3-2-1-100-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-100-09

Määruse kuupäev

Tartu, 11. november 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ ADD GRUPP hagi AKKO Invest OÜ vastu rahalises

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2009. a määrus asjas nr 2-07-

29996

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AKKO Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ ADD Grupp (registrikood xxxxxxxx)

Kostja AKKO Invest OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Janek Väli

Asja läbivaatamise kuupäev

12. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-29996

ning saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada AKKO Invest OÜ-le määruskaebuselt 3. aprillil 2009 tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2009. a otsusega osaliselt OÜ ADD Grupp hagi ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 228 979 krooni 21 senti. Kostja esitas selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2009. a määrusega kaebuse menetlusse võtmata.

Määrusest nähtub, et 4. märtsil 2009 saabus ringkonnakohtusse kostja apellatsioonkaebus. Maakohus

toimetas vaidlustatud kohtuotsuse kätte kostja lepingulisele esindajale 2. veebruaril 2009. Sellest ajast

hakkas kulgema ka 30-päevane apellatsioonitähtaeg, mis lõppes 4. märtsil 2009. Apellatsioonkaebus

esitati alles 5. märtsil e-kirjaga ja see laekus kohtusse 5. märtsi õhtul kell 23.55. Seetõttu leidis

ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning seega

vaidlustati seadusjõus kohtuotsust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata

apellatsioonkaebus ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. TsMS § 638 lg-s 4 sätestatakse, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses

tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Nimetatud sättest tuleneb, et määrus peab

olema motiveeritud ning määruses peab olema märgitud ka õiguslik põhjendus, millest tuleneb

menetlusse võtmisest keeldumise alus. Ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta luges

maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks.

5. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Määruse põhjenduste esimese lause kohaselt saabus

4. märtsil 2009 ringkonnakohtule apellatsioonkaebus. Kolm lauset edasi aga ringkonnakohus väidab,

et apellatsioonkaebus esitati 5. märtsil. Tegemist ei ole küll eksimusega, mis iseenesest tingiks

ringkonnakohtu määruse tühistamise, kuid koosmõjus asjaoluga, et määrus on sisuliselt

põhjendamata, näitab see, et ringkonnakohus on suhtunud asjaolude tuvastamisse ja õigusnormide

kohaldamisse pinnapealselt.

Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 314 lg-t 5. Harju Maakohtus esindas kostjat vandeadvokaat

Janek Väli, kelle e-posti aadressiks oli menetlusdokumentides märgitud janek@lauspartners.ee.

Kohtuistungi protokollist nähtub, et pooled soovisid saada maakohtu otsust elektrooniliselt. Nii kostja

kui ka kohus mõistsid e-posti all just eelnimetatud aadressi.

Maakohus tegi otsuse 30. jaanuaril 2009. Sellel ajal oli kostja esindaja töövõimetu. Oluline on

märkida, et ajavahemikul 14. jaanuarist 13. veebruarini oli J. Väli e-posti aadressil automaatvastus,

mis teavitas sellele aadressile kirja saatjaid asjaolust, et Janek Väli haiguse tõttu sellel ajavahemikul

e-posti ei loe, ning samuti oli automaatvastuses kirjas juhis, et kiiretes küsimustes palutakse saata e-

kiri aadressile lawoffice@lauspartners.ee. See on advokaadibüroo Laus & Partnerid üldine e-posti

aadress, millele saadetud kirjad saab sekretär. Nähtuvalt kohtutoimikust on sekretär saatnud e-posti

aadressilt marge@lauspartners.ee kohtule kinnituse 2. veebruaril 2009 kohtuotsuse kättesaamise

kohta. Sekretäri seletuse kohaselt saatis ta kinnituse, ilma et talle oleks kohtust kohtuotsust tegelikult

saadetud. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks saatnud kohtuotsuse mõnele muule aadressile kui

janek@lauspartners.ee.

6. TsMS § 314 lg-s 5 sätestatakse, et dokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja

saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või

elektrooniliselt. Selle sätte mõttest ja eesmärgist tuleneb, et isik, kelle e-posti aadressile

menetlusdokument saadetakse, kinnitab selle kättesaamist. Samuti tuleneb sellest sättest, et kinnitus

peab tulema samalt e-posti aadressilt. Praegusel juhul ei kinnitanud Janek Väli kohtuotsuse

kättesaamist, kuna ei saanud töövõimetuna kohtuotsust kätte. Kohtul oli automaatvastusest teada, et

J. Väli on töövõimetu ja ei loe e-kirju. Kostja leiab, et kohtuotsuse kättesaamise kuupäevaks ei saa

lugeda 2. veebruari, kuna kohtuotsuse tegeliku kättetoimetamise kohta ei ole tõendeid ning

TsMS § 314 lg 5 nõudeid ei ole täidetud.

7. TsMS § 314 lg-s 7 sätestatakse, et saaja nõusolekul võib kohus menetlusdokumendi talle kätte

toimetada ka kirja edastamisega saaja aadressil sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud kinnitust saamata.

Kostja esindaja sellist nõusolekut andnud ei ole ja selle üle ei vaielda. Seega ei ole TsMS § 314 lg 7

kohaldatav ning lähtuda tuleb TsMS § 314 lg-st 5.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna see esitati pärast

apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega

30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on oluline aeg, millal kostja maakohtu

otsuse kätte sai. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohtu 30. jaanuaril 2009 elektrooniliselt saadetud

kohtuotsuse sai kostja lepinguline esindaja kätte 2. veebruaril 2009. Kostja vaidleb sellisele

seisukohale vastu ja leiab, et ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta luges maakohtu

otsuse kostjale kättetoimetatuks.

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on jätnud välja selgitamata, millal toimetati esimese astme

kohtu otsus kätte kostja esindajale. Sellest sõltub aga apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on kostja esindajaga menetluse jooksul suhelnud

elektrooniliselt (vt nt tlk 115, 117, 119, 135). Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb

advokaadiga eelistatult elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). Seega on maakohus õigesti kasutanud

kohtuotsuse kättetoimetamiseks kostja lepingulise esindaja kohtule teatatud e-posti aadressi. Sellele

ei vaidle kostja vastu.

Kostja on seisukohal, et tema teatas kohtule menetlusdokumentide edastamiseks e-posti aadressi

janek@lauspartners.ee, seetõttu oli kohtul kohustus menetlusdokumente edastada just sellele

aadressile. Samuti märkis kostja, et e-posti aadressile janek@lauspartners.ee on juurdepääs ainult

avaldajal vandeadvokaat Janek Välil. Edasi selgitas kostja, et ajavahemikul 14. jaanuarist

13. veebruarini oli eelnimetatud e-posti aadressil automaatvastus, mis teavitas sellele e-posti

aadressile kirja saatjaid asjaolust, et J. Väli sel ajavahemikul haiguse tõttu e-posti ei loe ja kiiretes

küsimustes palutakse kirjad saata üldaadressile lawoffice@lauspartners.ee.

10. Menetlusdokumentide elektrooniliselt kättetoimetamist reguleeritakse TsMS §-s 314. Selle sätte

lõike 5 kohaselt, kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab saaja saatma kohtule

viivitamata TsMS § 314 lg-s 5 nimetatud kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. Toimiku

materjalidest (tlk 158) nähtub, et maakohus edastas 30. jaanuari 2009. a otsuse samal päeval e-posti

aadressile janek@lauspartners.ee ja 2. veebruaril 2009 kinnitas advokaadibüroo Laus ja Partnerid

tsiviilasjas nr 2-07-29996 kohtuotsuse kättesaamist. Selle kinnituse on elektrooniliselt saatnud

advokaadibüroo sekretär Marge Jõesaar e-posti aadressilt marge@lauspartners.ee.

TsMS § 314 lg 5 kolmandas lauses sätestatakse, et elektrooniline kinnitus peab olema varustatud

saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada

saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel

elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma

elektronposti aadressi. Kostja lepinguline esindaja J. Väli, kellega on kohus varem elektrooniliselt

suhelnud, ise ei kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist. Kohtule on teatanud kohtuotsuse kättesaamisest

advokaadibüroo sekretär Marge Jõesaar, kes ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga ja kelle e-

posti aadressil ei ole maakohus toimikust nähtuvalt varem menetlusdokumente edastanud.

Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu

omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud ning on tõendatud allkirja vastavus

digitaalallkirja seaduse § 2 lg 3 nõuetele.

Kolleegium leiab, et kuna advokaadibüroo sekretär ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga

TsMS § 314 lg 5 järgi ja toimikust ei nähtu, et kohus oleks menetlusdokumendi saatnud

advokaadibüroo üldaadressile lawoffice@lauspartners.ee, ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt

kostja esindajale kätte toimetatud.

Kolleegium kordab 30. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-97-09 väljendatud seisukohta,

mille kohaselt tuleb lisada toimikusse ainult korrektselt täidetud kättetoimetamist tõendavad

dokumendid. Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas

menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Üks menetlusdokumendi kättetoimetamise eesmärk

ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema

menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Ringkonnakohtul tuleb kontrollida,

millal toimetati kostja esindajale kätte maakohtu otsus.

Eelnimetatud põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi hageja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Samuti on õige määruskaebuse viide, et ringkonnakohus on eksinud oma määruses kuupäevadega,

st alguses märkinud, et apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse 4. märtsil 2009, ent määruse

teise lõigu neljanda lause järgi esitati apellatsioonkaebus 5. märtsil e-kirjaga ja see laekus kohtusse

5. märtsi õhtul kell 23.55.

12. Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik