. Apellatsioonkaebuses palus Tartu Pensioniamet tühistada halduskohtu otsus osas, millega teda

kohustati pensioni määrama päevast, mil T. Lutus jõudis vanaduspensioni ikka. Apellant leidis, et

puudub alus pensionikomisjoni otsuse tühistamiseks, sest haldusakt oli antud kehtiva õiguse alusel,

olles seega õiguspärane. Pensioniamet väidab, et ilma jõustunud kohtuotsuseta polnud võimalik

taotlejale pensioni määrata, sest kohus tugines staaži tõendamisel muu hulgas ka tunnistajate

ütlustele. Seadusandja pole aga andnud pensionikomisjonidele ja pensioniametitele õigust

tunnistajaid üle kuulata. Seega ei olnud Pensionikomisjonil 5. veebruaril 2007 võimalust teha

tunnistajate ütlustele tuginevat otsust. Samuti peetakse halduskohtu otsust ebaõigeks pensioni

määramise algusaja osas. Pensioniameti arvates tuleb pensioniõiguse tekkimise päevaks lugeda

kohtuotsuse jõustumise päev, mitte vastavasse vanusesse jõudmise päev.

8. Tartu Ringkonnakohus jättis 24. aprilli 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks halduskohtu seisukohta, et

pension tuleb määrata pensioniikka jõudmise päevast. Kuigi Pensionikomisjon jättis esialgu pensioni

määramata, on kohtumenetluse käigus välja selgitatud, et õigus soodustingimustel vanaduspensioni

saada tekkis juba vastavasse vanusesse jõudmisel, mitte kohtuotsuse jõustumisel, millega leidis

tõendamist, et pensioni saamise eeldused olid täidetud.

Asjaolu, et Pensionikomisjonil ei olnud võimalik olemasolevate tõendite alusel teha teistsugust otsust

kui jätta pension määramata, ei anna ringkonnakohtu arvates alust vaidlustatud haldusakti tühistamata

jätmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Tartu Pensioniamet taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uue

otsuse tegemist. Kassaator leiab järgmist:

1) Pensionikomisjoni otsus tühistati põhjendamatult. Haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane,

kuna vastas kehtivale õigusele, mis ei võimaldanud Pensionikomisjonil kasutada staaži tuvastamiseks

tunnistajaid, vaid lubas tugineda vaid dokumentidele. Kohus jõudis Pensionikomisjonist erinevale

tulemusele, kuna tal oli võimalik pensionistaaži tuvastamisel tugineda ka tunnistajate ütlustele;

2) pension tuli määrata alates kohtuotsuse jõustumisest, mitte päevast, mil taotleja jõudis pensioni

saamiseks vajalikku vanusesse;

3) pensioniamet või -komisjon saab staaži pikkuse üle otsustada vaid dokumentide alusel.

Dokumentide esitamise kohustus on pandud isikule. Kui kohtumenetluses tuvastatakse täiendavalt

pensioni määramist mõjutav staaž, saab isik esitada selle kohta pensioni määramiseks

(suurendamiseks) täiendava dokumendina kohtuotsuse;

4) RPKS § 25 lg 1 p 3 kohaselt arvutatakse määratud riiklik pension ümber pensioni suurendamist

tingivate asjaolude tekkimisel avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on

esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse

hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast.

10. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab T. Lutus, et halduskohtu ja ringkonnakohtu

otsused on seaduslikud ja põhjendatud ning need tuleb jätta muutmata. T. Lutus ei nõustu kassaatori

väidetega pensioni määramise aja osas. Ta leiab, et esitas pensioniavalduse õigeaegselt ning tal on

SVPS §-st 2 tulenevalt õigus saada pensioni alates pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise

päevast.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks käsitleb kolleegium kõigepealt tunnistajate ülekuulamise

võimalikkust pensioni määramiseks vajalike asjaolude tuvastamisel haldusmenetluses (I) ja

vaidlustatud akti andmiseks toimunud menetluse õiguspärasust (II), seejärel võtab seisukoha pensioni

määramise aja osas (III) ning viimasena lahendab kassatsioonkaebuse taotlused ja otsustab

menetluskulude väljamõistmise (IV).

I

12. Kassatsiooniastmes on vaidlus esmalt selle üle, kas kohtud on põhjendatult tühistanud

Pensionikomisjoni otsuse, millega keelduti FIE Tõnu Lutusele soodustingimustel pensioni

määramisest.

Alles kohtumenetluses tunnistajate ülekuulamise tulemusena tuvastati T. Lutusel soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks vajaliku pikkusega tööstaaži olemasolu. Pensioniameti hinnangul on

põhjendamatu Pensionikomisjoni otsuse tühistamine olukorras, kus kehtiv õigus ei võimalda

pensioniametil või -komisjonil pensionistaaži tuvastamiseks haldusmenetluses kuulata üle

tunnistajaid, vaid neil tuleb piirduda dokumentides esitatud andmetega.

Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised tõendamisvõimalused on

pensioniametil või -komisjonil pensioniavalduse menetlemisel.

13. Vaidlusalusel perioodil (1997.-2006. aasta) arvestati kuni 1998. aasta 31. detsembrini

pensioniõiguslikku staaži, ning alates 1999. aasta 1. jaanuarist pensionikindlustusstaaži (RPKS § 27

lg 2). Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra kehtestab RPKS § 27 lg-st 3 tulenevalt Vabariigi

Valitsus. Pensionikindlustusstaaž põhineb küll isikustatud sotsiaalmaksul (RPKS § 30), mille

maksmise ja arvestamise kohta kantakse andmed riikliku pensionikindlustuse registrisse, kuid teatud

juhtudel ei pruugi register kajastada kõiki pensioni määramiseks vajalikke asjaolusid. Nii ei nähtu

üksnes sotsiaalmaksu tasumise faktist, kas seda on tasutud töötamise eest tingimustes, mis

võimaldavad isikul saada soodustingimustel vanaduspensioni SVPS § 1 alusel ning selliste asjaolude

tuvastamiseks võib osutuda vajalikuks tugineda muudele tõenditele peale registriandmete.

14. RPKS § 32 lg 1 kohaselt määrab riikliku pensioni elukohajärgse pensioniameti direktor või tema

asetäitja või pensioniameti direktori volitatud pensioniameti struktuuriüksuse juht või tema asetäitja.

Pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset lahendust nõudva pensionitaotluse puhul otsustab

pensioni määramise pensionikomisjon (PKS § 33 lg 1). Praeguses asjas vaidlustatud otsustuse tegi

pensionikomisjon.

RPKS § 33 lg 2 p 2 kohaselt kuulub pensionikomisjoni pädevusse pensioniõigusliku staaži

tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine. Tunnistajate ülekuulamise

võimalust pensionimenetluses ei nimetata selles sättes ega ka riikliku pensionikindlustuse seaduse

alusel antud aktides.

RPKS § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 kehtestatud

"Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord" (edaspidi Kord) sätestab § 1 lg-s 2, et pensioniõigusliku

staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel tehakse kindlaks pensioniõigusliku staaži hulka

arvatava tegevuse aeg. Korra §-s 2 loetletakse, milliste dokumentidega tõendatakse töötamist. Kuigi

loetelus ei pöörata eraldi tähelepanu füüsilisest isikust ettevõtja töötamise tõendamisele, ei välista

sätestatu tuginemist "muudele dokumentidele" (§ 2 lg 2). Ka muudest pensioniõiguse sätetest (RPKS

§ 31 lg-d 3 ja 4, sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrusega nr 162 kehtestatud

"Pensionikomisjoni moodustamine ja töökord" ning sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrusega

nr 167 kehtestatud "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend") ei tulene

pensioniameti või -komisjoni õigust kuulata pensionitaotluse menetlemisel üle tunnistajaid.

15. Alates 1. jaanuarist 1999 toimuva pensionikindlustusstaaži arvestuse puhul ei sisalda kehtiv õigus

eraldi regulatsiooni selliseks menetluseks, kui lisaks sotsiaalmaksul põhinevale ja riiklikus registris

kajastatud andmetest nähtuvale pensionikindlustusstaažile tuleb tuvastada täiendavaid pensioni

määramiseks olulisi asjaolusid. Seega on ka pensionikindlustusstaaži alusel pensioni määramisel

tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse pensioni määramise sätetest ja selle seaduse alusel

antud aktidest võimalik järeldada, et haldusorganil pole pädevust pensionistaaži tuvastamiseks

tunnistajaid üle kuulata.

16. HMS § 38 lg 2 nimetab haldusmenetluses ühe tõendi liigina tunnistaja ütluse. RPKS § 1 lg 2

kohaselt kohaldatakse selles seaduses reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, kui

riikliku pensionikindlustuse seadus ei näe ette teisiti. Kolleegiumi hinnangul on riikliku

pensionikindlustuse seaduses (eelkõige RPKS § § 33 lg 2 p 2, § 31 lg-d 3, 4 ja 6) ja selle alusel antud

aktides sätestatud pensioni määramise menetlus, välistades üheselt mõistetavalt pensioniameti või -

komisjoni võimaluse haldusmenetluses tunnistajaid üle kuulata.

Kolleegium leiab, et haldusmenetluse seaduses ettenähtust piiratumate tõendamisvõimaluste

sätestamine haldusmenetluse eriliigi jaoks on võimalik ja pensioni määramise menetluse eripära ning

eesmärki (riiklike sotsiaalkindlustuse vahendite õiguspärane jaotamine) arvestades võib olla

põhjendatud ka pensionistaaži tuvastamise menetluses.

Pensionistaaži tõendamiseks tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine üksnes

kohtumenetluses on õigustatud pensioni määramise menetluse olemust arvestades ka seetõttu, et

kohtumenetluse normidega on haldusmenetlusega võrreldes paremini tagatud tunnistajatelt tõeste

ütluste saamine. Karistusseadustiku § 320 kohaselt on teadvalt valeütluste andmine kriminaliseeritud

vaid kohtumenetlustes.

17. Korra § 28 sätestab, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei

ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

Seda riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel antud määruses sisalduvat sätet pole võimalik mõista

kohtu pädevust või kohtumenetlust täpsustava normina, vaid pigem tuleneb ka sellest sättest, et juhul,

kui dokumentide puudumise korral soovitakse staaži tuvastamiseks kasutada tunnistajate ütlusi,

puudub haldusmenetluses pensionitaotluse läbivaatamisel sellise tõendi saamiseks võimalus.

18. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib kaebuses halduskohtule taotleda avalik-õigusliku suhte

olemasolu kindlakstegemist. Riigikohtu praktikast (erikogu 18. oktoobri 2004. a määrus asjas nr 3-2-

4-2-04 ja 29. oktoobri 2003. a määrus asjas nr 3-2-1-104-03 ning tsiviilkolleegiumi 11. novembri

2003. a määrus asjas 3-2-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti

tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu

pädevusse. Viidatud lahendites pole Riigikohus lahendanud küsimust, kas pensionistaaži

kindlaksmääramiseks vajaliku asjaolu tuvastamine tunnistajate ütluste alusel saab toimuda

haldusmenetluses. Samuti ei puudutatud neis lahendites olukorda, kus soovitakse tuvastada asjaolusid

perioodi kohta, mil toimus pensionikindlustusstaaži arvestamine. Nende lahenditega määratleti vaid,

milline kohus on pädev sellist taotlust lahendama, kui isik on staaži tõendamiseks vajaliku fakti

tuvastamiseks juba kohtusse pöördunud.

19. Eelnevast järeldub, et kehtiv pensioniõiguse regulatsioon ei pea võimalikuks pensioniõigusliku

staaži tuvastamiseks vajalike faktide tõendamist tunnistajate ütluste alusel muul viisil kui ainult

kohtumenetluses ning Riigikohtu osutatud praktikast tulenevalt on pädevaks kohtuks halduskohus.

II

20. Kassaator leiab, et olukorras, kus haldusorgan ei saanudki tunnistajate ütlustele tuginedes

otsustust teha ja pensioni määramiseks sätestatud staažinõude täitmine selgus alles pärast tunnistajate

ütluste saamist kohtumenetluses, on põhjendamatu pensionikomisjoni otsuse tühistamine.

HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus tühistada õigusvastase haldusakti ja võimaluse korral

teha ettekirjutuse akti tagasitäitmise kohta. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

21. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus haldusorgani jaoks pole esitatud dokumendid

pensioni määramiseks piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis- ja

selgitamiskohustust. Selgitamiskohustuse sisu üldisemalt avab HMS § 36, milles ette nähtud

selgitamise võimalused pole aga sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja

eesmärgist tulenevalt teist liiki nõuandeid või selgitusi. Selgitamis- ja abistamiskohustuse näeb ette

ka RPKS § 31 lg 6, mille kohaselt elukohajärgne pensioniamet osutab pensioni taotlejale vajaduse

korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Kolleegium on seisukohal, et nendest

sätetest tulenevalt on pensioniamet lisaks täiendavate dokumentide väljanõudmisele kohustatud ka

selgitama, et dokumentide puudumisel on pensionistaaži tõendamiseks võimalik tunnistajaid üle

kuulata ning juhatama isikut selleks vajaliku kohtumenetluse juurde.

22. Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrusega nr 167 vastu võetud "Riikliku pensioni

määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi" § 10 lg 1 kohaselt vaadatakse pensioniavaldus

läbi 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist

või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. Juhendi § 10 lg 2 järgi võib

pensioniamet määrata tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks või muude puuduste

kõrvaldamiseks.

Kui pensioniavalduse läbivaatamisel selgub, et pensioni määramiseks võib olla vajalik veel täiendava

tõendina saada tunnistaja ütlusi kohtumenetluse käigus, tuleb pensioniametil anda ka sellise tõendi

saamiseks pensioni taotlejale võimalus. Kuna ei pensionit taotleval isikul ega pensionit määraval

haldusorganil pole võimalust mõjutada pensioni määramiseks olulise asjaolu tuvastamiseks toimuva

kohtumenetluse kulgu, ei ole analoogselt Juhendi § 10 lg-s 2 sätestatuga võimalik anda pensioni

määramiseks olulisi asjaolusid tuvastava kohtulahendi saamiseks kalendaarset tähtpäeva.

Haldusmenetluse põhjendamatu venimise vältimiseks peaks pensionit taotlev isik aga viivitamatult

pärast tuvastamise vajaduse ilmnemist halduskohtusse pöörduma.

23. Vaidlustatud otsuse kohaselt asus Pensionikomisjon seisukohale, et T. Lutuse esitatud

dokumendid kinnitavad küll tema töötamist vulkaniseerijana aastatel 1999-2006, kuid nende alusel

pole võimalik otsustada, kas töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal

toimus osalise või täistööajaga. Asja materjalidest nähtuvalt pole haldusorgan pensioni määramise

menetluses, mille tulemuseks oli isikule koormav pensioni määramisest keelduv haldusakt, juhtinud

T. Lutuse tähelepanu võimalusele täistööajaga soodustingimustel pensioni saamist andval kutsealal

töötamist tõendada kohtumenetluses tunnistajate ütluste abil. Seega rikuti pensioni määramise

otsustamisel haldusmenetluse seadusest ja pensioni määramist reguleerivatest sätetest tulenevat

selgitamis- ning abistamiskohustust ja see viis ebaõige lõppjärelduseni.

Pensionikomisjoni otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks toimunud kohtumenetluses tuvastati

tunnistajate ütluste abil pensioni saamiseks olulised asjaolud ning selgus, et juba pensionitaotluse

esitamise ajaks oli T. Lutusel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik staažinõue

täidetud.

Seetõttu peab kolleegium pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse tühistamist põhjendatuks ning

pensioniametil tuleb T. Lutuse taotlus pensioni määramiseks uuesti läbi vaadata.

III

24. Asjas vaieldakse ka selle üle, millisest kuupäevast alates tuleb T. Lutusele pension määrata.

Kohtud on asunud seisukohale, et pension tuli määrata alates soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, s.o 15. detsembrist 2006.

SVPS § 2 sätestab, et soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioni taotlemise päevast,

kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Pension määratakse pensionile õigust

andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates

sellesse vanusesse jõudmise päevast.

Vaidlust ei ole selle üle, et pensioni saamiseks vajalikku vanusesse jõudis T. Lutus 15. detsembril

2006 ning avalduse pensioni saamiseks esitas ta 22. detsembril 2006, seega SVPS §-s 2 nimetatud

tähtaja jooksul. Pensionikomisjon ei pidanud aga avaldusega koos esitatud dokumente piisavaks, et

tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaži olemasolu, vaid see selgub

alles halduskohtumenetluse tulemusena.

25. RPKS § 31 lg 3 kohaselt loetakse pensioni taotlemise päevaks päev, millal elukohajärgne

pensioniamet võtab vastu pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Dokumentide

vastuvõtmise kohta antakse pensioni taotlejale tõend. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse

preambuli kohaselt toimub soodustingimustel vanaduspensionide arvutamine, määramine,

ümberarvutamine ja maksmine riikliku pensionikindlustuse seadusega sätestatud korras. Kuigi

soodustingimustel vanaduspensionide seadus sisaldab ka pensioni määramise iseseisvat regulatsiooni,

on see napp ega lahendada ammendavalt kõiki pensioni määramisega seonduvaid küsimusi. Seega

tuleb ka soodustingimustel vanaduspensioni määramisel lähtuda RPKS § 31 lg-st 3.

26. Kolleegium märgib, et kui T. Lutuse pensionitaotluse uuel läbivaatamisel ilmneb, et kõik pensioni

määramise faktilised eeldused olid soodustingimustel pensioni õigust andvasse vanusesse jõudmise

päeval, s.o 15. detsembril 2006 täidetud, on põhjendatud talle pensioni määramine sellest päevast

alates.

Kolleegium lähtub eeldusest, et kui haldusorgan poleks käitunud pensionitaotlejat eksitavalt ja oleks

soovitanud tal pöörduda pensioniõigusliku staaži puuduva osa tuvastamiseks kohtusse, oleks

T. Lutusel õnnestunud SVPS §-s 2 sätestatud tähtaja (kolm kuud) jooksul esitada kõik pensioni

määramiseks vajalikud dokumendid.

27. Pensioniavalduse uuel läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas pensioni määramist ei välista SVPS §-

s 4 sätestatu, mille kohaselt soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast

sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise

lõpetamist. Sellele tööle tagasipöördumisel sooduspensioni maksmine peatatakse.

IV

28. Eeltoodut arvestades tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse

resolutsioon jäetakse muutmata, kuid ringkonnakohtu motivatsiooni tuleb täiendada käesolevas

otsuses esitatud põhjendustega.

HKMS § 92 lg 2 alusel tuleb Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniametilt Tõnu Lutuse kasuks välja

mõista kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 2360 krooni (toimiku 2. kd lk 24-25).

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata

riigituludesse.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann