3-2-1-109-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-109-09

Määruse kuupäev

Tartu, 4. november 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Timothy hagi OSAÜHINGU TURBOTECNIC ja

OÜ Turbotecnic Group vastu 2 507 200 krooni suuruse

põhivõla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-

06-42512

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU TURBOTECNIC ja OÜ Turbotecnic Group

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Timothy (registrikood xxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Carri Ginter

Kostjad OSAÜHING TURBOTECNIC (registrikood xxxxxxxx,

likvideerimisel) ja OÜ Turbotecnic Group (registrikood

xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar

Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-42512 muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2008. a otsusega rahuldamata Osaühingu Timothy (hageja)

nõude OSAÜHINGU TURBOTECNIC (kostja I) ja OÜ Turbotecnic Group (kostja II) vastu

2 507 200 krooni, viivise ning hüvitise saamiseks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. aprilli 2009. a

otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja alusetult saadud 2 507 200 krooni, viivise 745 767 krooni 38 senti ning seadusjärgse viivise

alates 17. septembrist 2008. a kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

2. Hageja esitas 28. aprillil 2009. a hagi tagamise taotluse, milles palus: 1) arestida hageja näidatud

pankades kostjate kontodel 3 252 967 krooni; 2) arestida kostjate seadmed, varuosad ja muu

vallasvara kostjate äriregistrijärgses asukohas ja tegutsemiskohas; 3) määrata, et hagi tagamise

määruse täitmine lõpetatakse juhul, kui kohtuotsuse täitmise tagamiseks antakse 3 252 967 krooni

suurune pangagarantii või deponeeritakse sama summa kohtu ettenähtud pandakontole; 4) vähendada

hagi tagamise tagatisena makstava tagatise suurust ja määrata hagejale tagatise suuruseks

40 000 krooni, sest täismahus tagatis on hageja suhtes ebaõiglane (hageja ja kostja I sõlmitud lepingu

lõpetamise tõttu on juba 2004. aastast kostjate käes väga suur summa hageja raha).

Taotluse kohaselt on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostjad tegutsevad pahatahtlikult

eesmärgiga hoida kohustuste täitmisest kõrvale. Kaido Schmidt, kes on mõlema kostja seaduslik

esindaja, viis kostja I tegevuse üle kostjasse II ja lasi kostja I äriregistrist kustutada, teavitamata

registrit kohtuvaidlusest hagejaga. Seaduslik esindaja võib teha sama ka praegu veel maksejõulise

kostjaga II. Maakohus määras hageja avalduse alusel kostja I likvideerimisele, osutades määruses, et

äriühingu vastuväide hageja avaldusele ning likvideerimismenetlusele on käsitatav pahas usus

tegutsemisena. Haginõue on väga suur, ületades kostja II osakapitali enam kui 81 korda. Hagejal ei

ole andmeid kostjate varalise seisu kohta. Kostja I on tõenäoliselt varatu. Kostjal II on

kinnistusraamatu andmetel kinnistu, kuid see on koormatud suure hüpoteegiga (5 000 000 krooni),

mis muudab selle tagatisena sobimatuks. Seega palub hageja arestida kostjate vallasvara ja

arvelduskontod põhinõude 2 507 200 krooni ja kõrvalnõude 745 767 krooni ulatuses.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. aprilli 2009. a määrusega hageja taotluse: 1) arestis hagi

tagamise korras kostjate kontodel AS-s Hansapank, SEB Pangas, Nordea Bank Finland PLC Soome

filiaalis, AS-s Eesti Krediidipank, AS-s Parex banka Eesti filiaalis, AS-s BIGBANK, AS-s Tallinna

Äripank, Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-s Marfin Pank Eesti kokku 3 252 967 krooni;

2) arestis kostjate seadmed, varuosad ja muu vallasvara aadressil Võru 47e, Tartu, ning arvestas

seejuures, et pangakontodel on arestitud 3 252 967 krooni; 3) määras, et hagi tagamise määruse

täitmine lõpetatakse juhul, kui kostjad annavad kohtuotsuse täitmise tagamiseks 2 507 200 krooni

suuruse pangagarantii või deponeerivad sama summa Tartu Maakohtu tagatise kontole; 4) määras

hageja hagi tagamise tagatise suuruseks 100 000 krooni.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotluse järgi kostjatel

majanduslikud raskused, mis võivad raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hageja põhistab oma seisukohta, viidates kostja I likvideerimismenetlusele ning tema tegevuse

tõstmisele kostjasse II, samuti on kostja II omakapital vaid 40 000 krooni ning tema kinnistu on

koormatud 5 000 000 krooni suuruse hüpoteegiga. Ringkonnakohtu arvates on hageja esitatud

põhistustel hagi tagamise eeldused täidetud. Ringkonnakohus tugines tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 2 ja § 378 lg-le 4. Pangakontode arestimine on

kostjaid võrdlemisi piirav, kuid õigustatud olukorras, kus kostjatel ei ole kinnisvara, millele oleks

võimalik seada kohtulikku hüpoteeki, ning olemasoleva vallasvara väärtus ei ole selge. Arvestades

hageja esitatud põhjusi, tuleb hagejal TsMS § 383 alusel tasuda hagi tagamise tagatisena 20. maiks

2009. a 100 000 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu

määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hageja hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Ringkonnakohtu määrus ei ole põhjendatud. Määrusest ei selgu, millistel sisulistel kaalutlustel on

kohus rahuldanud hageja ebamäärastele väidetele tugineva kaebuse. Väited kostja II võimaliku

pahauskse käitumise kohta on sisutühjad. Kostja II ei ole oma vara võõrandanud ega peitnud. Ka pole

kostja I varjanud enda äriregistrist kustutamise fakti ning esitas kohtumenetluses sellekohase registri

väljavõtte. Hagi tagamine ei olnud vajalik. Hageja on ise loonud hagi tagamisega olukorra, kus

kostja II muutub varatuks, kuivõrd ta ei saa oma majandustegevust jätkata. Arestitud on ka suures

ulatuses kolmandatele isikutele (OÜ Meritreid ja OÜ Pinholt Holding) kuuluvat vara. OÜ Meritreid

on pöördunud advokaadibüroo poole vara arestist vabastamise hagi esitamiseks.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 378 lg-t 4, kui kohaldas kostjate suhtes põhjendamatult koormavat

hagi tagamise abinõu. Vara arestimine kahjustab kostjaid ebamõislikult, sest kostja II tegevus on

halvatud ja ta satub suurtesse majanduslikesse raskustesse. Ringkonnakohus ei ole hinnanud hagi

tagamise vajalikkust, lähtudes vaid faktist, et kostjatel ei ole koormamata kinnisvara.

Ringkonnakohus ei ole välja selgitanud kostjate tegelikku majanduslikku olukorda, et otsustada,

milline hagi tagamise abinõu on kõige mõistlikum.

5. Vastuses määruskaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et hagi tagamise vajalikkus on

tõendatud ning ringkonnakohus on hagi tagamist nõuetekohaselt põhjendanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja

ringkonnakohtu määrus muutmata.

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse

norme.

Hagi tagamise taotluse kohaselt leidis hageja, et kostjatel on majanduslikud raskused, mis võivad

raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja põhistas oma seisukohta sellega, et

kostja I on 29. augustil 2008. a äriregistrist kustutatud (äriregistris kajastatud andmete kohaselt

deklareeris kostja I 2004. a majandusaasta aruandes kahjumit ja 2005. a ning 2006. a majandusaasta

aruandeid ei ole ta esitanud) ning kostja II omakapital on 40 000 krooni. Kostjale II kuuluv kinnistu

on koormatud 5 000 000 krooni suuruse hüpoteegiga. Samal ajal võlgnevad kostjad hagejale üle

3 000 000 krooni. Samuti viitas hageja, et kostjad on teostanud oma menetlusõigusi pahas usus ja

võivad ka edaspidi kohustuste täitmisest kõrvale hoida.

Ringkonnakohus järeldas eeltoodust põhjendatult, et hageja kirjeldatud olukorras ei ole kostjatel

varalisi võimalusi hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Tsiviilasja menetluses on ringkonnakohus

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistnud alusetult saadud 2 507 200 krooni, viivise

745 767 krooni 38 senti, seadusjärgse viivise alates 17. septembrist 2008. a kuni kohtuotsuse kohase

täitmiseni ning menetluskulud. Kostja I on registrist kustutatud. Ringkonnakohus arvestas ka kostja II

omakapitali ja tema kinnistule seatud hüpoteegi suurusega. Kostjad ei osuta määruskaebuses, et

kinnistu väärtus ületab sellele seatud hüpoteeki, ega vaidlusta, et kinnistu ei taga selle väärtust

arvestades piisavalt kohtuotsuse täitmist. Seega võib juhul, kui asja lõpliku lahendiga hageja nõue

rahuldatakse, jääda kohtuotsuse täitmine tagamata (TsMS § 377 lg 1). Ringkonnakohus on ka

põhjendanud hagi tagamise abinõu valikut. Kuivõrd kostjatel ei ole kinnisvara, millele oleks võimalik

seada kohtulikku hüpoteeki, on hagi tagamiseks vajalik arestida TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostjate

vara. Kostjate väited, et hageja pärsib hagi tagamisega nende majandustegevust, on asjakohatud.

Kostjatel tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada. Hagejal on kostjate

vastu suur rahaline nõue ning hagi tagamata jätmisel on väga tõenäoline, et kostjale I makstud raha

tagasisaamine osutub võimatuks.

8. Asjasse ei puutu ka kostjate väited, et vaidlusaluse hagi tagamise määruse alusel on arestitud

suures ulatuses kolmandatele isikutele (OÜ Meritreid ja OÜ Pinholt Holding) kuuluvat vara. Kui

isikud, kes ei ole praeguses asjas menetlusosalisteks, leiavad, et nende vara on arestitud, on neil õigus

oma rikutud õiguste kaitseks esitada hagi selle vara arestist vabastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ei ole sätestatud võimalust esitada määruskaebust hagi tagamise määruse peale teise isiku

õiguse või huvi kaitseks. Eeltoodut on Riigikohus selgitanud 14. veebruaril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-

1-127-06 tehtud määruse p-des 7 ja 8.

9. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et hageja viited kostja II võimaliku pahauskse

käitumise kohta on sisutühjad. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja I teavitas kohe maakohut

enda äriregistrist kustutamisest (29. augustil 2008. a) ning esitas koos 12. septembri 2008. a

vastusega sellekohase registri väljavõtte. Kõnealust väljavõtet ei ole esitatud ka maakohtu

16. septembri 2008. a eelistungil, kus kostjate esindaja märkis, et ettevõtte üleminekut ei ole

toimunud ning ta esindab mõlemat kostjat (I kd, lk 295 jj). Kostja I registrikaardi väljatrükk on

lisatud 7. oktoobri 2008. a istungiprotokollile (II kd, lk 25). Kuivõrd kostja II juhatuse liige

K. Schmidt ei teavitanud kohut äriregistri kannete muutusest (pärast kande muutust on toimunud kaks

kohtuistungit - 16. septembril ja 7. oktoobril 2008. a), tegi maakohus 12. novembril 2008. a määruse

tema trahvimise kohta (II kd, lk 26). Seega on põhjendatud hageja järeldus, et kostja ei ole käitunud

kohtumenetluses kooskõlas heas usu põhimõttega.

10. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata kautsjon riigituludesse.

Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik