3-2-1-95-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-95-09

Määruse kuupäev

Tartu, 3. november 2009. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

M. M avaldus lapsega suhtlemist korraldava Harju

Maakohtu 20. detsembri 2007. a määruse (tsiviilasi nr 2-06-

14658) rikkumise kõrvaldamiseks lepitusmenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-19274

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja M. M (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik K. R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Natalia Suvorova

Puudutatud isik (laps) S. M (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Eestkosteasutus Tallinna linn

Eestkosteasutus Kohila vald

Asja läbivaatamise kuupäev

5. oktoober 2009. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas nr 2-08-19274 Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprillil 2009. a tehtud määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikku põhjendust.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsioonimenetluse kulud K. R kanda ja arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon

400 (nelisada) krooni riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. M (edaspidi avaldaja) esitas 8. mail 2008 Harju Maakohtule avalduse, milles teatas, et K. R

(edaspidi puudutatud isik) ei täida Harju Maakohtu 20. detsembril 2007. a tsiviilasjas nr 2-06-14658

tehtud määrust, millega määrati kindlaks avaldaja ja menetlusosaliste ühise lapse suhtlemise kord.

Sellest ajendatuna palus avaldaja korraldada lapsega suhtlemise võimaldamiseks lepitusmenetluse ja

kohaldada puudutatud isiku suhtes sunniabinõusid. Avaldaja soovis olla lapsega koos igal teisel ja

neljandal nädalavahetusel, puhkuse ajal ühe nädala ja sünnipäevade ja pühade ajal ühe päeva.

2. Puudutatud isik andis kohtule teada, et ei ole takistanud avaldajal lapsega suhelda, kuid avaldaja

ise ei tunne lapse vastu huvi. Avaldaja peaks kohtuma lapsega lapse elukohas ja arvestama lapse

elukorraldusega.

3. Lapsele määratud esindaja oli arvamusel, et puudutatud isiku käitumine lapse ja avaldaja

suhtlemise korraldamisel on pahatahtlik ja kiuslik, mis kahjustab eelkõige last. K. R suhtes tuleb

vajadusel rakendada sunniabinõusid. Eestkosteasutuse pakutud suhtlemise kord arvestab mõistlikult

lapse õigusega suhelda lahuselava vanemaga ega koorma last liigselt.

4. Tallinna linn ja Kohila vald leidsid, et avaldus on põhjendatud.

5. Harju Maakohus tunnistas 19. detsembri 2008. a määrusega Tallinna Psühholoogilise Kriisiabi

Keskuses toimunud lepitusmenetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 6 alusel

ebaõnnestunuks ja muutis Harju Maakohtu 20. detsembri 2007. a määrusega sätestatud avaldaja ja

lapse suhtlemise korda, arvestades lapse esindaja ja eestkosteasutuste arvamust.

6. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

osaliselt tühistada ja muuta avaldaja ja lapse suhtlemise korda. Puudutatud isiku arvates tuleb lapse

huve arvestades anda avaldajale võimalus kohtuda lapsega kord kuus laupäeval ja üksnes päevasel

ajal. Laps peab suhtlema avaldajaga puudutatud isiku kodus. Avaldaja peab kohtumised puudutatud

isikuga enne kooskõlastama ja arvestama lapse perekondlikku olukorda.

7. Tallinna Ringkonnakohus määras, et asja arutatakse kohtuistungil, mis toimub 7. aprillil 2009,

kl 11.00.

8. Puudutatud isik kinnitas 25. veebruaril 2009, et sai kohtukutse kätte.

23. märtsil 2009 teavitas puudutatud isik ringkonnakohut sellest, et ta viibib sünnituspuhkusel ning

arsti määratud lapse eeldatav sünniaeg on xx. xxxxxxxx xxxx. Puudutatud isik esitas asjaolu

tõendamiseks ka töövõimetuslehe (sünnituslehe). Ühtlasi kinnitas puudutatud isik, et soovib asja

arutamisest kindlasti osa võtta.

Ringkonnakohus soovitas puudutatud isikul esitada kohtuistungi edasilükkamise taotluse.

6. aprillil 2009 saabus ringkonnakohtule puudutatud isikult kohtuistungi edasilükkamise taotlus,

milles puudutatud isik märkis, et kuna ta on viimaseid päevi lapseootel, ei võimalda tema tervislik

seisund kohtuistungist osa võtta. Samuti juhtis puudutatud isik tähelepanu asjaolule, et tema

töövõimetusleht lõppeb 29. juulil 2009.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. aprilli 2009. a määrusega puudutatud isiku taotluse

kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata ja vaatas määruskaebuse sisuliselt läbi. Ringkonnakohus

leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuid tingituna tegelikust olukorrast pidas

ringkonnakohus vajalikuks muuta avaldaja ja lapse kokkusaamiste esialgset korraldust. Muus osas

jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud poolte kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei avaldanud puudutatud isik apellatsioonkaebuses

soovi määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. Ringkonnakohus määras siiski kohtuistungiaja,

et anda menetlusosalistele võimalus olla vahetult ära kuulatud ka ringkonnakohtus. Puudutatud isik

saatis päev enne istungiaega kohtule istungi edasilükkamise taotluse, kuna ta on viimaseid päevi

lapseootel ja tema tervislik seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda. Taotlusele lisatud

töövõimetuslehe kohaselt on eeldatav sünnitamise kuupäev xx. xxxxxx xxxx. Seega viibib

puudutatud isik rasedus- ja sünnituspuhkusel, mis iseenesest ei ole asjaolu, mis igal juhul välistaks

kohtuistungile ilmumise. Vormikohast arstitõendit, milles arst kinnitab, et puudutatud isiku tervislik

seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, taotlusele lisatud ei ole. Vaidlus avaldaja ja lapse

suhtlemise korra üle on olnud kohtute menetluses juba ligi kolm aastat, mille kestel ei ole avaldaja ja

laps saanud omavahel puudutatud isiku vastuseisu tõttu suhelda. Puudutatud isik viibib rasedus- ja

sünnituspuhkusel 27. juulini 2009, mille järel on tal õigus jääda lapsehoolduspuhkusele. Kohtuistungi

edasilükkamine kaugesse tulevikku on vastuolus nii avaldaja kui ka lapse huvidega.

Puudutatud isiku soov, et avaldaja saaks kohtuda lapsega ainult üks kord kuus laupäeviti ja laps ei

tohi mingil juhul isa juurde ööbima jääda, ei ole põhjendatud. Nõustuda ei saa apellandi arvamusega,

et ainult tema teab, mis on pojale hea. Ei ole põhjust arvata, et lapsel on isa või vanavanemate juures

halb või et isa ei arvesta mõistlikult poja soovide ja vajadustega. Samuti ei nõustu kolleegium

apellandi seisukohaga, et vanavanemate külastamine ohustab lapse stabiilset kasvukeskkonda ja

tekitab stressi, mistõttu ei tohi seda lubada.

Maakohus on arvestanud nii puudutatud isiku kui ka avaldaja soovi lapse sünnipäeval ja jõulude ajal

meeles pidamise kohta ning määranud, et laps saab veeta avaldajaga koos ühe päeva nii jõulude kui

ka sünnipäeva ajal. Puudutatud isik ei ole oma taotlust täpsustanud.

Maakohus ei pannud lapsele kohustust omada telefoni, vaid määras, et avaldajal on õigus teada lapse

asukohta ja telefoni, et temaga suhelda.

Kujunenud olukorra tõttu tuleb täiendada avaldaja ja lapse esialgset suhtlemise korda. Kuna

maakohtu määruses avaldaja ja lapse teineteisega kohanemiseks ette nähtud kahekuuline tähtaeg on

möödunud, kuid normaalset suhtlust ei ole esialgse suhtlemise korra ebakonkreetsuse ja puudutatud

isiku soovimatuse tõttu toimunud, tuleb esialgset suhtlust pikendada ja määrata konkreetsed ajad

avaldaja ja lapse suhtlemiseks kahel esimesel kohtumisel ilma avaldaja ja tema teiste

perekonnaliikmete juuresolekuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu

määruse ning saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi palus puudutatud isik

määruskaebuse tagamiseks peatada ringkonnakohtu määruse täitmise.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi ringkonnakohus lükkama kohtuistungi edasi, sest

puudutatud isikul oli mõjuv põhjus istungilt puudumiseks ja ta teavitas sellest TsMS § 345 kohaselt

ka kohut. Mõjuva põhjuse esinemist kinnitab kaebusele lisatud sünnitõend, mille kohaselt sündis

puudutatud isikul x. xxxxxxxx xxxx tütar. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 199 lg 1 p 4 ja § 558, kui

ei kuulanud vaidluses vanema õiguste teostamise üle ära teist vanemat.

Alama astme kohtud ei arvestanud avaldaja ja lapse suhtlemiskorda määrates puudutatud isiku

seisukohtadega. Kohtute määratud avaldaja ja lapse kokkusaamised toimuksid liiga sageli. Lapse

huvidega ei ole arvestatud. Lapsel ei ole võimalik viibida nädalavahetustel koos oma perega.

Määrates kindlaks avaldaja ja lapse suhtlemise avaldaja elukohas, ei ole kohtud selgitanud välja, kus

avaldaja elab ja kas lapsel on võimalik tema juures ööbida. Avaldaja elab uue elukaaslase ja nende

ühise lapsega elukaaslase korteris. Avaldaja vanemate juures elab avaldaja esimese lapse ema koos

nende ühise lapsega. Seega ei ole avaldajal sobivat elukohta, kuhu laps võiks ööd jääda. Laps ei tunne

avaldaja elukaaslast.

Laps ei saa viibida tähtpäevadel ja pühadel avaldaja või tema vanemate juures, sest see on lapse

huvide vastane ja ohtlik, sest avaldaja ja avaldaja isa kuritarvitavad alkoholi ja avaldaja on

vägivaldne.

Lapse huvides on määrata avaldaja ja lapse suhtlemise kord selliselt, et avaldaja külastab last ja

suhtleb temaga lapse elukohas.

11. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

12. Lapse esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata, sest

see on seaduslik ja põhjendatud ning tehtud lapse huvist lähtudes. Muu hulgas juhtis lapse esindaja

tähelepanu sellele, et TsMS § 477 lg 3 järgi ei takista kohtuistungile kutsutud isiku puudumine asja

läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti.

13. Eestkosteasutused ei ole oma seisukohta avaldanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse resolutsiooni

tühistamiseks, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, kui jättis

puudutatud isiku kohtuistungi edasilükkamise taotluse rahuldamata ja vaatas määruskaebuse sisuliselt

läbi ilma puudutatud isiku osavõtuta.

Ringkonnakohtule määruskaebust esitades ei avaldanud puudutatud isik soovi vaadata asi läbi

kohtuistungil, kuid ringkonnakohus otsustas vaadata asja läbi kohtuistungil. Puudutatud isik saatis

päev enne kohtuistungi toimumist kohtule istungi edasilükkamise taotluse, kuna ta on viimaseid päevi

lapseootel ja tema tervislik seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda. Puudutatud isiku arvates ei

saanud ringkonnakohus neil asjaoludel asja sisuliselt läbi vaadata ja pidi asja läbivaatamise edasi

lükkama. Kolleegium sellega ei nõustu, kuid ei nõustu selles osas ka ringkonnakohtu põhjendustega.

16. Kolleegium märgib, et kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta TsMS § 345 järgi

sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kui apellant või

vastustaja kohtuistungile ei ilmu, lahendab ringkonnakohus TsMS § 649 lg 1 esimese lause järgi

kaebuse tema osavõtuta või lükkab asja arutamise edasi. Kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole

teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja

taotlusel jätta TsMS § 649 lg 2 järgi kaebuse läbi vaatamata, kuid mitte siis, kui apellant ei taotlenud

asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebuse istungil tema osavõtuta.

TsMS § 659 järgi tuleb määruskaebuse menetlemisel kohaldada apellatsioonimenetluse kohta

sätestatut, sest selles küsimuses ei ole määruskaebuse menetlust reguleeritud erinevalt.

Ülaltoodud sätetest tuleneb, et kui määruskaebuse esitaja puudub kohtuistungilt, teatades sellest

kohtule ja põhistades oma puudumist, võib kohus üldjuhul lahendada apellatsioonkaebuse ilma

määruskaebuse esitaja osavõtuta või lükata asja arutamise edasi, vastavalt sellele, mida kohus sellises

olukorras vajalikuks peab.

Puudutatud isik teatas praeguses asjas ringkonnakohtule, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ja palus

kohtuistungi edasi lükata, sest ta on viimaseid päevi lapseootel ja tema tervislik seisund ei võimalda

kohtuistungist osa võtta. Samuti lisas puudutatud isik kohtuistungi edasilükkamise taotlusele

töövõimetuslehe.

Kolleegiumi arvates sai ülaltoodud põhjendustel kohus vajaduse korral kohtuistungi edasi lükata,

kuid võis asja ka sisuliselt lahendada ja jätta kohtuistungi edasilükkamise taotluse rahuldamata, kuna

puudutatud isik ei taotlenud asjas kohtuistungit. Kui ringkonnakohus ei pidanud menetlusosaliste

ärakuulamist tingimata vajalikuks, võis kaebuse sisuliselt läbi vaadata ja asja lahendada.

17. Õige ei ole aga ringkonnakohtu põhjendus, et puudutatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkusel

viibimine ei takistanud puudutatud isikul kohtuistungile ilmuda. Sellest ringkonnakohtu seisukohast

saab järeldada, et puudutatud isik ei toonud esile mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumise ja selle

edasilükkamise vajaduse kohta. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. Kohtuistungile ilmumata jätmise

ja sellest teatamata jätmise mõjuvaks põhjuseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus,

poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse

ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See säte ei reguleeri aga olukorda, kus isikule on enne teada, et

ta ei saa kohtuistungil osaleda. Sellisel juhul kohaldub TsMS § 345, mille kohaselt peab

menetlusosaline kohtule õigel ajal teatama, et ta ei saa kohtusse ilmuda, ja põhistama, miks ta seda

teha ei saa. Kolleegiumi arvates võib etteteatamise korral olla kohtuistungilt puudumise takistuseks

asjaolu, et isik on viimaseid päevi lapseootel, ja kohus võib selle asjaolu esiletoomisel vajadusel

kohtuistungi edasi lükata.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et puudutatud isik pidi istungilt puudumise mõjuva

põhjuse kohta esitama vormikohase arstitõendi. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas

kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja TsMS § 422 lg 2 järgi kohtule

tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile

ilmumast. Tõendi vorm ning selle väljaandmise tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalministri

22. juuni 2004. a määrusega nr 85 !Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või

lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord". Samas

ei välista TsMS § 422 lg 3 järgi nõutavas vormis tõendi puudumine või puudulikkus haiguse

põhistamist muude tõenditega. Kolleegium leiab, et kui ootamatut haigust kui kohtusse ilmumata

jätmise ja sellest teatamata jätmise takistust saab tõendada muude tõenditega, saab seda teha ka juhul,

kui menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ja ta teatab sellest kohtule

TsMS §-s 345 sätestatut järgides.

Ka asjaolu, et puudutatud isik viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel, mille järel on tal õigus jääda

lapsehoolduspuhkusele, ei tähenda seda, et kohus ei saaks kohtuistungit vajadusel edasi lükata või et

kohus peaks sellisel juhul lükkama kohtuistungi edasi kaugesse tulevikku, mil ka vanema

lapsehoolduspuhkus, mis kestab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, on lõppenud. Erinevalt lapse

sünnitamisest ei takista lapsehoolduspuhkusel viibimine vanemal kohtuistungil osaleda.

Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et puudutatud isik tõi esile ja põhistas kohtule, miks ta ei saa

kohtuistungil osaleda, nagu on ette nähtud TsMS §-s 345, kuid kuna ringkonnakohus ei pidanud

puudutatud isiku kohtuistungist osavõttu tingimata vajalikuks, võis ringkonnakohus TsMS § 649 lg 1

järgi puudutatud isiku määruskaebuse ilma puudutatud isiku osavõtuta lahendada.

18. Vastuseks puudutatud isiku määruskaebuse väidetele, et vaidluses vanema õiguste teostamise üle

tuli ära kuulata ka teine vanem, märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei rikkunud asja lahendades

TsMS § 199 lg 1 p 4 ega § 558.

TsMS § 199 lg 1 p 4 järgi on menetlusosalisel õigus anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi

asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta. Vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab

kohus TsMS § 558 lg 1 järgi ära vanemad; vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära

isiklikult ja kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja

arutab nendega lapse huvide kaitset.

Puudutatud isikul oli võimalus olla ärakuulatud ja esitada oma seisukohad nii maakohtus toimunud

suhtlemiskorra määramisel kui ka suhtlemiskorra täitmiseks alustatud lepitusmenetluses. Samuti sai

puudutatud isik esitada kõik oma seisukohad ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Puudutatud

isik ei ole toonud määruskaebuses esile asjaolusid, mida ta ringkonnakohtule esitada ei saanud

seetõttu, et tal ei olnud võimalik osaleda ringkonnakohtu istungil.

19. Puudutatud isiku määruskaebuse väited selle kohta, et kohtud määrasid avaldaja ja lapse

suhtlemise korra lapse huvide vastaselt ega arvestanud puudutatud isiku seisukohtadega, ei ole

põhjendatud. Alama astme kohtud põhjendasid, miks tuleb lapsega suhtlemise kord kohtumäärusest

nähtuval viisil kokku leppida, ega ole seejuures kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega

rikkunud menetlusõiguse normi.

Kolleegium juhib tähelepanu, et lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on lastekaitse

seaduse § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste

sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Ka lapsest lahus elaval vanemal on PKS § 52

lg 1 järgi õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada lahus elavat

vanemat lapsega suhtlemast. PKS § 52 lg 2 järgi võib kohus lahendada vanemate vaidluse lapsega

suhtlemise üle. Seejuures lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel PKS § 58 järgi lapse

huvidest, arvestades seejuures ka vanema kui kümneaastase ning võimalusel ka noorema lapse soovi.

Asjas ei ole tuvastatud, et avaldaja ja lapse suhtlemine kahjustab last või on vastuolus lapse huvidega.

Puudutatud isiku väited selle kohta, et tema ei saa kohtu määratud suhtlemise korra tõttu lapsega

piisavalt koos aega veeta, ei ole põhjendatud ega anna alust jätta suhtlemise korda kindlaks

määramata ega vähendada aega, mil laps saab avaldajaga suhelda.

Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja peaks lapsega suhtlema üksnes

puudutatud isiku ja lapse ühises kodus. Kolleegiumi arvates peab lapsest lahus elaval vanemal olema

üldjuhul võimalus kohtuda lapsega omaette väljaspool lapse kodu. Üksnes juhul, kui see kahjustaks

last, tuleks määrata, et avaldaja saab lapsega suhelda üksnes kolmandate isikute, sh teise vanema

juuresolekul lapse kodus. Kohtud ei tuvastanud, et lapse ja avaldaja suhtlemine väljaspool lapse kodu

avaldab või võib avaldada lapsele kahjulikku mõju. Samuti tuvastas Harju Maakohus lapse

suhtlemise korra kindlaksmääramise vaidluses 20. detsembril 2007. a tsiviilasjas nr 2-06-14658

tehtud määruses, et lapse viibimine koos avaldajaga avaldaja vanemate juures ja avaldaja elukohas ei

ole lapsele ohtlik ega kahjulik.

Kolleegium juhib puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et PKS § 50 lg 4 järgi ei või vanem,

sh lapsega koos elav vanem, teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Alama astme kohtud

ei ole tuvastanud, et lapse suhtlemine avaldajaga on või võib olla lapsele kahjulik. Seega ei või

puudutatud isik takistada avaldajal lapsega suhelda. Sel viisil käitudes rikub puudutatud isik

PKS § 50 lg-t 4 ja § 52 lg-t 1.

20. Puudutatud isiku taotlus määruskaebus tagada ja ringkonnakohtu määruse täitmine peatada ei ole

asjakohane.

Kohtumäärus kuulub TsMS § 467 lg 5 järgi viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab kaebuse esitada, jõustub TsMS § 478 lg 3 ja § 466

lg 3 järgi siis, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse

jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 478 lg-s 4 nähakse küll ette, et hagita

menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata

alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seevastu 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 550 lg 3 järgi kuulub

hagita perekonnaasjas tehtud määrus täitmisele alates jõustumisest, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Teisiti sätestavaid norme suhtluskorra määramise kohta tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei

leidu. Seega jõustub lapsega suhtlemist korraldav ringkonnakohtu määrus siis, kui selle peale ei saa

enam kaebust esitada või kui kaebus on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata või läbi

vaatamata. Eeltoodu kohaselt ei olnud praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu määruse täitmist vaja

määruskaebuse tagamise korras peatada.

21. Kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kassatsiooniastme menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

sellelt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa